26. jaanuaril Mart Reiniku koolis toimunud piirkondlikul 8. klasside keemiaolümpiaadil saavutas Niklas Krull I-II koha jagamise meile senini tundmatu õpilasega, kelle nime ei ole korraldajad avalikustanud.

Oluline pole võistlemine, vaid õppimine

Niklase sõnul pakkus mõtte olümpiaadile minna välja õpetaja Lauri Kõlamets, kuid ta oli koheselt sellega päri.

“Mina ise näen olümpiaade pigem õppimisvõimalusena kui võistlusena. Muidugi on ka lõbus teiste õpilastega konkureerida, aga mina leian rõõmu kõige enam olümpiaadide õppimise aspektist. Varem olen ka erinevatel olümpiaadidel osalenud, kuid pole kunagi esikolmikusse saanud, siiski olen palju nendest kogemusest õppinud,” räägib Niklas.

Erilisi ettevalmistusi Niklas olümpiaadi jaoks ei teinud, sest olümpiaadi jaoks tähtsaid keemia teemasid oleks ta koolis ja vabal ajal niikuinii õppinud. Kõige huvitavamaks hindas ta ülesannet kus pidi kirja panema kaltsiumkarbonaadi reaktsioonid. 

“Näiteks oli niimoodi, „Kui ainet A kuumutada, siis eralduvad aine B ja C”, ning A oleks olnud kaltsiumkarbonaat, B kaltsiumoksiid ning C süsihappegaas. Muidugi olid seal veel teised laused ning konteksti vihjed, mis tegid lahenduskäigu loogiliseks. See ülesanne meeldis mulle, sest see oli piisavalt keeruline, aga samas ka loogiliselt väljamõeldav.”

“Süüdi” on motiveeriv õpetaja 

Niklas kiitis ka korraldust, kuid meenutas ühte naljakat juhtumit, kus üks korraldajatest hakkas seletama, kuidas kõik toimub ning kuhu oma koodi kirjutada jne. Siis aga hakkas koolikell valjult helisema ning kõik pidid vaikselt ootama, kuni see vaibus. Lahendamise ajal oli muidugi kuulda ka karjuvate laste kilkeid, kes olid vahetundi pääsenud.

Ka vanemad hindavad saavutust kõrgelt ja on uhked, kuid sarnaselt Niklasele on nemadki omandatud teadmisi poodiumikohtadest olulisemaks pidanud. Ema Evelin Koitmaa sõnul on Niklas väga töökas ja pühendunud ning reaalainetes tunneb ennast väga koduselt. Samas näeb ta olulist panus ka Niklase õpetajal Lauril.

“Süvendatud huvis keemia ja füüsika vastu on minu hinnangul siiski peamiselt "süüdi" motiveeriv õpetaja. Kodus oleme õppimiseks loonud soosivad tingimused, kuid õppimise töö teeb ikka iga laps ise. Rohkem energiat paneb igaüks ikka nendesse teemadesse, mis on eriti südamelähedased.”


Niklas ja tema õpetaja Lauri Kõlamets leiavad alati kõikidele probleemidele positiivsed lahendused.

Mitusada kokkupandud robotit

Ema lisab, et füüsikalised nähtused, mehaanika ja arvutid on Niklast paelunud juba väga varajasest east peale. Alustades väiksetest Lego robotitest kuni pisut suuremate programmeeritavate mootoritega robotiteni on ta neid kokku pannud ilmselt mitusada. 

“Robotite programmeerimisest kasvaski välja arvutimängude arendamise huvi. Looduse teemad teda nooremana tegelikult väga ei huvitanud. Alles siis, kui üldisest loodusõpetusest said rohkem sügavuti minevad teemad, hakkas see teda köitma. Imelise Teaduse ajakirja numbrid saavad tal nüüd kaanest kaaneni läbi loetud.”

Lahkasime Niklase olümpiaadivõitu veidi ka õpetaja Lauriga, kelle sõnul on tema õpilane, kaheksanda klassi poolepeal olles, kogu põhikooli keemia materjali juba sisuliselt läbi töötanud.
 

Kahe nädalaga seitsme nädala töö tehtud 

“Esmalt arvasin, et Niklasel võiks olla süvendatud huvi füüsika vastu, sest tema vanaisa Edgar Krull, keda teatakse Eesti hariduspsühholoogia guruna on tegelikult erialalt füüsik ja võibolla kodustes vestluses olnud üleval rohkem füüsika teemad, kuid näib, et loogilised mustrid keemias on just Niklase jaoks kõige paeluvamad,” ütles õpetaja Lauri.

Loodusainete õpetajana koostab ta oma töös toetavaks materjali omandamiseks töölehed ja annab need õpilastele järgnevaks seitsmeks nädalaks ette kätte. Septembri teisel nädalal näitas Niklas talle, et ta oli kogu seitsme nädala materjal juba iseseisvalt ära õppinud. Seejärel mõistis Lauri, et kõrgendatud ainealast huvi tuleb toetada ja keemia riikliku ainekava alusel pole pole mõtet Niklasega jätkata.

“Pakkusin välja, et Niklas võiks omandada tundides hoopis keemiaalaseid praktilisi oskusi ja seejärel lahendada läbi varasemate aastate keemiaolümpiaadi ülesandeid ja ta oli sellega nõus. Niklas on erinevate kemikaalide abil laboris teinud suitsu, pauku, leeki, tuld, haisu ja sadestamist. Võõraks ei jäänud püssirohi ega ka kristallide valmistamine.”



Niklas koos õpetaja Lauriga kaasõpilastele divesiniksulfiidi saamise katset tegemas ja selgitamas.

Põhikooli materjal läbitud, ees gümnaasiumi oma

Tuleviku kohta ütleb õpetaja Lauri, et 8.klassi keemiaolümpiaad on oma iseloomult silmaringi näitaja, sest hõlmab lisaks keemiaalasele kirjaoskusele ka üldisi loodusteadustega seotud küsimusi. 9. klassi olümpiaad on juba korralikul tasemel matemaatika, kus appi tuleb ka teadmisi gümnaasiumi õppekavast ning võõraks ei tohiks jääda ka mõni kõrgkooli teema.

Eeltööd on selles suunas juba alustatud, sest tänaseks päevaks on Niklas läbi analüüsinud 9. klassi õpiku ja seadis endale eesmärgiks töötada järgnevalt läbi kogu gümnaasiumi materjal.

Lauri omalt poolt on rahul, et enamus oma teadmistest on Niklas ise omandanud, sest oleme hariduses seadnud eesmärgiks arendada lastest ennastjuhtivad õpilased.

Programmeerimisega alustas 7-aastaselt

Esmalt seisab olümpiaadivõitjal ees aga kaheksandate klasside keemiaolümpiaadi üleriigiline voor. Siingi ei plaani Niklas erilist ettevalmistust, kuid on endale seadnud eesmärgi võimalikult palju oma silmaringi avardada.

“Keemiaga seoses olen kindlasti mõelnud ka tulevase töö võtmes sellega tegeleda, kuid kaalun kindlasti ka arvutimängude arendamist ja mõnda füüsikaga seotud töökohta. Samas oleks arvutimängude arendamisega see, et ma saaks midagi sellist ka näiteks keemia või füüsikaga seotud töökoha kõrvalt teha ja lihtsalt vabal ajal seda harrastada. Samas hetkel mul kindlasti mingeid konkreetseid ideid pole,” näeb Niklas oma tulevikus erinevaid põnevaid väljakutseid.

Arvutid on Niklast jub noorena sügavalt huvitanud. Talle on meeldinud nii robootika kui ka videomängud. “Umbes 7-aastasena mõtlesin, et oleks äge ka ise proovida arvutimänge teha ning alustasin Scratch tarkvaraga. Peale õppimise meeldib mulle tegeleda programmeerimise, arvutimängude mängimise ja loomise ning kitarri mängimisega.”
 

Võiks kokku panna rockbändi? 

Ema vaatab Niklase kümne aasta perspektiivis tulevikku aga niimoodi: “Varem on ta ise öelnud, et tahab saada programmeerijaks. Miks siis mitte keemia- või ravimitööstuses? Loodan, et ta saab kunagi olla millegi uue avastamise või leiutamise juures.”

“Kui minult küsida, et millega Niklas võiks veel tegeleda, siis arvan, et kuna ta on teinud ka esimesed sammud kitarrimängus, siis poleks paha kui ta paneks kokku ühe korraliku heavymetal/rock/pop bändi. Päris tõsiselt. Aegajalt oleks vaja mõni teine ajupiirkond aktiveerida, et ratsionaalsest maailmast välja rebida,” võtab asja rõõmsalt kokku õpetaja Lauri.