Erasmus+ projekti Teaching, Improving And Training Through Literacy Education (TITLE) õppimisnädalad said oma jätku 2022. aasta oktoobri alguses toimunud õpetajate mobiilsusnädalaga meie Gil Eanesi nimelises koolide konsotrsiumis Lagoses, Portugalis.
Osalejate hulgas olid õpetajad kõikidest projekti partnerkoolidest Eestist, Itaaliast, Horvaatiast ja muidugi Portugalist. Peamisteks teemadeks olid õppimine läbi näitlemise, joonistamise, lugemise ja koostöö.
Nädal algas tervitustseremooniaga konsortsiumisse kuuluvas Nausi kooli raamatukogus. Põhjalikule kooliga tutvumise ringkäigule järgnes asedirektor Rute Domingose ettekanne nende konsortsiumis rakendatud innovatsiooniplaanist. Ettekanne andis uue vaatenurga Portugali haridussüsteemile.
Kuna projekti teemad on seotud paljuski kirjandusega, siis kandis ka Lagost tutvustav ringkäik nime „Ajalugu, kirjandus ja müüdid“. Põnevat tuuri juhtis linnavalitsuse palgal olev ajaloolasest giid Artur Jesus.
eTwinningu saadik Mario Miguel Guedes viis läbi töötoa Web 2.0, kus kasutati loova kirjutamise jaoks kasulikke virtuaalseid suhtlus- ja koostöövahendeid. Nelda Magalhãesi korraldatud töötuba tutvustas osalejatele raamatu teistsugust tõlgendust, antud juhul Sophia de Mello B. Andreseni kirjutatud „Saaga“ põhjal, mis ühtlasi üheks baastekstiks projektis osalevatele õpilastele, valminud nukunäidendit. Sarnaseid tegevusi saavad õpetajad kasutada ka oma tundides, sest need võivad olla väga motiveerivaid kirjandustekstide lugemisele kaasaaitamises ning nende tekstide erinevas tõlgendamises.
Üheskoos külastati ka linna raamatukogu, kus maja ja koolidega koostöös tehtud lugemisharjumusi toetavaid tegevusi tutvustas sealne direktor. Samas saadi osa ka väga ägedast ja lapsi paeluvast kahe näitlejaga lavastusest, kus jutuvestmine oli kombineeritud muusika ja lauluga.
Kunstiõpetaja Sara Silva tutvustas seminari vormis tegevusi, mida võimalik õpilastega tundides koomiksite ja graafilistest romaanide vormis läbi viia. Seejärel toimus koomiksitegemise töötuba. See töötuba oli seotud projekti viimase tegevusega õpilastele – ühise graafilise romaani loomisega.
Viimane päev algas ringkäiguga konsortsiumisse kuuluvas Chinicato algkoolis, kus tutvuti kooliraamatukogu rolli koostöös klassidega ja seeläbi õpilaste oskuste arendamises ja saavutamises. On selge, et kooliraamatukogul, eriti algkoolis, on üks juhtivaid rolle lugemise ja kirjutamisega seotud oskuste ja hoiakute lõimimisel ja arendamisel. Just seal toimuv integreerib tegevused, mis hõlmavad lugemis-, meedia- ja infopädevust ning kriitilist mõtlemist, millel on oluline mõju kõikide õppekavas olevate väljundite ja eesmärkide saavutamisele.
Töönädala lõpetuseks osaleti vägagi inspireerivas, huvitavas ja kasulikus töötoas nimega „Leia oma hääl!“. Seda viis läbi muusikaõpetaja Bago d'Uva. Hingamistehnikaid harjutades juhiti tähelepanu oma hääle ja selle võimaluste tundmaõppimisele. Huvitavate meetoditega näidati võimalusi, kuidas häält õppetöös paremini kasutada. Vaata ka videot, mis filmitud selle koolituse ajal.
Nädala jooksul toimus ka projekti koordinaatorite töökoosolek, kus lepiti kokku järgnevate tegevuste täpsustatud ajakava ning räägiti üle kahe viimase õpilastele mõeldud õppimisnädalate sisulised plaanid ja tehnilised üksikasjad.
Kindlasti said erinevatest õpetamispraktikatest ja -strateegiatest osa saanud õpetajad toimunud töötubadest inspiratsiooni enda läbiviidava õppetöö mõjusamaks korraldamiseks. Seda jätkuvalt rõhuga koostöisele õppele, mis kõige muu hulgas omab olulist mõju ka õpilaste lugemisoskuse arendamisel ja süvendamisel. Koostöö toob kaasa paremad saavutused igapäevatöös, parema arusaamise ja kriitilise mõtlemise.
„Peamine tähelepanek, mille kirjandusõpetajana kõrva taha panin, oligi see, et kirjandusülesanded ei tarvitse olla kuigi analüütilised ega arutlevad selleks, et panna põhjalikult mõtlema kirjandusteose üle. Näiteks koomiksit olen lasknud ka oma õpilastel teha, see on huvitav ülesanne,“ rääkis Portugalis käinud õpetaja Tõnis Hallaste, keda sealses koolielus üllatas asjaolu, et vahetundides olid õpilased pea eranditult nutitelefonides.
Lisaks jäid Tõnisele meelde võtted, mida Mario Guedes esitles - ühise presentatsiooni tegemine Google'is.
„See pole ehk laias laastus teab kui murranguline võte, aga Mario näitas lisaelemente, mida saab ära kasutada, pealegi tuli pähe, et siin saaks lasta õpilastel valmistada ette presentatsioone üksteisele. Mingi mõtteuit, mis otsib lõplikku kuju.“
Koolis üllatas hariduse totaalne kaasavus - see, et väga äärmuslike erivajadustega lapsed osalevad koolielus. Sööklas kuulda neid ootamatuid karjatusi oli veidi teistmoodi ja kuigi esialgu ütleks, et ei kujutaks seda ette oma koolis, siis lõpuks harjus sellega ära.
Ka projektinädalal osalenud õpetaja Mailiis Meitsarile meeldis, et samas infoväljas viibisid tavaõpilaste kõrval ka vaimupuudega õpilased.
Mailiisi üllatas sealne uuenduslik ja avatud suhtumine õpetamisse ja õpilastesse. Eriti meeldis talle idee, et iga lennu puhul on koordinaator, kes õpetajatega regulaarselt kohtub ning koos vaadatakse üle, milliseid külgi õpilastes on vaja arendada ja mida selleks tuleb ette võtta.
„Selline “komisjon” ei kohtu iganädalaseslt, aga siiski piisavalt tihti, et teha järeldusi ja vajadusel muuta õpieesmärke. Inspireeris idee, et kõik liiguvad ühise eesmärgi nimel, mitte iga õpetaja eraldi ja üksi.“
Lisaks jäi Mailiisile silma koostöö kooli ja linna teiste allasutustega, nagu linnaraamatukogu, näitering, muusikakool jne. Et jällegi saavutada ühised eesmärgid õpilaste arengus.
„Tundub lihtne ja samas tekib küsimus, miks seda rohkem ei praktiseerita? Või olen mina pime, loll ja kurt? Oluline on tervik ja selle loomine.“
Küsimuse peale, kas meenub nähtust-kuuldust ka midagi naljakat, siis linnaraamatukoguga seoses meenus Tõnisele hoopis üks veidi humoorikam seik: „Mõte, et linnaraamatukogu avati alles päeval kell kolm. Ma ei vaadanud lahtiolekuaegu, võib-olla oli see siesta-järgne avamisaeg, aga üllatas sellegipoolest. Meenus kaader tundmatu läti animeerija tehtud filmist "Karujaht", milles Ruhnu saarel oli kaupluse lahtiolekuaegadeks märgitud 10-15 ning lõunapaus 11-14.“
Asjana, mida meilgi võiks rohkem rakendada jäi Mailiisile silma Porgugali koolis töötav kooliraadio ja saadete tegemine nii helis kui pildis.
„Nende kodulehte külastades leidsin ka mõned intervjuud ja saated. Selline eneseväljendamise ja nö oma hääle leidmise võimalus on paljudes koolides olemas, aga millegipärast seda ei realiseerita.“
Eesti ja Portugali koolides töötavate õpetajate töö on sarnane küll selle poolest, et õppemeetodeid saavad kõik ise valida, aga muus osas on Eesti kooli ikkagi täielik vabaduse oaas. Portugali koolid sõltuvad väga suurel määral haridusministeeriumist ja nende ettekirjutistest. Nad saavad teatud valikute vahel valida aga suures plaanis on ette öeldud, kuidas tuleb toimetada.
Portugal jääb kindlasti kõikidele alatiseks südamesse ja meeltesse. „Kuulasin reisi jooksul palju kohalikku raadiot ja muusikat. See oli abiks reisi meeleolu loomisel. Läbi selle tekkis nähtud/käidud kohtadega ka emotsionaalne side,“ võttis reisi kokku õpetaja Mailiis.
Projektist lähemalt loe siit.
Vaata ka TITLE Portugali mobiilsusnädala fotogaleriid ja kokkuvõtlikku videot õppimisnädala viimasel päeval koolis toimunud häälekoolitusest.
