Näitering Aplaus tegutseb Raatuses juba õige mitmendat aastat ning nende tegemistel oleme ka kodulehe kaudu silma peal hoidnud. On aeg taas piiluda kulisside taha ja vahele.

Aplausi hing ja eestvedaja on kõik need aastad olnud nooruslikku sära ja energiat täis õpetaja Maila Jürgenson, kelle juhendamisel on lapsed näitlemist õppinud ja harjutanud sellelgi õppeaastal. Kuigi ametlik kohtumiste aeg on kolmapäeviti, siis tegelikkuses tehakse tihti tööd enamgi.

Mängurõõmu 29 noorele näitlejale

“Kui on esinemisi, siis teeme lisaproove lastele sobival ajal. Kuna mul on esmaspäev tunnivaba, siis olen saanud seda aega näidendiproovideks kasutada. Kirjandusfestivaliks valmistudes tegime vanemate õpilastega proove hommikul enne tunde,” räägib Maila Jürgenson. 

Ringil on püsiliikmed ja need, kes liitusid sügisese projektiürituse ehk laste- ja noortekirjanduse festivali “Luup” tarvis. Sama on ka 3.b klassi õpilastega, kellest osa tegutseb ringi ametlikul tööajal, osa siis, kui harjutatakse nendega koostöös olevat näidendit. Ametlik päevik näitab 29 osalejat, aga tegelikkuses on olnud rohkem.

Haigestunud lapsi asendavad juhendajad 

Selle õppeaasta esimeseks hitiks on kindlasti olnud jõuluetendus “"Nääride/jõulude ootel", mida on mängitud nii oma kooli õpilastele kui ka Kivikese lasteaia lastele.

“Heljo Männil on raamat “Mõmmi, sabata krokodill ja teised”. See sisaldab näidendite tekste. Olen varem lavastanud sealt lugusid täiskasvanutega ja ka suuremate õpilastega. Tekstid on vaimukad, lastepärased, aga suunatud ka täiskasvanutele, võimaldavad palju lavalist liikumist. Jõuluks õppisime sealt “Nääride ootel”, mille pealkirja lisasin jõulud. Prooviaeg oli küll lühike, aga laste näitlemissoov nii suur, et koostöö sujus suurepäraselt. Sama osa õppis mitu last ja nii ei seganud ka haigestumised esinemisi. Mõnikord pidid küll juhendajad ka lavale minema, aga etendused ära ei jäänud. Jõudsime jõulunäidendit mängida 3. klasside jõulupeol, eelkooli jõulupeol, 1. klassidele ja lõpuks Kivikese lasteaia lastele, keda oli aulas üle saja,” kirjeldas õpetaja Maila.
 

Koroonaaeg pakkus ootamatult uue võimaluse

Uurisime ka seda, kuidas on juhtunud nii, et praeguses Aplausi koosseisus on nii palju 3.b klassi õpilasi. Selgus, et selle koostöö algus ulatub n-ö koroonaaega kui õppetööd viidi paljuski läbi distantsõppe vormis või siis ühes ruumis ainult oma klassikaaslastega.

Juhendaja Maila kirjeldab seda kõike järgmiselt: “Eelmisel õppeaastal selgus, et näiteringi proovis ja jõulupeol laval esinedes ei tohi koos olla erinevate klasside õpilased. Kuna Aplausi eelmine koosseis oli kooli lõpetanud ja uued liikmed algklassidest, valisin jõuludeks kaks Pilvi Üllaste laulumängu, milleks olid “Kuri lumememm” ja “Hüljatud kuuseke”. Olin neid varem eelmistes koolides ja kultuurimaja ringides lastele õpetanud. Et Miabel Liinar laulab hästi, siis tänu temale hakkasin  koostööd tegema tema, ta klassikaaslaste ja õpetaja Airi Pedajaga. Eelnevalt olin nõusoleku saanud muusikaõpetaja Mai Rannalt.”

Proove tehti esmaspäeviti, sest siis oli õpetaja Maila tundidest vaba ning sai pühenduda jõulupeoks valmistumisele. Alguses olid mõned õpilased rahutud, aga harjusid ära. Ettevalmistus oli küll lühiajaline, aga esinejad ja õpetajad pühendunud, mistõttu etendus õnnestus. “Hüljatud kuusekest” mängiti ka eelkooli lastele.
 

Kaasa löövad teisedki õpetajad 

Kuna praeguses 3.b klassis on mitmeid häid lauljaid, õpiti kevadeks selgeks Liina Raudsiku näidend “Kevadpidu metsas”. Lisaks lauludele kõnetas selles näidendis õpetajat ka seal olev loodushoidlik sõnum. Metsavana osas tegi kaasa õpetaja Tõnis Hallaste. Maikuus esineti algklassilastele. Soov oli esineda ka lapsevanematele, aga tegelase haigestumise tõttu toimus see alles novembris, hingedepäeval.

Noortest 3.b klassi näitlejatest toob õpetaja Maila eriliselt esile Miabel Liinari, Ats Eskori, Iti Ilona Lampe, Hubert Leuska, Mirtel Uiboupini, Oliver Mustkivi ja Marten Laumäe.

Näidendite "Kevadpidu metsas" ja "Nääride/Jõulude ootel" lavaletulekul on asendamatu olnud 3.b klassijuhataja Airi Pedajas. Ta on koostöös Mailaga teinud mõlema näidendi lavakujundused. Lisaks oli ta omal algatusel Mailale abiks ka siis kui viimane kaks nädalat kodus haige oli ja proove läbi viia ei saanud. Sel ajal asendaski teda Airi, kes õpilastega teksti lugemist harjutas, sest muidu oleks jõuluetendus üldse ära jäänud. Maila sõnul nad mõistavad ja toetavad teineteist väga ning koostöö on suurepärane.

Laule on lastele õpetanud Mai Rand ja jõuluetendustel tegi ta saatemuusikat alguses, keskpaigas ja lõpus. Kuigi Mai palus ennast jõuluks näiteringi tegemistest välja jätta, oli ta lõpuks ikkagi esinemiste ajal saalis ja mängis. Aplausi liikmed ja juhendaja on talle selle eest väga tänulikud.

Emotsionaalne koostöö Kivikesega

Juba kaheksa aastat on Aplausil kestnud Kivikese lasteaiale esinemiste traditsioon, mis sai alguse 13. jaanuaril 2015. Näidend, mida tol korral mängisiti oli Samuil Maršaki “Kaksteist kuud”.

Dramatiseeringu näidendile tegi õpetaja Maila, kes vaatas sellele tagasi nii: “Kuna koolis 5.- 6. klasside jõulupeol toimunud etendus vaatajatele meeldis, otsustasin anda õpilastele veel ühe esinemisvõimaluse. Mõtlesin ka sellele, et nii saan arendada koostööd lasteaia ja kooli vahel. Kui lapsed näevad, et koolis on huvitav, tahavad nad meile õppima tulla.”

Etendusel olid algklasside ja Kivikese lasteaia lapsed. Kuna tegevuse alguses jutustaja suhtles saalis istuvate lastega neile küsimusi esitades, siis tekkis hea ühine emotsioon. Kivikese lasteaia lapsed said kuni pandeemia alguseni vaadata meie koolis nii jõulu- kui ka kevadetendusi.

“Kui sel õppeaastal Kivikese lapsi etendusele kutsusin, oli juba ette teada, et pealtvaatajate hulgas on ringiliikmete õdesid või vendi. Oluline oli ka see, et saalis on endised kasvatajad. Nii saidki seekord esinemisvõimaluse need osatäitjad, kelle sugulased-tuttavad saalis. Etenduse ajal oli kuulda vaid mõnd üksikut häält. Nii vaikselt elasid lapsed laval toimuvale kaasa. Aplaus oli tugev ja kui esinejad lavalt lahkusid, järgnes saalis kallistamine. Küll oli hea vaadata, kuidas kohtusid esinejad oma endiste kasvatajatega! Oli, millest rääkida. Ka minul oli pealtvaatajate hulgas endine lapsevanem. Embasime meiegi. Angelina ema tänas ja ütles, et oli hea etendus, milles leidus isegi täiskasvanute tähelepanu köitvaid mõtteid. Heljo Mänd oskab kirjutada kõigile!,” võttis õpetaja Maila kokku kõik need emotsioonid ja tunded, mis sel päeval koolimaja aulas välja lõid. 

Näidendis osalenud lapsed kirjeldasid oma emotsioone järgnevalt: “Tunne esinemise ajal lasteaiale oli hoopis teistsugune. Endale tuli meelde, kuidas lasteaias käies koolis näidendeid vaatamas käisime. Koolilapsed tundusid siis nii suured ja ägedad. Loodan, et mina tundusin ka neile äge. Lahe oli, et mu vend oli vaatamas. Lapsed olid nii tublid ja kuulasid terve aja vaikselt. Tore oli näha oma vanu lasteaiaõpetajaid. Tahaks veel rohkem esineda.”

Kevadised väljakutsed 

Uuesti kohtutakse kevadel, kui Aplausil on enne kooliteatrite fetsivali võimalik mängida eelmisel õppeaastal kavas olnud “Kevadpidu metsas”. Mai lõpuks peaks lavaküpseks saama uus etendus “Kurjad mehikesed”. Ka seda soovitakse Kivikese lasteaia lastele esitada. 

Kooliteatrite festival, kus Aplaus ikka üles astunud, pidi algselt toimuma veebruari lõpus, kuid tänaseks on see lükatud kaks kuud edasi. Nüüd tehakse korra nädalas proove näidendiga “Kevadpidu metsas”, et sellega festivalil üles astuda. Aplausiga on liitunud ka 4. klassi õpilane Kristelle Kardmaa, kes hakkab mängima metsaema rolli. Ka teistele osatäitjtele lisanduvad dublandid.

Aplausi liikmed õpivad juba Eno Raua raamatu “Kurjad mehikesed” järgi loodud näidendit, mille dramatiseeris taaskord õpetaja Maila ning mis peaks lavale jõudma mais. Selles osalevad ka mõned 3.b klassi õpilased.

Nalja peab saama

Näitemängu harjutamine ja selle mängimine on ühelt poolt muidugi tõsine töö, aga ilma naljata ei möödu ükski proov ja kogu loomeprotsess toimub rõõmsas pingevabas meeleolus.

“Laps peab saama mängurõõmu. Selle õppeaasta jooksul juhtus, et olin unustanud, millises sahtlis täpselt esinemiskõrvad ja -sabad on. Vaatamata jätsin ainult ühe sahtli. Etenduse alguseni oli aega väga vähe. Tahtsin juba taksoga poodi sõita uusi ostma, aga õnneks tõmbas õpetaja Airi lahti pikas sahtlite rivis õige ja poes käimine jäi ära,” meenutab õpetaja Maila.

Kui eelmisel kevadel kevadnäidendi proovi 3. korruse koridoris tehti, läksid sealt mööda ukraina õpilased. Sel hetkel olid lillede osas olnud tüdrukud kummargil maas ja päikese osatäitja puudumisel asendas teda Maila, kes lauldes tantsusammul lillede vahel kõndis, tehes käega paitavaid liigutusi nende pea kohal. Selle peale küsisid ukrainlased, kas tegemist oli palvetamisega.”

Nalja on Maila sõnul saanud teatrit tehes veelgi. “Ühel teatrifestivalil lõhkus keegi mööduja ära meie papist põõsa kinnituse. Olin närvis. Tormasin lava seadma ja hõikasin kõrval olevale näiteringi liikmele: “Ära muretse.! Mul on püstol kaasas! Kohe lasen!” ja tõmbasin tumeda eseme kotist välja. Esimeses reas istujad hakkasid närviliselt nihelema ja mõnigi tõusis püsti. Ütlesin siis, et mul on püstol, millega saan papi toe külge kinni lasta.”  

Soovime omalt poolt Mailale ja tema näiteringi õpilastele jätkuvat energiat ja mängulusti, millega meid kõiki taas lavalaudadel rõõmustada!

Vaata ka fotosid Aplausi jõulunäidendist.