Maikuu tõi meie 7.a klassile veidi teistsugust elevust, sest kahe nädala jooksul õppis koos nendega Sangaste tüdruk Elina Liivamägi, kes oli siin VeniVidiVici (VVV) õpilasvahetusprogrammi raames.
Igapäevaselt käib Elina Otepää Gümnaasiumis, kus tal enda sõnul õppimine päris hästi edeneb. Oma lemmikuteks nimetab ta kunsti, käsitööd, muusikat ja inglise keelt. Plaan õpilasvahetusse tulla tekkis Elinal aga sõprade eeskujul.
“Nad olid just VVV programmiga vahetuses käinud ning nende muljeid kuulates tekkis endal ka kohe soov sama teha, sest see tundus nii lõbus. Rääkisin sellest klassijuhatajaga, kes saatis meile info ja nii ma siia jõudsingi,” ütleb Elina.
Raatuse kool jäi talle silma meie välise ilme ja kooli kodulehe kaudu. Samuti on paljud, keda ta tunneb, rääkinud meie kooli kohta, kui tore siin on.
Vahetusperioodist jäävad Elinale kindlasti meelde meie draamaõpetuse tunnid, kus sai palju nalja ja oli väga vahva.
Sisseelamine oli külalisel, nagu eestlastel enamasti ikka. “Esimesel päeval ma eriti ei rääkinud kellegagi. Võib-olla natuke oma mentoridega, aga teisel päeval juba hakkasin rohkem suhtlema. Arvan, et sain klassikaaslastega hästi läbi. Mõtlen just tüdrukuid, sest poistega ma väga ei suhelnud. Loodan, et jään edaspidigi oma uute kaaslastega suhtlema ja nendega rohkem kohtuma.”
Elina (esireas keskel) koos klassikaaslaste ja klassijuhataja Kristi Eelmäega. Foto: Rene Leiner
Kui Elina saaks meie koolist midagi endaga oma kooli kaasa võtta siis on need kindlasti toolid ja lauad, aga ka puhvet ning väga huvitavad käsitöötunnid, kus poisid ja tüdrukud koos õppisid. Samuti maitses talle meie koolitoit. Kahe nädala jooksul jõudis mõistagi tekkida ka igatsus oma kodukohta jäänud sõprade järele.
“Kõik õpetajad olid väga lahked. Kui vajasid abi, siis nad tulid kohe ja aitasid välja. Kaks asja oli harjumatud. See, et kõik tunnid pole koos oma klassiga, vaid on rühmad ja et koolikella pole. Nii ei saanud vahel aru, kas tund on läbi või ei. Õpetajatest jäi kindlasti silma Lauri Kõlamets. Esimene tund temaga oli väga tore, ajas kohe naerma ja oskas noortega suhelda. Kindlasti jäi silma ka Tõnis Hallaste, kes samuti oskas hästi suhelda, oli väga lahe ja tore,” kirjeldab Elina oma muljeid.
Väiksemast kohast pärit tüdrukule oli Tartu veidi harjumatult suur ning liinibusside logistika paras pusle. “Pigem sõitsin iga päev kindla bussiga. Ütleks et Tartu on väga segane ja vahel ei saa täpselt aru kus olen või kuhu jõudsin.”
Tulevikuplaane on noorel tütarlapsel veel aega sättida, kuid samas on ta juba omajagu sellele mõelnud ning ikka ja jälle tuleb pähe mõte tegeleda põhjalikumalt kokakunsti saladusliku maailmaga. Soovime Elinale sellel teel kõike paremat ning loodame, et vahetusnädalad jäävad veel pikaks ajaks positiivsena tema mõtetesse!
Viimasel koolipäeval saadeti Elina teele kulinaarsete elamuste saatel. Elina keskel koos klassikaaslaste Hanna ja Sigridiga, kes olid ühtlasi ka vahetusperioodil tema mentorid. Foto: Kristi Eelmäe
