Tartu Raatuse Kooli ajalugu algas 15. septembril 1919, mil alustas tööd Tartu Tütarlaste Gümnaasium. Tartu esimese munitsipaalgümnaasiumi asukohaks oli Riia tänav 2 ja koolijuhatajaks Markus Univer.

1934. a koolireformiga nimetati kool ümber Tartu 2. Gümnaasiumiks. Seda nime kandis kool kuni 1940. aastani, mil kõik gümnaasiumid nimetati ümber keskkoolideks ja kool hakkas kandma Tartu 2. Keskkooli nime. Sõja-aastail kasutasid koolimaja sõjaväeosad, õppetöö toimus 1. keskkooli ruumes. Koolihoone kannatas 1944 aasta sõjatules ning hiljem hävines.

1944. a sai kool Tartu 3. Keskkooli nime. Lühikese erandina (1965-1969, mil töötati Tartu 3. 8-klassilise Kooli nime all) kandis kool seda nime kuni aastani 1997. Õppetöö toimus sel perioodil Salme ja Puiestee tänaval. Praegune koolihoone Raatuse tänaval valmis 1973. aastal. Samast aastast hakati koolis õpetama süvendatult saksa keelt. 

Alates 1.maist 1997.a. kandis kool Tartu Raatuse Gümnaasiumi nime. Septembrist 1997 kuni juunini 2001 töötas koolis saksakeelne osakond. Mitmeid aineid õpiti saksa keeles ja osakonna lõpetajad said hea lähtepositsiooni, et kandideerida Saksamaa kõrgkoolidesse. Osakonnas töötasid õpetajad Saksamaalt. 

Viimane oluline institutsionaalne muutus meie kooli elus toimus 1. septembril 2013, mil muutusime Tartus läbiviidud koolireformi tulemusel ametlikult põhikooliks. Seega toimub sellest ajast meie koolis õpe kuni 9. klassini. Samast päevast kannab kool ka Tartu Raatuse Kooli nime.

Alates 1. septembrist 2018 töötab Raatuse kool täielikult rekonstrueeritud ja sõna otseses mõttes hüperkaasaegses õpikeskkonnas. Koolihoonest jäid rekonstrueerimise käigus alles vaid kandekarkass ja välisseinad. 

Kolmandale ja neljandale korrusele on rajatud tänapäevased avatud õppemaastikuga kooliruumid, mille suurusi on võimalik muuta voldikseinte abil. Aula laiendusena ehitati välja uus 75-kohaline auditoorium ning hoone vahekorpusele umbes 200 ruutmeetri suurune juurdeehitus, kus on avar aatrium. Kogu kool on saanud uue sisustuse ning kaasaegse IT-tehnika. 

Uus vorm peab käima käsikäes uue sisuga, mille keskmes on õpilane. Avatud õpiruum, suurepärased spordirajatised ja parima praktika põhjal uuendatud klassiruumid loovad selleks eeldused, aga kõige olulisem roll on täita õpetajatel. Olulisemate märksõnadena õppetöö sisus on üleminek üldõpetusele algklassides, ainetevaheliste piiride kaotamine ja teemapõhine lõimitud õpe, millele sekundeerib õppimist toetav hindamine. Uuendusena on igasse päeva sisse toodud üks liikumistund ja alustatud draamaõppega. Kolmanda kooliastme õpilastel on igas päevas kaks 20-minutilist liikumisvahetundi.

Lisaks headele õpitingimustele on õpilastel nüüdsest ka suurepärased võimalused erinevate spordialade harrastamiseks. Kooli territooriumile on rajatud kunstmurukattega jalgpalliväljak, palliplatsid, jooksurada ja muud spordirajatised.

Kooli lisaväärtuseks on kindlasti see, et juba esimesest klassist alates viiakse läbi inglisevõi saksa keele õpet. Koolis õpib üle 500 lapse ning töötab pea 50 õpetajat, 4 tugipersonali hulka kuuluvat inimest ja kooliõde. Lisaks on koolis tööl 13 teenindava personali hulka kuuluvat töötajat. Kooli ruumides tegutseb söökla, kus toit valmib igapäevaselt kohapeal ning on õpilaste ja õpetajate hulgas väga hinnatud.

Algklassides läbiviidava õppe positiivseks ja hästi vastuvõetud eripäraks on ka mittehindeline hindamine esimeses kahes kooliastmes (kuni 6. klassini), kus õpilased ja nende vanemad saavad hinnete asemel suulist ja kirjalikku sisulist tagasisidet lapse arengu, oskuste ja teadmiste osas erinevates ainetes, aga ka käitumise kohta. 

Kunsti-, muusika-, tehnoloogia-, liikumis- ja inimeseõpetuses ning kirjanduses kasutatakse mitteeristavatehk arvestuslikku hindamist.

Õpetajad ja õpilased korraldavad koolis mitmeid toredaid ja põnevaid üritusi. Toimuvad traditsioonilised jõulu- ja kevadkontserdid ning koolisisesed spordivõistlused.

Koolis tegutseb pikapäevarühm ja mitmed erinevad huviringid, kus õpilastel on võimalik oma aega peale tunde sisustada. Saab tegeleda nii jalg- kui korvpalli, kunsti- ja käsitööga, male, kergejõustiku ja robootika või programmeerimisega, lüüa kaasa meisterdamistoas või näiteringis, mängida pilli, laulda kooris või solistina. 2018. aasta sügisel alustasime esmakordselt hispaania keele õpetamist. Seda nii valikainena kui ringi vormis.

Koolis tegutseb juba aastaid ka eelkool, mis on mõeldud järgmisel sügisel kooliminevatele lastele koolielu tutvustamiseks ning arengu toetamiseks lapsekeskses ja turvalises õpikeskkonnas.

Tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog, kooliõde) toel on tagatud ka igapäevane tervishoiu, õpiabi- ja psühholoogilise nõustamise teenuse olemasolu. Õppetööd ei viida läbi ainult klassiruumides, vaid palju käiakse ka erinevatel praktilise suunitlusega õppekäikudel.

Meie kooli õpilased on jätkuvalt tublid nii õppimises kui ka oma kooli esindamisel erinevatel konkurssidel, spordivõistlustel ja olümpiaadidel. Põnevaid üritusi ja võistlusi toimub meie õpilaste osavõtul, nii koolis kui väljaspool kooli, pea iga nädal.

Osaletakse mitmesugustes erinevates siseriiklikes ja rahvusvahelistes projektides, mille käigus toimuvad üritused nii koolis sees kui ka projektide partnerkoolides üle Euroopa.

Kooli olulisemateks traditsioonideks võib, erinevatele tähtpäevadele pühendatud pidulike aktuste kõrval, lugeda kindlasti igasügist spordipäeva, jõulu- ja kevadkontserti, advendilaata, algklasside sügisnäitust, õpetajate päeva ja kooli sünnipäeva tähitamist, algklasside lugemisõhtut, laste isetegevuslikke teatrietendusi, parimate õpilaste pidulikku vastuvõttu, igakuist parimatele õpilastele mõeldud „Kuu Tegija“ aunimetuse väljaandmist ja kevadist preemiaekskursiooni parimatele õpilastele. 2018. aastal alustati õpilasesinduse eestvedamisel kooli lauluvõistlusega.

Koostöös Eesti Olümpiaakadeemiaga on läbi viidud algklasside õpilastele mõeldud „Kooliolümpiat“. Kool on liitunud Tervist Edendavate Koolide võrgustikuga.

Jätkuvalt otsitakse ka uusi võimalusi koolielu huvitavamaks muuta. Nii toimusid 2013. aasta oktoobris koolis esmakordselt põnevad õpi- ja töötubade päevad, kus traditsiooniliste tundide asemel said õpilased omal valikul osaleda 40 erinevas õpitoas, kasvades mõne aastaga rohkem kui kaks korda suuremaks. Täna on linnavalitsuse rahastuse toel projektipäevadest välja arenenud veebruaris peetav teemanädal.

Alates 2012. aastast osaletakse Eesti koolidevahelises VeniVidiVici õpilasvahetuse programmis ning 2013. aasta sügisel toimus esimest korda õpilasvahetus Itaalia partnerkooliga Torinost. 2014. aastast osalevad rahvusvahelises programmis Nordplus esmakordselt ka meie algklasside õpilased. Alates 2016. aastast osaleb kool aktiivselt Erasmus+ programmis ning 2018. aasta sügiseks jõuti niikaugele, et oleme kõige rohkem rahvusvahelisi projekte läbiviiv üldhariduskool terves Eestis.

Meie kooli aja lugu jätkub täie hooga.