Mis juhtub siis, kui noored panevad telefoni korraks kõrvale, hakkavad suhtlema inimestega, keda nad varem ei tundnud ning uurivad samal ajal, kuidas internetis leviv info tegelikult sünnib ja mida saab uskuda?

Sellele küsimusele otsisid 2025/2026. õppeaastal vastust Tartu Raatuse Kooli ja Akureyri Giljaskóli õpilased Nordplus Juniori projektis Promoting Critical Thinking for Lowering Down the Post-COVID Communication Anxiety II ehk POST-COM II, mida toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Kuigi käesolev lugu keskendub eelkõige Islandil toimunud kümnepäevasele õpirändele, oli see vaid üks osa kogu aasta kestnud Eesti ja Islandi koolide koostööst.

Õppeaasta jooksul osales projektid 30 õpilast kummastki koolist ning kuus täiskasvanut. Projekti tegevused ühendasid veebikoostööd, põimitud õpitegevusi, rahvusvahelisi töötubasid, kahte õpirändenädalat ning tagasiside ja mõju hindamist. 

Projekt keskendus kriitilise mõtlemise, digi- ja meediapädevuse ja suhtlemisjulguse arendamisele. Fookuses ka suhtlus- ja digitaalse ärevusega toimetulek ning noorte teadlikum ja vastutustundlikum osalemine digikeskkonnas. Õpilased kohtusid nii veebis kui ka silmast silma, töötasid rahvusvahelistes rühmades, osalesid töötubades, elasid võõrustajaperedes ning said kogeda, mida tähendab õppimine uues koolis ja täiesti teistsuguses keskkonnas. 

Artiklile pealkirja andnud mõte "Mõtle kaks korda, räägi üks kord" oli eelkõige Eesti õpirändenädala juhtmõte, mis ei jäänud pelgalt ilusaks loosungiks, vaid sai õpilaste jaoks väga praktilise sisu. Islandi nädalal kandis tegevusi sõnum "Work Smart Not Hard". Mõlemad haakusid siiski sama põhieesmärgiga: enne uskuma, vastama või edasi jagama asumist korraks peatuda, kuulata, kontrollida ja mõelda. 

Projekt algas ekraanilt, kuid viis päris suhtluseni

POST-COM II ei olnud üksik välisreis ega hulk eraldiseisvaid töötube, vaid ühtne tervik. Projekti esimesed kohtumised toimusid veebis, mille kaudu õppisid Eesti ja Islandi õpilased üksteist tundma ning arutlesid digikeskkonna, suhtlemise ja meediaga seotud küsimuste üle. Aasta jooksul jõuti aga ekraanilt päris kohtumisteni. Esmalt Eestis toimunud õpirändenädalal ja seejärel Islandil.

Ekraani vahendusel oli lihtsam end kokku võtta, oma mõtteid sõnastada ja vajadusel ka veidi tahaplaanile jääda. Üsna kiiresti sai aga selgeks, et päris koostöö nõuab enamat kui lihtsalt õigel ajal veebikohtumisele ilmumist. Praktilised ülesanded sidusid kriitilise mõtlemise, loovuse ja digipädevuse konkreetsete väljunditega ning näitasid, et vastutustundlik digikäitumine ei ole ainult abstraktne teema, vaid midagi, mida saab ise kujundada ja teistega jagada.

Õpilased pidid kasutama inglise keelt, küsima täpsustavaid küsimusi, kuulama teisi, oma arvamust põhjendama ja leidma ühise lahenduse ka siis, kui kõik mõtted kohe ühes suunas ei liikunud. Rahvusvahelises rühmas töötamine õpetas, et suhtlemine ei ole ainult rääkimine. Sama oluline on oskus kuulata, märgata teise inimese vaatenurka ja vajadusel oma esialgset arvamust muuta.

Kõige suurem muutus toimus siis, kui ekraanikohtumistele järgnesid päris kohtumised. Õpilased pidid suhtlema inimestega, keda nad varem ei tundnud, elama mõnda aega võõras peres ning hakkama saama olukordades, kus tuttavad harjumused ja turvatunne enam automaatselt kaasa ei tulnud.

Kriitiline mõtlemine läks päris olukordadesse

Projekti sisuline tuum jõudis õpilasteni töötubade kaudu. Tartu mobiilsusnädalal toimunud "Being Nice”, mis keskendus positiivsele suhtlemisele ja julgustamisele ning "Cultural Diversity” aitasid mõelda lugupidava suhtlemise, empaatia ja kultuurilise mitmekesisuse peale. "Spotting Demagoguery” õpetas ära tundma manipuleerivat keelekasutust ja küsima, kuidas inimesi sõnadega mõjutada saab.

"Scientific Research Method” ja "The Power of Spreadsheets” arendasid tõenduspõhist ja süsteemset mõtlemist. "Digital Storytelling” näitas, kuidas teadmisi ja sõnumeid loovalt edasi anda ning "Staying Safe Online” sidus kriitilise mõtlemise igapäevase digikäitumisega.

Islandi nädalal moodustasid töötoad omamoodi järjepideva õppeahela. "Be Positive” lõi turvalise õhkkonna ja suunas õpilasi märkama positiivse tagasiside mõju. "Werewolves” õpetas küsimusi esitama, teisi kuulama ja erinevaid vaatenurki arvestama. "Spreading the Word” ehk telefonimäng näitas, kuidas sõnum teel ühelt inimeselt teiseni muutuda võib.

Sealt liiguti edasi valeinfo ja meediaga seotud teemade juurde. "Spotting the Fake” aitas märgata eksitavat veebisisu, "Headlines” näitas, kuidas pealkirjad ja sõnumi esitusviis võivad meie hinnanguid mõjutada, ning "Check Your Facts” kutsus õpilasi infot põhjalikumalt kontrollima ja eri allikaid võrdlema.

Peatu, enne kui usud või jagad

Mette-Mai mainis, et "Spotting the Fake" aitas tal paremini mõista, milline info võib olla päris ja milline mitte. Ursula jaoks muutus eriti nähtavaks võltsprofiilide rohkus ning ta õppis pilte ja nende detaile tähelepanelikumalt uurima. Marek koges, et inglise keele kasutamine välismaal tundus loomulikum kui tavalises keeletunnis ning andis talle rohkem kindlust oma oskuste kasutamiseks. Amelia pani tähele, et telefonist eemal olles suhtles ta teistega rohkem ja tundis end rahulikumalt.  Digiseadmete ajutine kõrvalejätmine ei võtnud suhtlemisvõimalusi ära, vaid tekitas neid juurde.

Õpilaste vastustest jäi kõlama ka arusaam, et meedia ja mõjutajad võivad inimesi vastandada ning ühiskonnas polariseerumist süvendada. Seetõttu ei ole allikate kriitiline hindamine seotud ainult valeuudiste äratundmisega, vaid ka vähemuste kaitsmise, võrdse kohtlemise ja vastutustundliku ühiskondliku osalemisega.

"Me ei tahtnud et õpilased õpiksid lihtsalt seda, kuidas ära tunda valeuudiseid või teha head rühmatööd," ütleb projekti peakoordinaator ja Tartu Raatuse Kooli arendusjuht Rene Leiner. "Tahtsime, et nad õpiksid oma esimese reaktsiooni korraks peatama. Enne kui uskuda, vastata või edasi jagada. Islandil sai sellest mõttest päris elu, tuli päriselt kuulata, võõrastega rääkida ja otsustada ka siis, kui valmis vastust ei olnud."

Julgus kasvas samm-sammult

Samas ei olnud projekti eesmärk üksnes digimaailma paremini tundma õppida. Sama oluline oli toetada noorte julgust suhelda, oma mõtteid väljendada ja uutes olukordades toime tulla.

Projekti mõju on kõige lihtsam näha õpilaste endi sõnades. Jete sõnastas oma kogemuse väga täpselt: "Ma ei karda võõrastega suhtlemist, vaid seda, mida nad minust arvavad." See lause võtab hästi kokku paljude noorte lähtekoha – suhtlemist ei kardeta alati iseenesest, vaid kardetakse eksida, jääda arusaamatuks või saada hinnatud.

Mirtel sai kinnitust, et saab inglise keeles hakkama, kuigi tahaks selles veel areneda. Kreete leidis, et on piisavalt iseseisev ja julge, et saada hakkama täiesti uues keskkonnas inimestega, keda ta varem kohanud ei olnud ja kes ei rääkinud temaga sama keelt. Anni tunnistas aga, et kui ta poleks selles õpirändes osalenud, poleks ta võib-olla üldse Islandile jõudnudki.

Mai-Liis võttis oma kogemuse kokku nii: "Tasub olla julge ja kasutada võimalusi, kui neid on. Tasub olla avatud uutele kogemustele ja oma mugavustsoonist välja tulla.”

Ka Raimond sai enda kohta teada, et suudab iseseisvalt hakkama saada. Kirsika Nora tõi esile oskuse erinevate inimestega suhelda ja pingelistes olukordades keskenduda. Kaile avastas, et on välismaalastega rääkides julgem, kui ta seni arvanud oli. 

Õpiränne ei muutnud kõiki õpilasi ühtemoodi ega tähendanud, et kõik pidid kogu aeg seltskonna keskmes olema. Nora kirjutas ausalt: "Sain teada, et ma pole nii sotsiaalne kui arvasin. Mul on vaja vahepeal rahulikult omaette olla, sest nädal järjest sõpradega kogu aeg koos olla on päris väsitav.” Ka see on oluline enese tundmaõppimine – oskus märgata oma piire ja vajadusi.

Mõtted, mida sõpradega jagada

Kui õpilastelt küsiti, mida nad projektis saadud teadmistest sõpradega jagaksid, nimetasid nad võltsuudiste ja -profiilide äratundmist, info kontrollimist ja ettevaatlikkust internetis. Samuti taheti teistele edasi anda mõtet, et telefoni saab kasutada teadlikumalt, aga ka ühiseid mänge, Islandi kultuurikogemusi ning lihtsat teadmist, et uute inimestega võib olla palju kergem suhelda, kui alguses arvata oskad.

Nii jõudsid töötoad ja ühised tegevused koolimajast edasi – vestlustesse, sõprussuhetesse ja igapäevastesse valikutesse. Õpilased ei kirjeldanud ainult seda, mida nad õppisid, vaid ka seda, mida nad edaspidi teisiti teha tahaksid: enne postitamist mõelda, infot kontrollida, vähem automaatselt telefoni haarata ning märgata, kuidas nende sõnad ja teod teistele mõjuvad.

Islandi õpiränne pakkus õpilastele hulgaliselt olukordi, kus tuli ise hakkama saada. Uus linn, võõras kool, vastuvõttev pere, inglise keel, muutuv päevakava ja uued kokkulepped nõudsid iseseisvust ning kohanemisvõimet. Mõne õpilase jaoks oli see esimene pikem välismaal viibimine, esimene paadisõit, kalapüük või esimene kord elada teises peres.

Mikk loetles oma vastuses terve rea esmakordseid kogemusi: lennukisõidu, paadisõidu, kalapüügi, võõras riigis viibimise, teise pere juures elamise, kardisõidu ja vaalade vaatamise. Kõige kokkuvõtlikumalt jäi tema kogemust saatma ingliskeelne lause: "There are still good people in this world." Võib-olla ongi see kogu projekti üks lihtsamaid ja tabavamaid kokkuvõtteid.

Need ei ole ainult reisil tekkinud emotsioonid, vaid oskused, mida saab kasutada ka edaspidi – koolis, järgmistes õpirännetes ja tulevases elus.

Vaalad, mäed, ja õhtud, mis tegid sõpradeks

Islandi nädal ei koosnenud ainult töötubadest ja koolipäevadest. Õpilaste tagasisidest jäi kõlama, et Islandi nädala kõige meeldejäävam osa ei olnud alati see, mis toimus klassiruumis. Meelde jäid uued paigad ja Islandi loodus, aga sama tugevalt ka mängud, õhtused jalutuskäigud, ühised söögikorrad ja lihtsalt koos veedetud aeg. 

Noored elasid kohalikes peredes ning paljud said esimest korda kogemuse, kuidas toimib igapäevaelu teises riigis. Käidi koos ujumas, matkamas, restoranides, muuseumides, loomafarmides ja jõuluteemalistes paikades. Mõni pere vaatas koos filme, teine mängis lauamänge või sõitis kardiga. Palju aega veedeti ka lihtsalt rääkides. Just need näiliselt lihtsad hetked aitasidki eri riikidest pärit noortel kiiresti üheks seltskonnaks kasvada.

Vabal ajal käidi ujumas, kinos, restoranides, farmides ja hobuseid vaatamas, jalutati linnas ja mägedes, külastati üksteise peresid ning veedeti õhtuid jalgpalliväljakul. Mai-Liis kirjutas, et just seal, jalgpalli ja võrkpalli mängides ning niisama jutustades, saadi Islandi õpilastega eriti lähedaseks. Nora meenutas õhtuid, mil käidi metsas vahukomme grillimas, söödi jäätist ja külastati üksteist.

Maitstud haikala, suured jäätised ja eksitav Google Maps 

Island sai tuttavaks ka väikeste kohalike eripärade kaudu. Mõni õpilane proovis haikala, mõni külastas jõuluteemalist maja, mõni sai teada, et Islandi jäätisepoe portsjonid võivad olla kodustest ootustest märksa suuremad. Sellised tähelepanekud aitasid mõista, et võõras riik muutub päriselt omaks mitte ainult vaatamisväärsuste, vaid ka toidu, huumori ja argiste harjumuste kaudu.

Õpilaste refleksioonidest leiab hulga lugusid, mida ükski päevakava ette ei näe. Noora meenutas, kuidas sõpradega vintage-poodi minnes otsustati Google Mapsi soovitatud otseteed kasutada ning jõuti lõpuks hoopis põllu ja mäe peale. Tee sai küll pikem, kuid lugu jäi meelde. Noora jaoks jäidki kõige rohkem meelde just inimesed.

Kirsika Nora jaoks sai vaalavaatlus erilise tähenduse, sest lisaks päris vaala nägemisele õnnestus tal samal käigul ka kaks kala püüda. Amelia meenutas aga farmikülastust, kus üks lammas otsustas just külaliste silme all poegima hakata. Mette-Mai sai kuumaveeallikas üle väikese, kuid üllatavalt tugeva veevoolu minnes kogemata puusadeni märjaks. Kaile ja Adriana sattusid aga kogemata väga kallisse riidepoodi ning ühe kampsuni hinnasilti vaadates jõudsid järeldusele, et see on lihtsalt "priceless".

Need on väikesed lood, kuid just sellised hetked jäävad reisilt sageli kõige kauemaks meelde.

Vulkaanid, kosed, maandumine Kuule ja mustad laavaväljad

Üheks vaba aja kõrghetkeks kujunes ringsõit Diamond Circle’il ehk Põhja-Islandi nn teemantiringil. Sellele ringile jäävad väga erineva iseloomuga looduspaigad: Goðafoss ehk "jumalate juga", millel on lisaks võimsale loodusvaatele oluline koht ka Islandi ajaloos, Mývatni järv oma vulkaanilise maastiku ja rikkaliku linnustikuga ning Dimmuborgir ehk "tumedad kindlused", kus mustast laavast on moodustunud omapärased sambad, koopad ja väravad.

Samuti jäi teele Hveriri geotermiline ala koos auravate mudakatelde ja väävlilõhnaga, kus Neil Armstrong ja veel 31 Apollo programmi astronauti käisid Kuu pinnasega tutvumas ja treenimas. NASA otsis enne ajaloolist Apollo 11 Kuu missiooni astronautidele treeningpaika, mis sarnaneks võimalikult palju Kuu pinnaga ning kuna Hverir paistab silma just oma kuumaastikku meenutava viljatu pinnase, väävliaurude, mudamülgaste ja vulkaaniliste kraatrite poolest, saatis NASA astronaudid sinna aastatel 1965 ja 1967 geoloogiat õppima. 

Teemantringil asuvad ka Krafla ja Víti kraater, mis annavad aimu Islandi jätkuvast vulkaanilisest aktiivsusest, Dettifoss, üks Euroopa võimsamaid jugasid ning Ásbyrgi hobuserauakujuline kanjon ning Húsavík, mida tuntakse eelkõige vaalavaatlusretkede poolest. Need paigad avasid eri tahke Islandist: koskede ja jõgede jõu, vulkaanilise maastiku, maa-aluse kuumuse, kohaliku looduse ning mere tähtsuse islandlaste elus.

Troonide mäng, Tähesõjad, Kiired ja vihased

Külastatud paikades on filmitud ka mitmeid tuntud filme. Hveriri auruoad ja lähedal asuvad Dimmuborgiri laavaväljad ning Grjótagjá laavakoobas kehastasid "Troonide mängu" sarjas Müüritagust põhjamaad. Mývatni külmunud järvepinnal filmiti filmi "Kiired ja vihased 8" üks mastapsemaid tagaajamisstseene koos allveelaeva ja autodega.

Hveriri ebamaist maastikku on kasutanud ka Ridley Scott filmis "Prometheus", Terrence Malick draamas "Elupuu" ning Disney sari "The Mandalorian". 
 
Diamond Circle'i karm loodus on pakkunud võttepaiku ka "Tähesõdade" universumile, kus Hveriri ja Mývatni piirkonda kasutati filmis "Rogue One: Tähesõdade lugu" mineraalplaneedi Jedha pinnana. Samuti tunnevad fännid sealsed laavatasandikud ära filmist "Tähesõjad: Jõud tärkab", kus ümbruskond kujutas Starkiller Base'i planeeti.

Matkarada viis otse üle lennukite maandumisraja

Juba mainitud Dimmuborgiri laavaväljad mõjusid paljudele peaaegu ebareaalselt. Erakordsed kivimoodustised seostuvad ka Islandi folkloori ja trollilugudega, mistõttu tekkis seal liikudes tunne, nagu oleks astutud mõnda fantaasiamaailma. Õpilastele jäid meelde ka fjordid ja mägimaastikud, mis saatsid neid paljudel sõitudel ning muutsid iga teekonna omaette elamuseks.

Osal grupi liikmetest õnnestus matkata mägedes, mõnel aga võtta ette sõit ja kosutav matk maalilisele Hrísey saarele. Seal valitses vaikus ja avarus ning neid tervitas haruldaselt päikeseline, peaaegu paradiislik ilm. Lisaks pole naljalt teist kohta maamunal, kus ametlik matkatee viib otse üle lennukite maandumisraja, mis on küll tavaline rohumaa ja kasutusel hädaolukordades.

Paljud said just Akureyris selgeks teadmise, et kuigi levinud arusaam on, et Islandil metsa üldse ei ole, siis seal ikka oli Islandi kohta kohe päris korralik päris korralike puudega mets ja keset metsa võrkpalli mängimiseks liivaväljakud (vt ka galeriist). 

Kõige selle kõrval pakkus Island õpilastele võimalust näha, kuidas loodus, kool, inimesed ja igapäevaelu moodustavad ühe terviku. Ei väsi kordamast, et õppimine ei toimunud ainult klassiruumis, vaid ka mägedes, paadis, koduköögis, muuseumis, võõrustajaperega õhtusöögil ja pikkadel vestlustel.

Õpetajate jaoks oli Island samuti õpikogemus

Õpirände mõju ei piirdunud õpilastega, vaid pakkus palju ka täiskasvanud osalejatele, kes said vaadelda teistsugust koolikultuuri, õppida uusi aktiivõppe ja rühmatöö võtteid ning kogeda suure rahvusvahelise õpilasrühma juhtimist.

Õpetajad analüüsisid Islandi kooli, õppimist ja koolikultuuri ning otsisid ideid, mida võiks rakendada ka Raatuse koolielus. Giljaskóli koolis avaldasid muljet rahulik õhkkond, usalduslikud suhted ning teadlik tähelepanu õpilaste heaolule. Õpilasi usaldatakse, kuid neilt oodatakse ka vastutust. 

Aire Rillo, II kooliastme õppetooli juht ja inglise keele õpetaja: "Õpetajana sain kinnituse, et õppimine on kõige tulemuslikum siis, kui õpilane tunneb end turvaliselt, väärtustatuna ja kaasatuna." Tema sõnul lõid Islandi kooli aktiivõppe meetodid, praktilised ülesanded ja rühmatöö õpilastele keskkonna, kus nad said õppimises ise aktiivselt osaleda.

Talle avaldasid muljet koostööl põhinevad ülesanded, projektõpe, rühmatööd ja liikumisega seotud õppetegevused. Eriti meeldejääv oli telefonimäng, kus iga rühmaliige pidi sõnumi järgmisele edasi andma. Ühise eesmärgi saavutamine sõltus iga osaleja panusest ning kõik õpilased said tegevuses osaleda. Aire sõnul näitas õpiränne, et õppimine ei pea toimuma ainult klassiruumis istudes, vaid seda saab ühendada liikumise, koostöö ja teadmiste omandamisega nii, et õpilaste keskendumine ja motivatsioon säilivad paremini.

Kristiina Pavlenko, I kooliastme õppetooli juht ja klassiõpetaja, tõdes: "Islandi õpiränne jättis mulle eelkõige mulje sellest, kui palju võib õppimine toimuda väljaspool klassiruumi ning kui suur mõju on keskkonnal, inimestel ja kogemustel." Tema jaoks oli oluline näha, kui hästi tulid õpilased toime pikkade reisipäevade, uue kooli, võõrustavate perede vahetuse ja inglise keeles suhtlemisega.

Rahvusvahelises projektis töötamine arendas ka õpetajate suhtlemis- ja juhtimisoskusi. Suure rahvusvahelise rühma juhendamine, töötubade läbiviimine, ootamatutele olukordadele reageerimine ja õpilaste toetamine võõras keskkonnas nõudsid paindlikkust ning head koostööd.

Koolikultuur algab inimestest

Koolipsühholoog Liis Sepandi sõnul algab koolis kõik inimestevahelistest suhetest. "Vabam ja toetavam keskkond kasvatab julgemaid ja rahulolevamaid noori, kuid sealjuures on piiride ja eesmärkide seadmine noorte puhul oluline," kirjutas ta.

Liisile avaldas muljet Islandi kooli üldine suhtluslaad, õpilastele loodud "õpilaste tuba" ning noorsootöötaja roll. Samuti jäi talle kõlama kooli direktori rõhuasetus lugupidavale suhtlemisele: õpetajad peaksid õpilastega rääkima nii, nagu nad sooviksid, et nendega endiga räägitaks.

Islandil olid õpilastele loodud lugemisnurgad, lauamängualad ja mängutuba. Koolipäeva juurde kuulusid liikumisvõimalused ning õpilased veetsid palju aega õues. Õpetajate heaolu toetamiseks olid loodud eraldi töö- ja puhkeruumid ning klassides töötasid õpetajate kõrval sageli abiõpetajad.

Inglise keele õpetaja Kadi Talpsepp võttis ühe olulisema mõtte kokku nii: "Põhiline on, et lapsed õpiksid omavahel suhtlema. Kõige suurem areng toimub väljaspool mugavustsooni ja seda Island kindlasti pakkus." Nädala jooksul oli näha, kuidas tagasihoidlikumad õpilased muutusid julgemaks, hakkasid rohkem inglise keeles rääkima ning lõid uusi kontakte.

Lauri Kõlamets, keemiaõpetaja ja Tartu Ülikooli doktorant ja keemiahariduse nooremteadur, rõhutas projekti teaduspõhist ja digipädevust arendavat külge, mis ei seisne ainult tehnilistes oskustes. Tema sõnul tähendab digipädevuste arendamine üha enam "kriitilist mõistmist, mitte ainult tehnilist oskust". Projekti tegevused näitasid, et digiteemade õppimine on kõige mõjusam siis, kui see on seotud päris olukordade, koostöö ja õpilaste enda kogemustega.

Playstation ja mugavad diivanid

Koolis oli juba eelnevalt mainitud õpilaste puhketuba, kus lapsed said noorsootöötaja järelevalve all PlayStationit ja noolemängu mängida või lihtsalt mugavatel diivanitel aega veeta. See oli paik, kus sai koolipäeva saginast korraks eemalduda, teistega suhelda ja olla üheskoos ka ilma kindla ülesande või töötoata. Selline ruum näitas hästi, et kool ei ole ainult teadmiste omandamise koht, vaid ka keskkond, kus noored saavad puhata, suhelda ja end turvaliselt tunda.

Õpetajatele jäi silma ka team-teaching’u kasutamine, abiõpetajate olemasolu ning kooli ruumikorraldus, mis toetas nii õpilaste kui ka õpetajate heaolu. Koolis oli erinevaid alasid lugemiseks, mängimiseks, suhtlemiseks ja puhkamiseks. Õppimine ei toimunud ainult klassiruumis, vaid oli seotud liikumise, suhtlemise, iseseisvuse ja kogu koolipäeva korraldusega.

Õpetajatele oli oluline võimalus võrrelda kahe kooli erinevaid tugevusi. Islandi koolikultuuri ei saa Eesti kooli muutmata üle võtta, kuid sealt saab kaasa võtta põhimõtteid: õpilaste suurema usaldamise, rahulikuma õhkkonna, õpetajate koostöö, tugipersonali väärtustamise ning õppimise sidumise liikumise, suhtlemise ja heaoluga.

Mõju hinnati ka teaduslikumalt. Mida näitas analüüs?

Projekti mõju ei hinnatud ainult muljete põhjal. Õpilaste kogemusi ja arengut vaadeldi digitaalse ärevuse skaala, sisemise motivatsiooni küsimustiku, töötubade tagasiside, kirjalike refleksioonide ja õpetajate tähelepanekute kaudu. Nii sai lisaks üksikutele lugudele ja elamustele vaadelda ka laiemat muutust õpilaste enesekindluses, sotsiaalses kaasatuses, koostööoskuses ja valmisolekus digikeskkonnas kriitilisemalt tegutseda.

Kogu projektiperioodi jooksul jäi digitaalse ärevuse üldine tase valdavalt stabiilseks ja mõõdukaks. Samal ajal suurenes statistiliselt oluliselt enesega seotud digitaalse ärevuse dimensioon. Seda tõlgendati pigem kasvanud eneseteadlikkusena ja parema arusaamana digimaailma keerukusest kui lihtsalt negatiivse muutusena. Õpimotivatsiooni puhul suurenesid õpilaste huvi, sotsiaalne kaasatus ja õppetegevuste tajutud väärtus.

Islandi nädala töötubade tagasiside oli kõrge vastamismääraga ning õpilased hindasid eriti neid tegevusi, kus sai liikuda, arutleda ja teistega koostööd teha. Töötubade üldine hinnang oli positiivne ning kõige selgemalt tõusis esile "Spotting the Fake", mis aitas õpilastel rakendada varasemates töötubades õpitud oskusi valeinfo ja eksitava veebisisu märkamiseks.

Täiskasvanud osalejad arendasid projektipõhise, koostöise ja aktiivõppe kasutamise kogemust. Mõlemad koolid said uusi ideid ja praktilisi materjale, mida edaspidi õppetöös kasutada. Veelgi olulisem oli aga rahvusvahelise koostöö süvenemine ning arusaam, et õpilaste sotsiaalne heaolu, kriitiline mõtlemine ja digipädevus arenevad kõige loomulikumalt siis, kui need on seotud päris inimeste, päris olukordade ja ühiste eesmärkidega.

Tagasiside kinnitas, et projekt aitas õpilastel muutuda julgemaks inglise keeles suhtlemisel, uute inimestega kohtumisel ja rahvusvahelises rühmas töötamisel. Samuti arenes nende oskus küsida enne uskuma jäämist, märgata sõnumite võimalikku kallutatust ja mõelda digikäitumise tagajärgedele.

Õpilased kirjeldasid tagasisides väikseid otsuseid, mida nad tahavad igapäevaelus kaasa võtta: enne postitamist mõelda, uudise või profiili tausta kontrollida, telefoni teadlikumalt kasutada, ebavajalikud rakendused ja e-kirjad kustutada ning märgata ka digitehnoloogia energiakulu. Just sellistest väikestest harjumustest algabki õppimise tegelik mõju.

Kõik eesmärgid ei avaldunud kõigil õpilastel ühtemoodi. Mõni muutus julgemaks rääkimises, teine õppis paremini omaette olemise vajadust märkama. Mõni sai kinnitust, et saab võõras keskkonnas hästi hakkama, teine avastas, et uude olukorda minek nõuab temalt rohkem aega ja ettevalmistust. Ka need on olulised tulemused.

Õpiränne ei lõppenud lennujaamas

Projekti üks väärtuslikumaid tulemusi on see, et kogemus ei jäänud Islandile. Õpilased tõid kaasa uued lood, sõprussuhted, suurema enesekindluse, julguse võõrastega suhelda, arusaama, et erinevused ei pea inimesi lahutama ning oskuse märgata, millal tasub enne reageerimist hetkeks peatuda. Õpiränne ei lõppenud Islandilt tagasilennuga, vaid tuli õpilastega koju kaasa. Õpetajad tõid kaasa ideid, kuidas muuta õppimist aktiivsemaks, koostöisemaks ja tähenduslikumaks. 

Rühmatööd, koostöömängud, liikumisega seotud õppimine, projektõpe ja struktureeritud arutelud on tegevused, mida saab kasutada ka tavapärases koolielus. Samuti jääb projektist alles parem arusaam sellest, kuidas arendada õpilaste kriitilist digipädevust ja toetada neid olukorras, kus internetis levivat infot tuleb iga päev ise hinnata.

POST-COM II Islandi mobiilsusnädala peamine eesmärk sai täidetud. Õpilased said rahvusvahelise ja kogemusliku õpikogemuse, mille jooksul arenesid nende suhtlemisjulgus, inglise keele kasutamise oskus, koostöövõime, iseseisvus, kriitiline mõtlemine ja kultuuridevaheline pädevus.

Projekt näitas, et rahvusvaheline koostöö võib ühendada väga erinevad eesmärgid: digiteemade mõtestamise, kriitilise mõtlemise, keeleõppe, sotsiaalsete oskuste arendamise, kultuuridevahelise õppimise ja lihtsalt rõõmu koos tegutsemisest. Kõige väärtuslikumad õppetunnid ei sündinud alati klassiruumis ega töötubades, vaid sageli õhtusel jalutuskäigul, jalgpalliväljakul, võõrustajapere köögis, mägedes või täiesti juhuslikus olukorras.

Osalejad õppisid küsima enne, kui uskuda. Kuulama enne, kui vastata. Mõtlema enne, kui jagada. Ja astuma sammu ka siis, kui uus olukord tundub alguses veidi hirmutav.

Pildid räägivad edasi

Artikli juurde lisame ka fotogaleriid nii Eesti kui ka Islandi nädalast. Islandi galerii, mis mõistagi oluliselt mahukam, sisaldab pilte nii töistest tegemistest kui ka vaba aja tegevustest Ennekõike aga selle maa piiritult kaunist loodusest, mida ei olnud võimalik teiega jagamata jätta. Samas ka kunsti, mida hääde Islandi sõprade juures õnnestus nautida. 

"Kuna oleme erinevate Islandi koolidega teinud koostööd juba üle kümne aasta siis on selle aja jooksul tekkinud ka isiklikke sõprussuhteid sealsete inimestega. Reykjavikis tehti nende poolt isegi üks eragalerii spetsiaalselt meie jaoks lahti, et vaadata nii legendaarse Jaapani helilooja ja audiovisuaalse kunstniku Ryoji Ikeda kuulsat data-verse’i installatsiooni, mille üks versioon ka Tartus ERMis paari aasta eest näha oli, kui muud põnevat,” rääkis kõiki seniseid islandlastega toimunud koostööprojekte Raatuses juhtinud Rene Leiner.

Kümnepäevase mobiilsusnädala sisse jäi kolm nädalavahetuse päeva, mil oli aega sealset ilu, vaikust ja avarust rahulikumalt nautida. Õpirändureid soosis ka ilm, mis Islandil on teadupärast sageli muutlik, vihmane ja tuuline ning võib pakkuda omaette väljakutseid. Lisaks lubas peaaegu polaarpäeva meenutav valgus sisuliselt keskööni kõike seda ilu nautida.

Kuigi nii Islandile reisil kui tagasitulekul tuli reisiseltskonnal vahele jätta sisuliselt terve öö, korvasid positiivsed emotsioonid ja igaveseks mällu sööbinud mälestused selle kõik kuhjaga.

Projekt POST-COM II viidi ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi Nordplus Junior rahastusel

Loe ja vaata lisaks:

Post-Com alamleht

Eesti nädala galerii

Islandi nädala galerii

POST-COM II Islandi mobiilsusnädala õpilaste ja õpetajate tagasiside koondanalüüs

POST-COM II projekti mõju ja tulemused: digitaalse ärevuse, õpimotivatsiooni ja töötubade tagasiside koondanalüüs