Projekt Promoting Critical Thinking For Lowering Down The Post-Covid Communication Anxiety (POCO COMMA) keskendub 13–16-aastaste õpilaste pandeemiajärgse sotsiaalse suhtluskeskkonna ärevuse vähendamisele, eesmärgiga edendada kriitilise mõtlemise oskusi nii individuaalses, ühiskondlikus kui ka karjäärilises mõõtmes.
Viimaste aastate jooksul on COVID-19 (SARS-CoV-2) pandeemia põhjustanud ülemaailmselt 7 miljonit surmajuhtumit ning mõjutanud miljardeid inimesi oma elustiili kiiresti muutma. Igapäevaste rutiinide muutused, sealhulgas valitsuse kehtestatud piirangud, suletud koolid ja kaugtöö, vähene füüsiline ja sotsiaalne suhtlus viisid kodanikud oma igapäevaelus stressirohke elukeskkonnani.
Sunniviisiline distantseerumine mõjutas tugevalt inimeste heaolu ning suurendas lõpuks ülemaailmselt diagnoositud ärevushäirete arvu üle 25%. Vaimse tervise taastumine on tavaliselt pikaajaline protsess ning pandeemia eelsele tasemele jõudmine võib võtta aastaid või isegi aastakümneid.
PISA 2022 aruande kohaselt olid koolidel, mis olid COVID-19 tõttu suletud vähem kui kolm kuud, üldiselt paremad testitulemused. Samal ajal läksid paljud haridusasutused üle täielikule kaugõppele pikemaks ajaks, mis avaldas negatiivset mõju õpilaste õppeedukusele ning seadis õpetajad keerulisse olukorda – tegelema nii õpilaste heaolu kui ka vaimse tervisega.
Teismelised on tundlikud igapäevaelu rütmi ja sotsiaalsete harjumuste muutuste suhtes. COVID-19 pandeemia järgsed uuringud on taas näidanud, et teismelised on kõige haavatavam rahvastikurühm ning nende sotsiaalne isolatsioon ja üksildus võivad viia ärevuse ja depressiooni sümptomite tekkimiseni.
Pandeemia järgse ebakindluse ületamiseks ja sotsiaalse ärevuse vähendamiseks peame tugevdama avalikku ja sotsiaalset suhtlust ning edendama positiivsust. Seda silmas pidades peavad õpilased esmalt tundma, mõistma ja ära tundma suhtlemise rolli nii üldiselt kui ka igapäevaelu inimestevahelisel tasandil.
Kiiresti muutuv digitehnoloogia ja ülimalt jõuline sotsiaalmeedia areng võimaldab meil muuta inimeste mentaliteeti, mõtteid, uskumusi või oskusi mõne sekundiga. Globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas ei saa otsustusprobleemide lahendamisel üks inimene omandada kõiki teadmisi ühiskonna, teaduse, kultuuri jms kohta, mistõttu on palju enam kui kunagi varem olulisele kohale asetunud allikakriitika, seda eriti õpilaste peamises inforuumis - internetis.
Massimeedia ja sotsiaalmeedia mõjutajad on teinud palju tööd ning läbi nende panuse on tehtud tohutu hüpe jõudmaks laiaulatusliku jälgijate auditooriumini. Samas ei ole ühiskond, sh haridussüsteem panustanud piisavalt teabe eesmärgi (meelelahutus, erapoolikus, parimad võimalikud otsused igapäevaelu otsuste tegemiseks kogukonna, ühiskonna, valitsuse jaoks) ja usaldusväärsuse (täpsus, autoriteetsus, asjakohasus, õigeaegsus) kriitilisse analüüsi ja hindamisse.
Massimeedias ja sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustikes leviva ja tihti vastuoluliste infovoogude juures on õppeprotsessis oluline kujundada õpilaste võtmepädevusi tõenduspõhiste otsuste tegemisel. Vältimaks väärarusaamu ja pidevat võltsuudiste tootmist, mis võivad kahjustada paljusid sõpru, perekondi, kogukondi, rahvusi, riike ja planeeti.
Eesmärgid
Iseseisev, motiveeritud ja ajas jätkusuutlik ja ennastjuhtiv õppija, kes on huvitatud maailmast, on ettevõtlik, kriitiliselt mõtlev ja elus hakkama saav.
Kitsam eesmärk on tuua õppeprotsessi rohkem allikakriitilist mõtlemist, seda nii õpetajate kui õpilaste poolele.
Kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, koostöö, IKT kasutamine ja suhtlemine multikultuurses keskkonnas on oskused, mis muutuvad tänapäevases rahutus ja keerulises ühiskonnas igapäevaselt üha olulisemaks. Need eelnevalt mainitud oskused on 21. sajandi õpilaste puhul möödapääsmatuks tööturul konkurentsis püsimiseks.
Tegevused
Projekti käigus toimub kaks mobiilsusnädalat õpilastele, kuhu on planeeritud väga mitmeid projekti teemadega seotud tegevusi, sh on juba tänaseks disainitud vähemalt 12 erinevat temaatilist töötuba õpilastele. Detailne ja pikk loetelu planeeritud tegevustest on toodud projektitaotluses.
Projektis on põhirõhk kriitilisel mõtlemisel veebiallikate ja allikate suhtes üldiselt. Keskendutakse õpilaste võtmepädevuste edendamisele tõenduspõhiste otsuste tegemiseks vastuolulise massimeedia ja sotsiaalmeedia suhtluse vahel.
Tulevane projekt otsib vastuseid järgmistele küsimustele:
- kes on võltsuudiste tootjad (mina, sõbrad, kogukond, era- ja avaliku sektori perspektiiv)
- mis on tegelikult võltsuudis (uudise komponendid, eelarvamused, valideerimine, usaldusväärsus, täpsus), mis on võltsuudiste levitamise eesmärk
- miks võltsuudiseid toodetakse (isiklikud põhjused, sõbrad, kogukond, era- ja avaliku sektori perspektiiv)
- kuidas märgata, analüüsida, hinnata uudise, fakti, väite, argumendi kvaliteeti
Mõlemad koolid jagavad ka oma riigi teiste koolide mõjusaid tulemusi, õpivad teineteiselt uusi uuenduslikke õppemeetodeid, tõhusat lähenemist õpetamisele/õppimisele. Mitte ainult külastavad, vaid ka võõrustavad õpetajad arenevad professionaalselt, õpivad tundma partnerriikide haridussüsteemide tugevusi ja parimaid praktikaid, mida nad oma koolides jagavad ja kohandavad.
Tulemused
Iseseisev, motiveeritud ja ajas jätkusuutlik ja ennastjuhtiv õppija, kes on huvitatud maailmast, on ettevõtlik, kriitiliselt mõtlev ja elus hakkama saav.
- õpilaste baasoskuste areng läbi kriitilise mõtlemise oskuste
- teadlikkus kriitilisest mõtlemisest
- paremad tulemused loovtöödes, referaatide kirjutamisel, esseedes
- parem argumenteerimisoskus
- oskus paremini käsitleda arvamusi ja fakte ning mõista nende erinevust
- parem arusaamine, kuidas leida usaldusväärseid veebiressursse ja mis on allikakriitika
- väärtuste ja moraali parem mõistmine
- kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
- kognitiivne paindlikkus
- läbirääkimisoskused
- otsustusvõime ja otsuste tegemine
- koostööoskused
- õpimotivatsioon
- inimeste juhtimine
- loovus
- keerukate probleemide lahendamine
- infotehnoloogilised oskused
- enesekindlus ja väljendusoskus
- ühiskondlike protsesside mõistmine
- analüütiline mõtlemine
- vabanemine eelarvamustest
- enesega rahulolu, positiivne minapilt
- võõrkeeleoskus
- tunnetega toimetulek
- õpilased arendavad oma keelelist ja kultuurilist suhtlemisoskust ning omandavad sotsiaal-kultuurilisi oskusi
Internetis suhtlemine, koos vaba aja veetmine ja erinevates tegevustes osalemine
võimaldab õpilastel saada paremat ülevaadet mõlema riigi kultuurist ja noorte elustiilist, läbi mille on mõjutatud järgmised faktorid:
- eneseareng
- enesekindlus ja avatus
- keeleoskus ja motivatsioon keele (sh eesti või islandi keele) õppimiseks
- loovus, võimekus ja teadlikkus
- esinemisoskus
- uued kultuuridevahelised teadmised rahvus- ja perekondlikest traditsioonidest koos kõigi erinevuste ja sarnasustega
- teadmised ja teadlikkus meie kultuuride erinevatest aspektidest: toit, rahvuslikud laulud, tantsud,
mängud, paigad, vaba aja tegevused, kunst, loodus jne
- suurenenud teadlikkus osaleja oma kultuurist ja keelest
- sallivus
- kohanemisvõime
- motivatsiooni ja algatusvõimet
- paindlikkus teisest kultuurist pärit inimese mõistmisel ja vastuvõtmisel
Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu programm Nordplus Junior.
Lingid:
Raatuses alustas olulisi teemasid puudutav Eesti-Islandi koostööprojekt
