Aasta otsa väldanud kolme riigi, Soome, Leedu ja Eesti ühisprojekt Modern Art Uniting People viimane projektinädal toimus oktoobrikuus Porvoo linnas Soomes.

Sellest võtsid osa viis Raatuse kooli õpilast, projekti pedagoogiline koordinaator Kadri Kosk ja üldkoordinaator Rene Leiner.

Leedu nädal oli üle kõige

Kadri sõnul, kes osales ainsana kõikides riikides toimunud projektitegevustes, jääb meeltesse ennekõike Leedus nähtu.

“Nende igal aastal toimuv kunstiprojekt on midagi, mis oma ühtsuse ja entusiasmi poolest teeb silmad ette nii põhjanaabrile kui meile endile.”

Soome puhul jäi Kadrile peamise märksõnana meelde 100% koostöö.

“Sealne direktor ja kogu õpetajaskond rõhutavad koostööd. Ja seda ka meie projektis. On ülesanded ja rahvused. On rahvusvahelised grupid, kes pannakse olukorda, kus on vaja koos saavutada eesmärk. Keegi juhib ja keegi läheb kaasa. Koduriik tavaliselt juhib ja viib teisi kaasa. Oli väga tore näha enda õpilasi koostöös. Mitte ühise vaenlase vastu, vaid ühiseid pidepunkte leides.” 


Lilleline koolimaja peatrepp. Sarnast õpilaste poolt teostatud kunstivormi kohtas koolimajas igal sammul. Osaliselt oli sellise kunstivabaduse tinginud muidugi asjaolu, et peatselt seisab ees kolimine uude õppehoonesse, kuid enamik töödest olid teostatud väga stiilselt ja maitsekalt.

Ametikool, kus hinnatakse loovust

Kuna Porvoos oli meie partnerkooliks kohalik kutsekool, kuhu õpilased sõidavad kokku üle terve Soome ja kaugemaltki, siis polnud paraku võimalik meie lapsi kodudesse majutada ning kõik koos ööbiti kohalikus hostelis, mis oli eelmise sajandi alguses algselt hoopis sünnitusmajaks ehitatud.

Projektinädala üldine moto oli “loovus kui uue ajastu töötaja peamine omadus”. Sellest oli kantud ka Point College’i direktori Sari Gustafssoni tervituskõne, mille järgselt tänas omalt poolt kõiki võõrustajaid ka projekti üldkoordinaator Rene Leiner.

Seejärel said sõna juba õpilased, kes kõik tutvustasid oma kooli, kodulinna ja riiki. Samuti oli kodutööna iga kooli poolt ettevalmistatud üks nende riigi nö edulugu. Meie lapsed olid selleks valinud “Teeme ära!” aktsioonist alguse saanud tegevused, mida oma eakaaslatele tutvustati.

Vasakpoolsel fotol Point College'i direktor Sari Gustafsson ja projekti üldkoordinaator Rene Leiner, parempoolsel meie õpilased Smilla Plado ja Karel Somelar Eestit, Tartut ja Raatuse kooli tutvustamas.

Skandinaavias on kutseharidus au sees

Kohalikud õpilased tegid külalistele ka päris põhjaliku nö kooli tuuri, kus külastati erinevaid õppe- ja puhkeruume. Muuhulgas oli tore näha, et ettevõtlikud õpilased ise pidasid väikest kohvikut, kuid mitte nii tore ei olnud näha sealsamas kõrval olevat suhkrujoogi automaati, mis õpilaste tervise arvelt mõne kohaliku ettevõtja taskut täitis. Aga see selleks. Kuigi koolile ehitatakse just uut ja moodsat õppehoonet, siis jättis ka vana maja väga hea mulje ning oli näha, et kõikidel oli lausa lust seal koolis õppida.

“Soomes, nagu Skandinaavias tervikuna, on kutseharidus väga kõrgelt hinnatud ning erinevates riikides siirdub sinna kuni 50% õpilastest. Ja kõik tunnevad sealt saadava hariduse üle siirast rõõmu ja uhkust ning on tööturule kahel käel oodatud. Kahju, et meil on aeg-ajalt endiselt käibel see nõuka ajast pärit mõtteviis, et kutsekasse lähevad need, kes mujale ei pääse. Tänane Eesti kutsekool annab reaalses elus aga nii oma sisult kui vormilt silmad ette nii mõnelegi kõrgkoolile. Eks kõik algab siin lapsevanemate ja õpetajate hoiakutest ja suhtumisest,” ütles Rene Leiner.

Koerad-kassid koolipäeva osaks?

Ühe vahva asjana jäi Renele meelde ka see, et sotsiaaltöötaja või sotsiaalpedagoogi ruumis, kellel kodus kolm koera, oli alati lisaks inimesele ka üks koer. Seejuures iga päev oli ukse kõrval ka silt selle koera nimega, kes parasjagu "tööl" oli.

"Koerad ja muud loomad päästavad alati päeva ja loovad palju mugavama ja usaldusväärsema õhkkonna misiganes kohtumistele, mitte ainult psühholoogi või sotsiaalpedagoogi juures ning mina julgustan kogu aeg rohkem loomi õppeprotsessi kaasama. Ei ole need allergiad nii hullud midagi. Mul endalgi on kassiallergia, kuid ometi elan, ilma ravimeid võtmata, koos kolme kassi, kahe koera ja jänesega pidevalt ühe katuse all, ega nurise."


Õpilaste ettepanekul ja kohaliku õpilasesinduse eestvõttel loodi kooli puhke- ja mängunurk, kus muuhulgas saab soovi korral puhkehetkel ka PlayStation 4 mängida. Peamiselt kasutati seda küll lihtsalt kott-toolides lesimiseks.

Värvidest ja müügitööst

Projektinädala jooksul kuulasid õpilased kunstnik Majbritt Huovila loengut värvidest ja abstraktse maali- ja tänavakunsti olulisest osast töökeskkondades. Samuti Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Bryan Robertsi väga emotsionaalset ja köitvat ettekannet sellest, kuidas hea toode on hea müügitöö esimene eeldus ja alus. Samal teemal toimus ka töötuba, mis vormus gruppide viieminutilisteks esitlusteks.

Teisel päeval külastati kohalikku nö kunstivabrikut, kus suurima emotsiooni pakkus Porvoo kunstihallis väljapandud Antero Kahila ja Kirsi Poutaneni ühine maali- ja heliinstallatsioon pealkirjaga "Seitse teed leidmaks tähendust". Samuti külastati kolledži Digipointi nimelist meediastuudiot, kus Majbritt Huovila juhendamisel toimus ka praktiline töötuba.

Esimese päeva õhtul valmistati kolledži ruumides ühiselt süüa. Vaskpoolsel fotol demonstreerivad alati heatujulised Mart ja Karel, et tegijal juhtub töö käigus nii mõndagi ning vana hea plaaster aitab üle kõrgemastki mäest. Parempoolsel fotol on Mart, koos oma uue sõbra Wolframiga, valmis kõigel sellel heal ja paremal, mida üheskoos valmistati, nüüd heamaitsta laskma.

Külastati Helsingi katust

Pealelõunasel ajal toimus ühine väljasõit Malminkartanosse, mis on sisuliselt Helsingi ees- või äärelinn. Seal asub 90 meetrit merepinnast ülespoole kõrguv tehismägi, mis muuhulgas on ka Helsingi kõrgeim punkt.

Mägi sai oma alguse erinevatest kaevandus- ja ehitusjääkidest, mida sinna kuhjati ning koosneb peamiselt liivast, tellistest, kividest ja betoonist. Mäe tippu viib 426 astmest koosnev trepp, kust avaneb suurepärane 360 kraadine panoraamvaade igasse ilmakaarde. Seos projektiga seisnes aga selles, et tegemist oli ühe Majbritt Huovila kunstiprojekti näidisega, kus kõik trepiastmed olid eri värvidega ära värvitud, tekitades sellega rõõmsa installatsiooni.

Mõistagi oli kiire trepijooks kõikidele parajaks väljakutseks ning mitte igaüks ei suutnud seda peatuseta läbida, aga kohalejõudnuna oli kõikidel meel rõõmus ja tuju hea. Mäe tipp kujunes muidugi ka nädala populaarseimaks pildistamise kohaks.

Rõõm Malminkartano tipu vallutamisest tõstis õpilased suisa maast kõrgemale.

Miks tulla Porvoosse?

Viimase päeva hommikupoolikul töötati kohalikus digilaboratooriumis rahvusvahelistes gruppides ülesande kallal, millest pidi vormuma promovideo või –esitlus, mille sisuks reklaamida Porvood kui võimalikku reisisihtkohta. Arvesse pidi võtma nii ärilisi kui kultuurilisi aspekte ning kõik said sellega suurepäraselt hakkama.

Enne projektinädala lõppu tähistavat pidulikku söömaaega tehti käed veidi värviseks. Nimelt toimus rahvusvahelistes gruppides seinamaalingute tegemine kolledži ühte koridori. Õpilased pidid visualiseerima oma mõtted ja emotsioonid, mis seostusid projekti temaatikaga ja sellega, mida nad eelnevate päevade jooksul olid teinud, kogenud, õppinud.

Õpilased tööhoos ja koos oma grupikaaslastega päevapildi tarbeks poseerimas, taustal valminud ja erinevaid emotsioone väljandavad värviinstallatsioonid.

Geniaalne migratsioon ja vegantoit

Projekti kirjutanud ja üldkoordinaatori ametis olnud Rene Leineri sõnul võis nädalaga kokkuvõttes rahule jääda.

“Muidugi saab alati paremini, kuid eks see kõik on suuresti meie endi kätes. Oli tore, et esmakordselt said meie lapsed teha koostööd mitte põhikooli, vaid ametikooli lastega, kellest seejuures osad olid pärit meie jaoks päris eksootilistest riikidest. Kui mõni asi kontekstist välja tuua, siis Soomes meeldis koolis see vabadus, mida osati hästi ära kasutada, Soome riigi tarkus ja kavalus võõrtööjõu koolitamisel. Nimelt õpib ka Point College’is üle 200 välismaalase ja järjekord on ukse taga pikk. Enamik neist õpib õpingute ajal ära soome keele ning asub omandatud erialal tööle just Soomes. Geniaalne migratsioon. Muljetavaldav oli ka ametkooli söökla, kus oli saadaval palju salatimaterjali ning eraldi veganmenüü. Siingi on Eestis veel kõvasti arenguruumi.”

Paula, Karo, Karel ja Smilla koolisöökla järjekorras. Veeautomaadist on jook juba kätte saadud, paremad palad ootavad veel ees.

Kas olete eksinud?

Lõpetuseks aga üks mõtlemapanev seik, mis projektitegevuste väliselt Kadrile, praamileminekule eelnenud Helsingis veedetud vaba aja jooksul, meelde jäi.

“Olin neli tundi üksinda suurlinnas Helsingis. Istusin korra pargipingile, et kaarti vaadata ja minu juurde tuli 10 sekundit hiljem koeraga proua ja küsis kas olen eksinud ning kuidas mind aidata. Eestis ei ole kuulnud, et keegi oleks kuulnud, et midagi säärast oleks juhtunud.”


Raatuse ja Eesti esindus Porvoos. Vasakult: Paula, Smilla, Kadri, Karel, Rene, Karo ja Mart.

--------------------------------------------------------------------

ÕPILASTE TAGASISIDE

Nüüd toome teieni aga loodetavasti kõige huvitavama lugemise ehk nopped laste poolt Porvoo projektinädalale antud tagasisidest. Porvoos käisid Smilla Plado, Paula Laiuste, Mart Veski, Karo Trossek ja Karel Somelar. Nende mõtted on siin esitatud täiesti meelevaldses järjekorras.

- Ma poleks ilma selle reisita saanud avastada Soomet ja nende kultuuri. See kogemus on kirjeldamatu, kuidas kõik inimesed nii hästi ja probleemideta omavahel läbi said.

- Ma õppisin ja kogesin seda, et kõige parem töö on tiimitöö. Lisaks sellele sain ma harjutada ja praktiseerida oma inglise keele oskust.

- Sain kogemuse ise süüa teha ilma, et ema kõrval aitaks. Sain teada kuidas erinevaid värve kombineerida ja sain teada ka väga palju Soome elust, mis on väga kallis.

- Ma sain ilma vanemateta hakkama ja polnud probleem võõraste inimestega suhelda, kuna kõik inimesed kellega kokku puutusin olid sõbralikud.

- Enda kohta sain ma seda teada et olen hea seltskonnainimene ja oskan arvatust paremini süüa teha. See reis arendas minus väga palju suhtlemisoskust eri rahvusest inimestega.

- See reis andis mulle uusi kogemusi ja tedmisi Porvoo linna kohta ning uusi tutvusi, mida ma ilma selle reisita ei oleks saanud.

- Ma sain teada, et Porvoos elab palju rootslasi.

- See reis arendas minu inglise keele ning suhtlemisoskust.

- Kõige enam jäid mulle meelde hostelis veedetud õhtupoolikud, koolilõunad, seinale värvimine, kunstimuuseum ning Helsinkis treppide juures käimine.

- See kogemus andis mulle võimaluse suhelda erinevate soovide ja huvidega inimestega, ning nendega koostööd teha.

- Tulevikuks on mul kindlasti vaja hoida alles koostöö -ja suhtlemisoskust, sest see on elus edasiliikumiseks väga vajalik.

- Minu arvates oli kõige põnevam uus asi mis ma teada sain oli see, mida arvasid teised projektis osalejad minust ning minu arvamustest.

- Sain teada, et minu suhtlusoskus ei olene sellest kui hästi ma keelt valdan, vaid sellest, kuidas ma selle ise ellu suudan viia.

- See reis arendas mind sedamoodi, et alati kui projektikaaslastega jutt läbi sai, siis oskasin koheselt mõelda midagi uut välja, et saaks pidevalt edasi suhelda.

- Mulle jääb kõige enam meelde see, kui projektikaaslased olid meiega samas toas ning suhtlesime kõik üksteisega ning võtsime huvitavaid tegevusi ette. 

- See kogemus ei andnud mulle eriliselt palju juurde, kuna mina, ja mõned teisedki Porvoos olnud, oleme ennegi osalenud mitmetes vahetusõpilasprogrammides. Oleme “projektihundid“, nagu Rene meid nimetab :). 

- Sain juurde veidi esinemis- ja suhtlemisoskust. Peale selle arendasin ka söögivalmistamise oskust, sest teise päeva õhtul tuli süüa valmistada meil endil.

- Küll aga õppisin Soome ja Leedu kohta rohkem, kui koolis kõikides geograafia tundides kokku. 

- Ühe antud ülesande käigus avastasin koos oma rahvusvahelise meeskonnaga Porvoo vaatamisväärsusi ja turismimagneteid. Nimelt pidime koostama presentatsiooni, video või brošüüri enda linnatuurist (mis meie projektis oli eelnevalt halva ilma tõttu ära jäänud). Otsisime enda tuurile/ekskursioonile nime, logo ning loosungi. Paljudest vaatamisväärsustest jäi mulle enim meelde ilus Emäsalo saar ja küla Lõuna-Porvoos. Sain teada, et Porvoo Point College käib ajaga kaasas. Sealsed õpetajad ja õpilased kasutavad palju e-õpet. Seal puuduvad arvutiklassid nagu meil on. Õpilasel peab olema isiklik sülearvuti, mida vajadusel saab kooli kaasa võtta. Veel näidati meile nö “sibula” moodi joonist, kus “sibula“ südames olid need rakendused, mida iga seal õpetav õpetaja peab oskama kasutada. Järgmises kihis olid juba soovitatud äpid jne. 

- Mulle meenub esimene päev, kui me hostelisse saabusime. Viskasime oma asjad tuppa ja läksime linna avastama. Lühikese ajaga leidsime muumiteemalise mänguväljaku. Kuna meiegi oleme lapsed, otsustasime ka mängima minna, nagunii oleks päris Muumimaa Porvoost üsna kaugele jäänud :). 

- Kõige rohkem jäi mulle meelde eelviimase päeva õhtu, kui toimus ärasaatmispidu kooli sööklas kõigi osalejatega. Sõime-jõime ning saime kätte oma sertifikaadid. Siis pidi igaüks ütlema, mis talle meeldis või mida õppis. Kõige tipuks tegid soome õpilased meile väikese testi. Meie ette asetati papptaldrikud ja selle peal nummerdatult söödavad asjad. Pidime neid maitsma ning seejärel selle nimetuse paberile kirjutama. Lagritsa, murakamoosi ja juustu tundsin ma kohe ära. Veel oli taldrikul komm ja mingi lihataoline asi, mis minu arvates oli suitsusink. Hiljem saime oma vastuseid kontrollida. Komm oli hinnatud Porvoo šokolaadivabrikust tulnud trühvel ning “suitsusink“ oli tegelikult põhjapõdra liha. Olin veidi šokeeritud. Kas ma tõesti sõin just põhjapõtra? Põhjapõdrad on armsad loomad ju, jõuluvana transport ja puha. 

- Soome saabudes jäid esimesena silma v ä g a kõrged hinnad. Helsingis suveniiripoodi külastades tulime sealt paar minutit peale sisenemist tühjade kätega välja. Tavaliselt ostan reisides koju selle koha nimega magneti, aga mitte sel korral, ei raatsinud raha lihtsalt kulutada. Et umbes kirjeldada, kui kallis seal kõik oli, toon välja tavalise helkuri hinna Eestis ja Soomes. Siin maksab selline helkur umbes euro, seal aga 12 eurot :). 

- Veel jäi Soomest meelde mägi nimega Malminkartanonhuippu, mille 426 - astmelise trepi astmete servad olid värvitud nii, et eest vaadates moodustus astmetest nagu vikerkaar, pealtvaadates tundus see olevat aga täitsa tavaline trepp. 

- Helsingis meeldis mulle kassikohviku külastus. See oli minu jaoks uudne kogemus, ma polnud sellises kohas kunagi varem viibinud. Hinnad olid muidugi hirmkallid rääkimata sissepääsemistasust, seega piirdusime ainult vee ja kakaoga, kuid see tasus ennast ära. Päris huvitav oli 8 kassi juuresolekul einestada.

- See kogemus andis mulle julgust rääkida võhivõõraste inimestega, kes olid teisest kultuuriruumist. Samuti sain palju teada Soomest ja ka Leedust. Seda tänu presentatsioonidele ning soomlaste ja leedulaste enda jutule. Usun, et ilma selle reisita ei oleks ma nendest maadest ja rahvustest nii palju teada saanud.

- Õppisin, et alati ei saa kõigiga hästi läbi saada ning sellega peab kohastuma. Õppisin ka, et iseseisvus ja enda arvamuse (viisakalt) avaldamine on elus väga tähtis.

- Sain teada, et ka Leedus on laulu- ja tantsupidu. Samuti sain teada, et Soomes on bussis piletita sõidu trahv 2 korda suurem kui Eestis ning soomlased hoolivad hügieenist palju.

- Sain teada, et mu inglise keele oskus on tegelikult parem kui ma arvasin. Õppisin, et peaksin julgema rühmatöödel rohkem kaasa rääkida, sest mu ideed pole tühised.

- See reis arendas minus kindlasti suhtlemisoskust, olen nüüd inimestega suheldes enesekindlam ning tean kuidas vestlusi algatada.

- Sellest reisist on mul palju meeldejäävaid hetki, aga ma arvan, et meeldejäävaim neist on soomlaste ja leedukatega hüvastijätmine. See jääb mulle meelde, sest selle lühikese aja jooksul leidsin mina ja ka teised palju uusi tutvusi ja sõpru ning kõik olid lahkumise üle kurvad.

Ja ongi kõik. Üks projekt on läbi, teised ootavad ees. Headest sõpradest on ikka veidi kurb lahkuda, kuid teadmine, et nad on kusagil mitte väga kaugel olemas, on hoopis suurem väärtus kui ajutine lahusolek. Rõõmus ja mõtlik projektiseltskond Point College treppidel.

Fotogaleriid Porvoo projektinädalast vaata siit