Oktoobrikuu koolivaheaja nädal täitus viiel Raatuse koolipere liikmel põnevate tegevustega kaugel Kreeka pealinnas Ateenas, kus toimus Erasmus+ projekti STEMaP kohtumine. Eriti eriliseks muutis selle kõik aga see, et vähem kui kuus päeva enne väljalendu ei teadnud ükski neist viiest, et selline reis teoks saab.
Nimelt, võeti Sihtasutusest Noored teaduses ja ettevõtluses meiega viimasel hetkel ühendust just lootuses, et meie rahvusvahelise kogemuse pinnalt oleme ehk suutelised kiirelt reageerima ja antud projektikohtumisele lendama, sest seni nende partneriks olnud kooli esindajad ei saanud sel korral kahjuks kohale sõita.
Kahe tunniga leiti viis vaprat
Kooli viieliikmeline töörühm tuli kokku panna kõigest paari tunniga ning vaid 5 päeva enne väljasõitu. Algas kiire telefoni ja Google Meet’i teel läbirääkimiste jada, mis lõppes hilistel õhtutundidel tõdemusega, et grupp saadi mitte ainult kokku, vaid selle koosseis sai ka väga mitmekülgselt professionaalne. Kahjuks pidid küll mitmed õpetajad niivõrd kiire etteteatamisega võimalusest loobuma, sest vaheaja plaanid olid juba muutmatult paigas. Kes oli seotud koolitustega, kes ise koolitajana, kes puhkusel jne. Pühapäeva varahommikul võtsid suuna Riia poole õppejuht Kristi Eelmäe, esimese kooliastme juht Kristiina Pavlenko, töö- ja tehnoloogiaõpetaja Priit Laats, keemia- ja füüsikaõpetaja Lauri Kõlamets ning kooli arendusjuht ja rahvusvaheliste projektide koordinaator Rene Leiner.
Akronüüm STEM sisaldab endas nelja valdkonda – loodusteadust (science), tehnoloogiat (technology), inseneeriat (engineering) ja matemaatikat (mathematics) ning omas seekord põhirõhku füüsika valdkonnas käsitletavatel lihtmehhanismide temaatikal.
Varasemalt oli projekti käigus loodud töölehed, e-platvormidel kasutatavad testid, praktilised õppevahendid ja koondatud kokku ka sarnase valdkonna alla kuuluvad phet.colorado.edu keskkonnas paiknevad simulatsioonid.
Kas väljatöötatud materjalid ja katsed sobivad koolikonteksti?
“Kuna projekt oli juba lõppemas, siis eeskätt oli meie roll hinnata varasemalt koostatud õppematerjale ja katseid eelnevalt valmistatud lihtmehhanismidega nagu kaldpind, kang, hammasratasülekanne ja plokksüsteemid. Iseenesest on kahju, et ei saanud olla projekti juures algusest peale, et saada tegevustest täielik ülevaade,” rääkis Lauri Kõlamets.
Õpetaja jaoks tegi projekti eriliseks asjaolu, et esimest korda, tema 6-aastase Erasmus+ projektikogemuse jooksul, oli õppematerjalidele võetud ka intellektuaalse omandi patent.
Viie intensiivse tööpäeva jooksul sai keskendutud tohutule andmemassiivile, et anda senikoostatud süsteemidele piisavalt hea konstruktiivne tagasiside ning samas jälgida, kuidas rakendatu võiks meie koolikonteksti sobituda.
“Õppematerjalide tagasiside seisukohast oli peamine leida tasakaal pedagoogilise psühholoogia ja aine distsipliini vahel. On loomulik, et aine spetsialist tahaks anda endast kõik, et järgmine põlvkond saaks targemaks, paremaks ja osavamaks kui eelmine, aga ainult ainele keskendudes pole see kahjuks võimalik. Õppimine on kompleksne protsess ning rõhk tuleks suunata laste vahelisele koostööle ning selle efektiivsusele,” mõtestas õpetaja Kõlamets nädala jooksul kogetut.
Õppematerjalid olgu rohkem seotud meie igapäevase eluga
“Kui mõelda, et iga päev alustasime 30-ne A4 formaadis töölehega, millest tuli välja valida ainult kõige väärtuslikum, siis vaidluskohti oli erinevate koolide vahel piisavalt. Erinevad rahvad ja erinevad kultuurid nõuavad erinevat lähenemist ning lisaks tuleb arvestada veel ka õpetajate võimekust, õpilaste arvu klassis, õpilaste sotsiaalset tausta, õppevahendite hulka ja palju muud. Arvesse tuli võtta ka seda, et antud lihtmehhanismide temaatika peale oli õppeprogrammis kasutada igas koolis enam-vähem sarnane kogus õppetunde ehk umbes 8x45 minutit. Seos igapäevase eluga oligi see, mida leidus antud materjalides kõige vähem. Loodan väga, et meie tagasisidest oli abi ning Erasmus+ täidab oma parimate praktikate jagamise põhimõtet kogu Euroopas,” lisas Kõlamets.
Lisaks Raatuse delegatsioonile võõrustas Ateena Korydallose esimene kutsekool külalisi Lätist, Poolast ja Itaaliast. Projektipartnerina oli kaasatud ka Patrase Ülikool.
Kreeka on iseenesest tore, soe ja armas riik, võimaldades eestlase jaoks aprillist kuni oktoobri lõpuni Vahemeres ujuda ning päikest nautida. Samas ei saa märkimata jätta, et Covid-19 on jätnud oma jälje ning rahvamassid, mida oleme harjunud seal nägema, jäid seekord nägemata. Söögikohtade täituvus oli alla veerandi ning iga kliendi nimel nähti palju vaeva, et neid endale meelitada. Kuid vist ei ole enam maailmas kohta, mida meie aja pandeemia poleks puudutanud ning uue reaalsusega kohanema pannud. Vähemalt välisprojektide raames reisimine sai selle nädalaga Ateenas taastatud ka Raatuse kooli kontekstis ning juba järgmised põnevad õppimisnädalad erinevates Euroopa riikides ootavad meie õpilasi ja õpetajaid sellel õppeaastal veel ees.
Täpsemat ülevaadet STEMaP projektist loe siit.
Vaata ka Ateena nädala fotogaleriid ja ligi pooleteisetunnist videot, kus boonusena saab näha ka melu, mis toimub korvpallihullu Kreeka pealinna kahes suurimas selle spordiala mekas ehk Panathinaikose ja Olympiacose kodusaalides kui käimas on Euroliiga mängud.
