Kogu maailm seisab silmitsi erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamisega kaasneva reaalsusega. Suhtlusvõrgustikud, uus tarkvara, rakendused ja programmid on saanud osaks igapäevaelust. Tänapäeval on erinevad nutiseadmed ja muu sarnane tehnoloogia tavapärane osa õppeprotsessist, kuid nende väärkasutus võib põhjustada probleeme. Õpetajad ja õpilased puutuvad igapäevaselt kokku digitaalse tehnoloogia mõjuga – nii kasulike kui kahjulike külgedega.
Kahjuks seisame silmitsi reaalsusega, et internetikasutushäire (IUD) on õpilaste seas väga levinud. Seda peamiselt seetõttu, et nad ei teadvusta ohtu, mis kaasneb sellise mõjuvõimsa tööriista, nagu internet, väärkasutamisega. Üks väärkasutuse põhjusi on asjaolu, et kasutajad ei ole teadlikud oma veebitoimingute taga peituvatest riskidest ja sellest, kuidas nende käitumine on muutunud ja mõjutatud.
Neuroteadlaste sõnul on ekraani ees veedetud aeg muutnud meie lugemise ja arusaamise viise. Internetis sirvimine on lühendanud tähelepanuvõime kestust ja vähendanud kannatlikkust. IUD on vaid üks paljudest internetiga seotud häiretest või sõltuvustest, millest enamik on seotud veebitegevustega, mitte interneti endaga.
Mõned uute tehnoloogiate väärkasutamisega seotud häired on järgmised:
- nomofoobia (hirm olla oma telefonist eraldatud);
- tehnoferents (kinnisidee katkestada mis tahes vaba aja veetmine või töötegevus tehniliste seadmete abil ehk sõltuvus nende kasutamisest);
- fantoomhelin või telefonihelina ärevus (ettekujutus, et mobiiltelefon heliseb, kui see tegelikult ei helise);
- küberhondria (kinnisidee veebist endale uute haiguste ja diagnooside otsimisest ja leidmisest);
- Truman Show pettekujutelm (vale ettekujutus sellest, et teie tegevusest tehakse otseülekannet, internetimaailma ja reaalse maailma piiride hägustumine).
Kuigi neid häireid on põhjalikult uuritud, on neid endiselt raske diagnoosida ja ravida. Näiteks Hispaanias veedetakse aastas telefoni kasutades üle 1058 tunni, samas kui koolis viibitakse 1054 tundi. Kõige jahmatavam on aga teadmine, et vaid 55%-l nendest lastest on digimaailmas toimetulemiseks vajalikud baasoskused.
Eesmärgid
Kujundada iseseisev, motiveeritud, ajas jätkusuutlik ja ennastjuhtiv õppija, kes on huvitatud maailmast, ettevõtlik, kriitiliselt mõtlev ning elus toimetulev.
Pakkuda õpetajatele uusi tööriistu, mis võimaldavad tehnoloogia tõhusamat ja teadlikumat kasutamist õppetöös.
Toetada õpilasi tehnoloogia ja interneti kasutamise oskuste parandamisel ning väärkasutuse vähendamisel.
Edendada digipädevust ning soodustada nutiseadmete vastutustundlikku ja kasulikku kasutamist.
Vähendada uute tehnoloogiate väärkasutamise riske ja suurendada vastutustundlikku kasutamist.
Tegevused
Osalemine nutirakenduse loomise protsessis ja sisudisaini väljatöötamises, sealhulgas teadusuuringute kaardistamine ja riskistsenaariumide loomine.
Nutirakenduse BETA-versiooni piloteerimine, testimine ning tagasisidestamine; lõppversiooni valmimine.
Metoodilise juhendi koostamine õpetajatele, mis toimib pedagoogilise abimaterjalina.
Rakenduse ja juhendi täiustamine, lähtudes saadud tagasisidest.
Osalemine rahvusvahelistel projektikohtumistel, õppekohtumistel ja veebikoosolekutel.
Tulemuste levitamine ja tutvustamine.
Tulemused
Nutirakendus, mis aitab kasutajal tuvastada tehnoloogia positiivset ja negatiivset mõju ning pakub praktilisi nõuandeid ja hoiatusi selle kasutamise parandamiseks. Metoodiline juhend õpetajatele, mis toetab neid tehnoloogia teadlikul ja tõhusal kasutamisel õppetöös.
Partnerid
DAFO Gestión Estratégica S.L. (Hispaania)
European Center of Entrepreneurship Competence & Excellence (Austria)
Innovation Footprint (Kreeka)
İstanbul Üniversitesi-Cerrahpaşa (Türgi)
Colegiul National "Mihai Eminescu" (Rumeenia)
Fevzi Keskinoglu Anadolu Lisesi (Türgi)
Projekti The Correct Use Of Technology To Prevent Digital Addictions (DigRight) rahastab Erasmus+ programm.
Lingid:
DigRight esimene rahvusvaheline projektikoosolek Varssavis
Kas digipädevus vajab ajakohastamist?
Tagasivaade algusesse - Tiigrihüpe 1996
