Meie kooli koordineeritud Erasmus+ projekti STEAM the Music (STEAMus) viimane füüsiline partnerite vaheline kohtumine ehk õpilastele mõeldud õppimisnädal leidis aset Musta mere ääres asuvas Varna linnas Bulgaarias, kohaliku poeedi Geo Milevi nime kandvas partnerkoolis.
Nädala jooksul kasutati õppes erinevaid meetodeid ja lähenemisviise: CLIL, STEAM, praktiline lähenemine läbi töötubade ja laborite, IKT, koostööõpe ja rahvusvaheline meeskonnatöö, arutelud, probleemide lahendamine praktilises võtmes, seminarid, esitused jne. Õpilased ja õpetajad olid kaasatud põnevatesse projekti temaatikaga seotud töötubadesse, tegevustesse ja kultuuriprogrammi.
Lisaks projektitegevustele oli võimalik tutvuda Bulgaaria folkloori ja kohaliku köögiga.
Õpilased täiendasid oma teadmisi teaduslike ja tehnoloogiliste seoste osas, nagu näiteks füüsika ja muusika seosed – müra, toonid, helid, matemaatika ja muusikalised rütmid, bioloogia ja muusika. Samuti õpiti tundma kohalikku ajalugu, Bulgaaria kultuuri ja traditsioone, traditsioonilisi muusikainstrumente, rahvatantse ja kostüüme. Arendati erinevaid oskusi ja praktilisi pädevusi, probleemilahendamise oskust ja loovust. Õpilased valmistasid oma väikese kunstiteose, salvestasid ja monteerisid muusikat ja helisid ning tutvusid läbi aktiivse uurimismängu Varna linnaga. Kõigi tegevuste käigus valmisid kohalikel õpetajatel mitmed tunnikavad ja materjalid, mida saab hiljem kasutada.
Kõik tegevused arendasid kindlasti õpilaste keeleoskust, suurendasid nende teadlikkust füüsika, muusika ja kunsti seostest ning lisaks – tekitasid mõistagi Euroopa ühtekuuluvustunnet.
Võimalus võõrustada nelja erineva Euroopa riigi õpilasi aitas Bulgaaria õpilastel tutvuda teiste kultuuride ja harjumustega, suurendas partnerlus- ja sõprussuhteid. Samuti said kõik külalised võib-olla, et vaid kord elus avaneva võimaluse õppida paremini tundma Bulgaaria kultuuri, elades päriskodudes.
Meie projekti viimane ühine õppimisnädal võttis kokku ja ühendas kõik varasemad mobiilsused ja ühised tegevused, mida koolides projekti käigus on tehtud. Õpilastel oli võimalus kujundada kontseptuaalne arusaam kuidas muusika, tehnoloogia ja teadus on eluslooduses ning inimeste igapäevaelus omavahel seotud.
Lisaks leppisid projekti koordinaatorid kokku viimastes sammudes, mida järgnevate kuude jooksul projekti elluviimise eesmärkide lõplikuks vormistamiseks vaja teha. Samuti selles, kuidas jõuda meie projekti sisu ja strateegiliste eesmärkidega võimalikult laia publikuni.
STEAMus projekti viimasel õppimisnädalal esindasid Raatuse kooli neli õpilast, kes nüüd ka oma kokkuvõtete tegemiseks sõna saavad.
Käisin projekti raames Bulgaaria suvituslinnas Varnas. Mulle meeldis see kogemus väga ning loodan, et selliseid projekte tuleb veel.
Sain veeta nädala Nikoleta ja tema pere juures. Arvan, et mul vedas, et ma Nikoleta oma majutajaks sain, sest nii tema kui ka tema pere olid minu vastu väga lahked ja hoolitsesid selle eest, et mul kõik olemas oleks. Esimesel õhtul oli isegi vedi paha tunne, et nemad teevad kõik minu eest ära ja mina lihtsalt istun ja ootan nagu mingi kuningas oma troonil.
See kogemus andis mulle kindlasti teadmise ja tunde sellest kuidas on olla vahetusõpilane kuid ka sellest kuidas ma ilma vanemateta hakkama saan ning kuidas olla iseseisev.
Kuna olen alati tahtnud mõnele sellisele programmile minna siis nautisin sellest iga hetke ning isegi hilised lennud ja ootamised ei olnud tüliks. Projektinädal keskendus muusikale ja teadusele ning selle käigus sain ma teada kuidas on muusika ja matemaatika seotud ning ka palju asju mis on omapärased Bulgaariale.
Tantsisime Bulgaaria rahvatantsu ,,Elbetitsa“ ning meile tutvustati ka Bulgaaria rahvapille (näiteks tambura, mis meenutab veidi kitarri kuid on veidi peenema häälega ja välimuselt pikilikum). Meile näidati ka rahvariideid, need olid seljas tantsijatel ja lastel, kes meile pilli mängisid.
Selles projektis oli palju õpetlikku kuid üks asi, mida ma kindlasti tulevikku kaasa võtan ja mida Bulgaaria õpilased näitasid (kui nad koos tantsima hakkasid) on see, et sul saab igal pool ja igal ajal lõbus olla. Sa lihtsalt ei tohi mõelda, mida teised sinust arvavad.
Endast sain uut teada seda, et mul on kohutavalt raske ise otsuseid vastu võtta, sest kui keegi küsib, kas see või too siis ma ütlen tavaliselt et mul on ükskõik. Teadsin seda küll ennem ka, aga see paistis seal kohe eriliselt palju välja. Kuid samas just seda probleemi arendas see projekt minus kõige rohkem, sest vaatamata selle, et ma ei taha ise otsustada/valida pidin ma seda seal siiski igapäevaselt tegema.
Projekti tegevused olid enamjaolt huvitavad ning kaasahaaravad (oli paar tegevust, mis polnud nii huvitavad). Neist kõige enam meeldisid mulle delfinaarium ning Bulgaariast pärit keraamilise vilepilli barduche kaunistamine. Delfinaarium meeldis mulle sellepärast, et ma ei olnud sellises kohas kunagi varem käinud ning kuna meile õpetati enne sinna minekut delfiinide ja nende intelligentsuse kohta, oli see veelgi põnevam. Valdavalt oli delfinaarium siiski meelelahutus. Barduche kaunistamine oli samamoodi pigem meelelahutuslik ning mulle meeldis see sellepärast, et sa said ise käed külge panna ja midagi teha ning pärast sai selle veel koju kaasa.
Üleüldse olid projekti tegevused sellised, kus said ise midagi teha ning pigem mängulised ja meelelahutuslikud. Bulgaaria riigina jääb mulle alatiseks meelde kui suur Annelinn, kuid rahva ja kultuurina jääb see mulle meelde lahkete inimeste, huvitavate pillide ja eelkõige suurepärase kogemusena, mida ma ei vahetaks mitte millegi vastu.
Mulle meeldis ka see, et saime paar päeva Rumenias veeta, sest ka seal oli tore linnas ringi käia ja erinevaid kohti näha.
---
Projekti käigus Rumeenias ja Bulgaarias reisides sain ma õppida kuidas raha targalt kasutada. Teel Rumeeniasse, Poola lennujaamas otsustasin lennule kaasa osta veepudeli, kuid selgus, et pangakaardil oli lukus välismaal maksude tegemise võimalus.
Rumeenias kaheks päevaks oli mul kaasa antud 20 eurot, mida oli mul vaja jagada kahe päeva peale välja, et mul oleks võimalik toitu osta. Seda teades ma jätsin endale päevaseks eelarveks 10 eurot, mille sees ma pidin endale päevaks toitu ostma ning ka paar lõbustust, nagu suveniirid jne. Selline komistuskivi andis mulle võimaluse iseseisvalt otsuseid teostada ning õppida rahaga ümberkäimist.
Ma sain luua sõprussuhteid uute ning erinevate inimestega, tehes seda silmast silma, mida väljaspool projekti poleks mul võimalik teostada. Projekti käigus oli mul Bulgaaria koolis võimalus õppida traditsioonilisi Bulgaaria rahvatantse ja seda otse professionaalide käest.
Orienteerumine segagruppides, kus lapsed erinevatest riikidest olid laiali jaotatud ning tuli mööda Varna linna avastades ringi käia ja omavahel koostööd teha arendas kindlasti minu keeleoskust, sest omavahel sai suhelda ainult inglise keeles. Meile anti võimalus proovida Bulgaaria traditsionaalseid toite, mis osaliselt maitselt Eesti toidust erinesid, kuid oli ka sellised, mis Eesti toidule sarnased. Toidud maitsesid vägagi hästi.
---
See projekt andis mulle ilmselt rohkem iseseisvust, et üksi hakkama saada, sest välismaal ei ole sul vanemaid kuskilt võtta ja sa pead ise hakkama saama. Sellest projektist õppisingi ma iseseisvust ning ilmselt õppisin ma olema ka julgem, sest keegi teine ei saanud sinu eest midagi ära teha. See nädal õpetas mulle ka rohkem inglise keelt, sest ma ei ole pidanud seda kunagi otseselt rääkima.
Ma sain Bulgaarias olles teada seoses muusikaga nende rahvapille, kuidas need kõlavad ja kuidas neid mängitakse. Sain teada ka, mis on Bulgaaria rahvatants ning mida see endast kujutab. Seoses kultuuriga räägiti mulle, et nende koolid on valdavalt vanamoelised ning võrreldes meie koolidega ei eksisteeri seal isegi WC potte.
Kui üleüldiselt seal linnas, kus me olime (Varna) ringi vaadata, näeb vaatepilt üsna räsitud ja väsinud välja. Seal olles hakkasin ma enda kodumaad Eestit ka rohkem hindama. Ma sain enda kohta teada seda, et ma kardan ja närveerin tühiste asjade pärast ning ka seda, et ma olen natuke liiga kartlik, sest näiteks kartsin ma pidevalt, et keegi ei saa minust aru ja mu inglise keel pole piisavalt hea, aga see kõik oli tegelikult asjata, kuna ma sain väga hästi hakkama.
Seal olles sain ka aru, et inimesed võivad vahest tunduda hoopis teistsugused kui nad tegelikult on ja seda heas mõttes. See projekt arendas minus kõige enam suhtlemisoskust võõrastega ja ka oskust olla julgem. Projekti sisutegevustest meeldis mulle enim kaunistada Bulgaaria traditsionaalset vilet barduchet, sest see oli natuke teistmoodi tegevus ning selle kaunistamisega sai loovusel lennata lasta.
Ma õppisin, et barduche on nende traditsionaalne vile ning et kui häid mõtteid ei tule võid küsida abi kas õpetajalt või mõnelt sõbralt. Veel meeldis mulle ka Baltšiki suures botaanikaaias jalutada, sest seal sai palju värskes õhus viibida ning imetleda kauneid tulpe ja palju muid ilusaid lilli ja taimi.
Ma õppisin sellest erinevaid tulpe ja teisi lilli imetlema ning õppisin ka niisama loodust nautima, sest tavaelus/argipäevas ei ole mul tihti aega, et minna niisama loodusesse. Kõige rohkem jääbki mulle meelde Baltšiki imeilus botaanikaaed, delfinaarium, suur õhtusöök sushi paaris, õpetaja Lauri magedad makaronid juurviljadega ja kindlasti ka seal koolis kokkuhoidvad inimesed, kes muusikat kuuldes kohe ringis tantsu tantsima hakkasid.
Ma tean nüüd rohkem Bulgaaria kohta näiteks seda, et seal on teistsugune koolisüsteem, mis tähendab seda, et seal lähevad lapsed põhikooli ainult seitsmeks aastaks. Peale seitsmendat klassi toimuvad neil eksamid, millest sõltub millisesse kooli nad saavad edasi õppima minna.
Sealne toit oli väga teistsugune ja natuke võõras, sest sealsed maitsed olid Eesti omadest erinevad jne. Seal pakuti mulle mouskat, mis maitses täpselt samamoodi nagu spagetid bolognese kastmes, kuid mouskas olid spagettide asemel kartulid. Ma sain maitsta ka ühte piruka moodi küpsetist, mida valmistati suure ahjuvormi sees ning mis oli üliõhuline ja meenutas maitselt natuke pannkooki.
Toidu osas sain teada ka, et kõige lihtsam ja maitsvam salat, mida me oleme perega kogu aeg teinud on pärit Bulgaariast. Salat ise koosnes tomatist, kurgist, paprikast ja kohalikust juustust, mis meenutas fetat. Nagu ma ka ennem natuke rääkisin jäi mulle mulje/teadmine, et bugaarlased hoiavad väga kokku ning on agarad suhtlema nii võõrastega kui ka lähedamate inimestega. Selles projektis osalemine võiks mulle tervikuna anda tutvusi uute inimestega, teadmisi sellest riigist, võõrkeelte rääkimise praktikat, julgust ning hoogu olla iseseisvam.
<---
See projekt andis mulle võimaluse kogeda uut kultuuri ja õppida tundma uusi inimesi. See aitas mul laiendada oma silmaringi ja saada uusi teadmisi Bulgaaria kohta, mis võib olla raske saada ilma reisimiseta.
Ma õppisin, kuidas töötada koos rahvusvahelise meeskonnaga ja kuidas lahendada probleeme, mis võivad tekkida kultuuridevahelises keskkonnas ning sain väga palju teada muusikast ja helidest. See on kindlasti väärtuslik kogemus! Ma sain väga palju teada helidest, nagu näiteks kuidas heli tekib, mis on heli, millised helid on olemas, ning Bulgaaria koolielust, kuna pidin käima hommikuti tundides kaasas.
Uued kogemused ja uued inimesed aitavad mul paremini mõista oma tugevusi ja nõrkusi ning kuidas teised inimesed minuga suhtlevad. See aitab mul olla enesekindlam ja parem meeskonnakaaslane tulevikus.
Projektinädala käigus arendasin oma probleemide lahendamise oskusi, loomingulisust ja meeskonnatööd. Need on oskused, mis võivad olla kasulikud igal pool. Mulle tõesti meeldis see projektireis ja ma sain endale nii palju uusi ja häid mälestusi.
Ja siit ta nüüd tuleb. Viimast korda saab selle projekti raames meie kodulehel sõna projekti vaimne isa ja oma kuus aastat tagasi esmakordselt selle baasideega välja tulnud õpetaja Lauri Kõlamets, kes võtab kokku viimase mobiilsusnädala Bulgaarias ning teeb seda mõistagi täpselt talle omasel moel. Hääd lugemist!
Varna
STEAMus projekti viimane mobiilsus viis meid Bulgaaria (6,4 miljonit elanikku) linna Varnasse (332 000 elanikku), mis kuulub maailma vanimate inimtegevusega asulate hulka. Varna arheoloogiamuuseum on ehitatud iidse surnuaia kohale, milles olnud haudadest leitud kullast esemete vanuseks on määratud vähemalt 6600 aastat. Lisaks leiti 1972. aastal arheoloogiliste kaevamiste käigus 30 eset, mis olid pärit keskmisest paleoliitikumist ja süsinikdateering andis vanuseks kuni 100 000 aastat.
Musta mere paradiis Varna on tänapäeval teada-tuntud puhkekuurort, kus temperatuur on aastaringi plusspoolel ning juulis võib temperatuur tõusta üle 40 kraadi. Ka eestlaste seas populaarses kuldsete liivarandadega sihtkohas algab rannahooaeg mais ja lõpeb oktoobri alguses. Meie külastasime linna aprillis, mil Must meri oli Euroopas haruldaselt jaheda kevade tõttu samuti veel tagasihoidlikus temperatuurivahemikus ehk 9-11℃. Aga kui juba Musta mere äärde satud, siis tuleb ennast merre kasta, sõltumata vee temperatuurist.
Geo Milev
Meie partnerkool Bulgaarias kannab Geo Milevi (1895-1925) nime. Geo oli bulgaaria tõlk, luuletaja ja ajakirjanik, kes esimeses ilmasõjas kaotas silma ja kandis elu lõpuni klaassilma. Tema üheks kuulsamaks tööks on 1923. aastal Bulgaaria septembri ülestõusu kohta avaldatud “Септемри” (September). 15. mail 1925 viidi ta teose avaldamise eest Bulgaaria kommunistliku valitsuse repressioonide käigus politseijaoskonda "lühikesele ülekuulamisele", kus ta aga traadiga kägistati ja Sofia lähedale ühishauda maeti. Hilisemate ühishaudadesse maetud represseeritute väljakaevamiste ja ümbermatmiste käigus aitas Geo Milevit tuvastada just tema esimeses ilmasõjas kaotatud silma asendanud klaassilm.
Õppetöö
Käesoleval õppeaastal õppis Varna Geo Milevi koolis 1276 õpilast, kellest mitte bulgaaria emakeelega õpilasi on 3,5% ja kes on peamiselt pärit Rumeeniast, Türgist või Ukrainast.
Geo Milevi koolis töötab 89 õpetajat. Kui Tartu Raatuse Koolis on statistika järgi ühe õpetaja kohta 10,1 õpilast, siis Varna kooli sama näitaja on 14,34, mis tähendab omakorda suuremat töömahtu. Et ruutmeetrite poolest sarnases majas, nagu Raatuse kool hakkama saada, on Varna Geo Milevis kasutusele võetud kahes vahetuses õppimine. See tähendab, et mõni õpetaja annab kuni 40 kontakttundi nädalas. Kui arvestada kogu Bulgaaria õpetajate keskmist nädalast tunnikoormust, mis on 18, siis Geo Milevis on tõsine oht õpetajate läbipõlemiseks.
Palgaarvestusega on samasugune süsteem nagu Eestis - palgafond sisaldab nn 13 kuupalka (asenduste tasud, täiendavad lisatasud jne), mis tõstab riikliku keskmise täistööajaga töötavale õpetajale 2095 BGN (~1070 EUR) peale, kuid enamus õpetajaid saab kätte 1700 BGN (~870 EUR), mis on ligemale kümne aasta tagune Eesti õpetajate palk. Samas peab arvestama, et toidupoodides on hinnad Eestiga sarnased, lisaks asub linn Musta mere ääres ja kinnisvara hinnad on ka sarnased Tartu hindadega. Ainult teenused on odavamad, sh toidukäitlemise teenused. Näiteks on võimalik süüa kõige suurem kebab 7,5 BGN eest. Eestis on kebabi hind küll sarnase numbriga kuid rahaühik on euro (1,96 bulgaaria leevi = 1 €).
Inimestel on võimalik saada õpetajaks kahel erineval viisil. Esiteks on formaalne kvalifikatsiooni rada, milles on viis taset ja teine põhineb kogemusel: a) vanemõpetaja (üle 10 aasta kogemust) ja b) juhtivõpetaja (kvalifikatsioon + kogemus + spetsiifilised nõuded). Samas peab arvestama, et tegemist on ministeeriumi välja töötatud määrustesse kirjutatud põhimõtetega, mis tegelikkust ei pruugi ilmestada.
Kool pakub 30 erinevat ringi, kus osalevad 554 esimese kuni üheteistkümnenda klassi õpilast ning ringide valikus on järgnevad valdkonnad: matemaatika, IT, võõrkeeled, loodusained, muusika, kunst, draama, sport, noorte omaalgatus. Geo Milev on võtnud ise suuna arendamaks vanemate klasside õpilastes (pärast 7ndat) graafilist disaini ja loodusaineid.
Kuna õpetajad töötavad Geo Milevis kahes vahetuses, siis palju vaba aega neil pole. Mõned õpetajad on otsustanud käia koolis tantsu- või spordiringis, aianduses või kunstiringis, kuid enamus ajast kulub tööde parandamiseks või siis ka välisprojektidega tegelemiseks.
Meie STEAMus projekti Bulgaaria koordinaator Dora Vladškova (Дора Влъчкова) sõnul on Bulgaaria õppekava tugevalt akadeemilise suunaga, millega eeldatakse, et kõik õpilased peavad õppima nii palju asju kui vähegi võimalik ja enamgi veel.
Dora sõnul annab akadeemiline surumine eelise eriti andekatele õpilastele nt rahvusvahelisel tööturul, kuid maapiirkondadest pärit lastel või kehva sotsiaalse taustaga peredes põhjustab õppekava läbimine suuri raskusi. Geo Milev proovib õpilasi omalt poolt toetada ja tasandada koormavat õppekava õpilaste loovuse, emotsionaalsete oskuste ning kultuuri- ja väärtuspädevuse arendamist läbi rahvusvaheliste projektide.
Õpetajate hingeelu
Bulgaaria kooli projekti koordinaatori Dora (endine ajakirjanik) puhul on imetlusväärne tema jätkuv võimekus ja säilinud sidemed riikliku ajakirjandusega. Väga kiiresti jõuavad Varna koolis tehtud projektitegevused pressi ning isiklikult õnnestus ka minul anda intervjuu Bulgaaria TV2-le, kus kõnelesin meie projekti sisust ja olulisusest.
Mis puutub õpetajatesse, siis on tore on näha, et vaatamata kahe vahetuses töötamisele on õpetajatel alles jäänud huumorimeel ja see on vist ka ainuke, mis võimaldab neil suure koormusega toime tulla. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et õpilaste ja õpetajate vahel on Geo Milevi koolis suur lõhe, siis lähemal uurimisel selgub, et tegelikult see nii ei pruugi olla. Näiteks kuna koolis puudub söökla, siis tihti muljetatakse õpilastega vahetundide ajal kooli värava taga oleva burgerikioski järjekorras ning õppetöö toimub ka omavahelises mitteakadeemilises keskkonnas lõunasöögilauas.
Varnas külastatud kujutava kunsti muuseum on mõnus värskendus Kesk- ja Lääne-Euroopa muuseumidele, sest antud piirkonnas põrkub kokku nii Türgi, Kreeka, Prantsuse, kui ka Rumeenia mõjudega, mida on segatud mahlases sotsialismi kastmes. Midagi uut ja midagi vana, kuid samas nii võõrast.
Muusikalises mõttes on bulgaaria rahvamuusika põimitud erinevatest polürütmidest, kus lihtsamate taktimõõtude hulka kuuluvad eestlaste jaoks haruldased 5/4, 7/4, 11/8. Viimased võimaldavad Fibonacci järgnevustega huvitavaid kombinatsioone teha. Kuigi isiklikult suudan instrumentidel neid taktimõõte tajuda ja muusikat ka mõnel pillil esitada, siis rahvatantsude sammudega on hoopis teistmoodi, talluksin arvatavasti kõigi varbad ära.
Kokkuvõte
Lõpetuseks soovitaks kõigile kirjutada ja osaleda ükskõik millises projektis, sest igasugune (kaasaarvatud EL) projektis osalemine võimaldab teistelt õppida ning rikastada isiklikke väärtusi ja muuta inimesi järjest rohkem liberaalsemaks.
Täpsemalt saad projektist lugeda siit.
Vaata ka STEAMus Bulgaaria projektinädala fotogaleriid ja videosid (1. osa ja 2. osa).
