6.–7. märtsil täitus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noorte muusikahuvilistega üle kogu Eesti. Toimus vabariikliku muusikaolümpiaadi lõppvoor. Põhikooli arvestuses osales 32 õpilast ning konkurents oli tihe. Meie kooli jaoks kujunes see aga väga rõõmustavaks. Miia Maria Treier (9.b) pälvis kulddiplomi ja eripreemia parima kirjaliku töö eest ning Silvia Kronberg (9.c) hõbediplomi ja eripreemia parima astmenimedega noodist lauldud tundmatu harjutuse eest.

Õpilasi juhendas muusikaõpetaja Mai Rand, kes on oma õpilastega muusikaolümpiaadil osalenud juba aastaid.

"Muusikaolümpiaad toimub üle aasta, seekordne oli juba 13. Olen oma õpilastega osalenud pea kõik korrad. Mõlemad tüdrukud on töökad ja andekad. Arvan, et kõige olulisem mõjutaja on neil hea kodune tagala, kust on tunda soojust ja armastust, aga ka kindlakäelist suunamist."

Pikk ettevalmistus

Muusikaolümpiaadi lõppvoor ei tähenda ainult laval esinemist. Õpilased peavad näitama laialdasi teadmisi muusikateooriast, Eesti muusikaelust ja -ajaloost, lahendama kirjalikke ülesandeid, laulma noodist, esitama ettevalmistatud laulu ning looma ja esitama ka omaloomingulise teose.

"Ettevalmistustöö omaloominguga algas juba detsembris. Jaanuaris keskendusime teistele valdkondadele. Tuli omandada kogu põhikooli muusikaõpetuse programm. Lisaks on alati videoküsimusi viimasest laulupeost. Uurida tuli ka Eesti Kontserdi veebilehekülge ja ajakirja 'Aplaus' 2025. aasta sügisnumbri tähtsamaid artikleid," kirjeldab Mai.

Praktilised oskused ja uuendused

Lisaks teooriale tuli harjutada ka praktilisi oskusi.

"Tuli õppida üks eestikeelne laul, harjutada astmenimedega solfedžeerimist ja rütmiharjutuste koputamist. Astmenimedega laulmise harjutamine oli alguses üsna raske, sest viimati kasutasime astmenimesid ju algklassides. Olümpiaadil pandi ette tundmatud ja üsna keerukad harjutused."

Sel aastal oli olümpiaadil ka mõningaid muudatusi.

"Kui varem lubati ka tähtnimedega noodilugemisharjutust laulda, siis seekord ainult astmenimedega. Samuti üllatas omaloominguliste lugude rohkus – seda osa oli väga põnev kuulata ja vaadata. Ja laste jaoks oli kindlasti vahva üllatus ka see, et kõigile osalejatele kingiti EMTA pusa," räägib õpetaja Mai.

Miia: Usaldasin Mai soovitusi

Miia Maria Treieri jaoks ei olnud muusikaolümpiaad päris uus kogemus.

"Osalesin olümpiaadil, sest õpetaja Mai pöördus minu poole sellise palvega. Mul oli varasem kogemus eelmisest korrast. Ka riiklikuks olümpiaadiks aitas mul valmistuda muusikaõpetaja Mai. Vaatasime põhjalikult teooriat, mis hõlmas kogu põhikooli muusikaõpetuse ainekava, Eesti Kontserdi veebilehe materjale ning ajakirja Aplaus 2025. aasta sügisnumbri sisu."

Lisaks teooriale tuli harjutada rütmi ja laulmist.

"Teoreetilise osa juurde kuulus rütmiharjutuse koputamine ning noodist laulmine. Avalike esinemiste voorus oli vaja esitada eesti helilooja laul või vabalt valitud rahvalaul. Viimaseks oli vaja ette valmistada ning esitada omaloominguline teos."

Astmenimedega laulmise väljakutse

"Reeglina ei kasutata Eesti muusikakoolides noodist laulmisel astmenimesid ning see oli nii minu kui ka teiste jaoks mõnevõrra väljakutse. Tegelikult olid harjutused siiski üsna lihtsad ja ettevalmistusaeg piisav."

Laulu valimine osutus aga ootamatult keeruliseks.

"Keeruline oli sobilikku laulu valida, kuid usaldasin Mai soovitusi."

Lõpuks läks aga kõige paremini just see osa, mille eest ta ka eripreemia pälvis.

"Enda hinnangul õnnestus mul kõige paremini kirjalik töö, mille eest pälvisin eripreemia ning ka noodist laulmine läks väga hästi."

Silvia: Ületasin väga enda ootusi

Silvia Kronberg tunnistab, et tema ei olnud alguses muusikaolümpiaadil osalemisest kuigi huvitatud.

"Olin kuulnud, et Miia ja mõned teised tuttavad on muusikaolümpiaadil varem osalenud, aga ausalt öeldes alguses ma ise selle vastu nii suurt huvi ei tundnud. Kaheksandas klassis oli mul ka kogu aeg väga kiire ja mul poleks olnud aega ega motivatsiooni muusikaolümpiaadil osaleda, sest käisin juba bioloogia, geograafia, kunsti ja emakeele olümpiaadidel."

Kui aga õpetaja pakkus võimalust osaleda, otsustas ta siiski proovida.

"Kui Mai sel aastal küsis, kas sooviksin osaleda, ütlesin pikemalt mõtlemata jah, sest see tundus uue ja huvitava kogemusena ja samuti soovisin sel aastal võimalikult paljudele olümpiaadidele minna puhtalt eneseteostuse pärast."

Järgnes mitu kuud ettevalmistust.

"Järgnes mitu kuud põhikooli muusikaõpikute lugemist, solfedžoharjutuste laulmist ja selle kõrvalt toimetasin ka olümpiaadiks vajaliku muusikalise omaloomingu kallal, milleks kirjutasin viiulipala."

Kardetud teooria asemel osutus suurimaks katsumuseks hoopis laulmine

"Alguses olin muusikaolümpiaadi teooriaosa pärast väga närvis ja kartsin, et see tuleb väga keeruline, aga üllatuseks nii ei läinud."

"Suurim katsumus oli hoopis laulu esitamine, sest erinevalt paljudest teistest olümpiaadilistest polnud ma mitte kunagi varem laulutunde saanud ja laulsin viimati kooris umbes seitse aastat tagasi."

Just noodist laulmine tõi talle aga eripreemia.

"Ilmselt tänu muusikakooli lauluharjutustele kukkuski noodist võõra harjutuse laulmine mul kõige paremini välja – ületasin väga enda ootusi, kuid sellegipoolest olin tohutult üllatunud, kui pälvisin auhinna parima noodist lauldud harjutuse eest."

Kõige tähtsam oli kohtuda teiste muusikahuvilistega

Mõlemad õpilased rõhutavad, et olümpiaadi väärtus ei seisne ainult diplomites.

"Olümpiaad võimaldas mul tutvuda väga toredate eakaaslastega, kellel on minuga samad huvid. Loodan, et tulevik viib mind nendega jätkuvalt kokku erinevatel muusikaüritustel," ütleb Miia.

Silvia jaoks oli oluline ka võimalus tutvuda muusikaeluga laiemalt.

"Nende kuude jooksul puutusin palju rohkem kokku Eesti klassikalise muusika, meie rahvusteatri ja -ooperiga ning laulupidudega seotud materjaliga. Kuna ma enam muusikakoolis ei käi, olin osa Eesti muusikaajaloost juba unustanud ja õppisin palju uut."

Samuti jäi meelde olümpiaadi sõbralik õhkkond.

"Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oli väga tore keskkond ja meeldivad harjutustingimused. Eriliselt jäi meelde sõbralik ja toetav atmosfäär võistlejate seas. Elati üksteisele kaasa ja vahetati avatult muljeid," räägib Miia.

Silvia nõustub.

"Minu meelest polnud olümpiaadi juures kõige olulisem mitte võistlus ise, vaid võimalus kohtuda teiste muusikahuviliste noortega üle Eesti."

Muusika jääb ellu 

Mõlemal tüdrukul on muusika elus oluline koht ka väljaspool olümpiaadi.

Miia lõpetas eelmisel kevadel Tartu I Muusikakooli kiituskirjaga viiuli erialal ning õpib nüüd Heino Elleri Muusikakoolis. Ta mängib Tartu Ülikooli sümfooniaorkestris ning laulab lastekooris ja naiskooris.

"Minu muusikalisteks eeskujudeks on minu endised ja praegused muusikaõpetajad, kes on mind innustanud oma unistuste poole püüdlema."

Silvia muusikateekond algas samuti väga varakult.

"Hakkasin muusikat õppima viieaastaselt, nii et peagi täitub üksteist aastat muusikaga tegelemist. Ehkki praegu ma enam muusikaga nii intensiivselt ei tegele, loodan väga, et muusikal jääb koht minu ellu."

Lõpetuseks rõhutavad mõlemad, et nende teekonnal on olnud palju toetajaid.

"Olen äärmiselt tänulik õpetaja Maile, et ta pakkus mulle võimalust olümpiaadil osaleda, ja Miiale, et ta aitas mul enesekindel olla ja hoidis motivatsiooni üleval," ütleb Silvia.

Ka Miia tänab oma juhendajat. "Õpetaja Mai on olnud mulle väga heaks toeks ning mind palju aidanud olümpiaadiks ettevalmistamisel."