Sügise alguses viis algõpetuse õppetooli juhi, 2.b klassijuhataja Helina Mugra ja kooli arendusjuhi Rene Leineri teekond kaugel Euroopa serval asuvale Islandile. Põhjuseks soov valmistada päris paljudele Raatuse kooli lastele ette üks kaasakiskuv ja arendav rahvusvaheline projekt.

Pea aasta tagasi õnnestus Rene Leineril luua hea kontakt Reykjavikis asuva Melaskóli õpetaja Klaudia Migdaliga, millest sündis idee pakkuda mõlema kooli lastele välja võimalus osaleda põnevas välisprojektis tööpealkirjaga Healthy Nutrition.

Lepiti kokku teema ja Rene kirjutas Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt finantseeritava Nordplus Junior programmi raames projekti ettevalmistava visiidi taotluse, mis kevadel rahuldati. Nii oli võimalus sõita juba nüüd Islandile projekti ettevalmistama.

Tervislik toitumine ühendas mõtted

“Projekti peamise teema idee tuli tegelikult Klaudialt ja puudutab kõike tervisliku toitumisega seonduvat. Kohe kui olin temaga kokkuleppe saavutanud, pöördusin ka juba varem oma õpilastega sarnastes projektides osalenud Helina poole, kas ta on valmis seda väljakutset vastu võtma ja kuna vastus oli koheselt positiivne, läksime asjaga kenasti edasi.”

Õpetaja Helina sõnul näeb ta projekti positiivset mõju ennekõike selles, et õppimine toimub tõhusamalt ja elulähedasemalt justnimelt klassikalises mõistes klassiruumist väljas ja lõimituna.

Klaudia ja Helina arutlemas tulevase projekti üle.

Raamist väljaspool õppimine arendab nii õpilast kui õpetajat

“Niisugune iseseisev õppimine hoopis teises keskkonnas aitab kaasa sotsiaalsete oskuste õppimisele, silmaringi laienemisele, keeleoskuse paranemisele ning projekti teemast ja tegevustest tulenevalt ka tervislikule eluviisile. Ja kui see kõik on kasulik õpilasele, on ta kasulik ka õpetajale."  

Islandi visiidi käigus lepiti kokku, et lisaks õpilastele kirjutatakse projekti sisse ka õpetajate vahetus.

“Tõenäoliselt jõulude paiku, kus selleks kõige rahulikum aeg, alustan projekti kokkukirjutamisega ning loodetavasti saame positiivse rahastusotsuse korral juba järgmisel õppeaastal oma õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid rõõmustada ühe vahva kogemusega, millest enamik Eesti koolilapsi võivad vaid unistada.”

Rahu ainult rahu, kõigeks on aega

Rääkides sellest, mis Islandi kohtumiselt koolielu poolelt kõige enam silma jäi, siis Helinat hämmastas väga positiivses mõttes see, kui rahulikud islandlased on.

“Kõige jaoks on aega. Iga tegevus on väärtus, mille jaoks on kõigil aega. Kui meie õpetajad väidetavalt ei taha muutuseid kergelt läbi teha, siis Islandil tahab õpetaja näha hariduses kiiremaid muutuseid, kuid hoopis lapsevanemad ja formaalsed otsused ei tule nii kärmelt kaasa. Õpetajad soovisid kiiremini üle minna õppimist toetavale hindamisele, muuta õpilaste vanuselist kooli värbamist, avatud õpiruumis õppimist jne."

Paduvihmaga õues mängimas

Nii Helinale kui Renele avaldas suurt muljet see, kuidas Islandi lapsed kõik vahetunnid õues veedavad ning seda iga ilmaga. 

“Nägin aknast, kuidas paduvihmaga käis õues kõige ägedam mäng. Kuigi õpilased ise ei soovi alati väljas olla, aga nad siiski alati seal,”rääkis Helina.

Üksnes tormi korral ollakse toas. Siis võib koguni juhtuda, et lastel ei lubatagi kooli tulla ning selliseid päevi, tuulte ja tormide maal Islandil, ikka jagub.

Kohalikust koolielust jäidki märksõnadena kõlama ennekõike projektiõpe, iseseisev- ja grupiõpe ning muidugi õuesõpe.


Rene demonstreerimas Melaskóli  õpetajatele õuesviibimiseks mõeldud spetsiaalset tuule- ja vihmakindlat kombinesooni.

Igas sadamas oma eestlane

Kuna Island on väga väike ja eraldatud riik, siis on neil alati suur rõõm kui lisandub töökäsi mujalt maailmast. Nii on ka meie inimesi võõrustanud õpetaja Klaudia tegelikult Poola juurtega ja üsna hiljuti Islandile kolinud ning nagu ühes õiges sadamas leidus ka kohalikus koolis üks päris oma ja ehtne eestlane.

Nimelt õppis seal viiendas klassis Eeva, kes on kogu oma elu elanud Islandil, kuid tegelikult unistab elust Eestis.

“Rääkisime Eevaga puhtas eesti keeles. Ta veedab igal suvel kaks kuud Eestis, armastab eesti keelt, meie metsa ja loodust ning tahab kindlasti Eestisse elama tulla,”rääkis õpetaja Helina.

Tema vanem vend juba õpib Eestis ülikoolis ja sama tee plaanib jalge alla võtta ka Eeva.


Helina, Eeva ja Rene Melaskóli koolimajas.

Tõsine projektitöö alles algab

Kohtumiste ja arutelude käigus lepiti üldjoontes kokku kirjutatava projekti raamistik, temaatika ja ajakava. Samuti põnev projekti tegevuste plaan, mida nüüd projekti kirjutamisel täpsustama ja seejärel ettevalmistama asutakse.

“Leiame internetikeskkonnad, kus saaksime luua kontakte Islandi kooli õpilastega ja nende õpetajaga, et suhtlemist alustada,”ütles projekti pedagoogiline koordinaator Helina.

Kõik pole kuld, mis hiilgab

Lisaks projektiga seotud kohtumistele puututi kokku ka teiste õpetajate ja kohaliku koolieluga.

Õpetaja Helina sõnul huvitas teda ennekõike hariduslike erivajadustega õpilastega toimetulek Islandil, millest ta kohapeal ka hea ülevaate sai.

“Olin varasemalt lugenud, et neil on suur kohaliku omavalitsuse tugi ja rahastus, individuaaltunnid ja tugiõpe, aga reaalses koolielus see nõnda roosiline siiski polnud." Muidugi tuleb lõplike järelduste tegemisel olla veidi ettevaatlik, aga tegelikkuses näis, et ka islandlasi kummitavad selles küsimuses samad probleemid mis meidki.

Üllatuskohtumine vanade sõprade Gunnuri ja Wendyga

Kuna Raatuse koolil ei ole see esimene kord Islandi koolidega ühisprojekte teha (loe siit), siis leidsid Helina ja Rene võimaluse külastada ka meile 2016. aasta kevadel koostööpartneriks olnud Hvaleyrarskoli kooli Hafnarfjörduris, kus kohtuti kahe nende poolt projekti eestvedanud õpetaja Gunnur Baldursdottiri ja Wendy Richardsiga. 

“Et kohtumist ei olnud varem kokku lepitud, siis tuli meie saabumine neile parajalt positiivse üllatusena. Lisaks Gunnurile ja Wendyle õnnestus näha teisigi vanu tuttavaid, sh nende rõõmsameelset direktorit. Tsiteerides läbi huumoriprisma klassikuid, möödus kohtumine sõbralikus ja vastastikuse mõistmise õhkkonnas. Rääkisime nii olnust kui tulevikust. Fototervitus saadeti ka tollal meie poolt projektis osalenud õpetajatele Aire Rillole ja Tiina Tirgole," rääkis juba tollal projekti koordineerinud arendusjuht Rene.

Wendy, Rene ja Gunnur saatmas Hafnarfjördurist tervitusi oma vanadele tuttavatele Tartus.

 
Elamusi nii ihule kui hingele 

Muidugi ei jäänud Islandil maitsmata ka kohalik skyr. See on midagi jogurti ja kohupiima vahepealset - pehme maitse, väga kõrge valgu- ning madala rasvasisaldusega hapendatud piimajook.

Viimasel õhtul õnnestus külastada ka Reykjaviki uhkust, nende kuulsat kontserdimaja Harpat, kus 70-aastase prantsuse päritolu Islandi Sümfooniaorkestri peadirigendi Yan Pascal Tortelieri juhatamisel astusid õhtu peakangelastena kahel klaveril üles fantastilised vennad Arthur ja Lucas Jussen Hollandist (vaata ka siia). Esitati Francis Poulenci ja Maurice Raveli loomingut. Orkester mängis lisaks Paul Dukasi ja Jacques Offenbachi teoseid. 

“See jäi Taani kitarrigeeniuse Jakob Bro kõrval kindlasti minu selle sügise suurimaks kontsertelamuseks,” ütles suure muusikaarmastajana tuntud Rene.


Vasakul maaliline vaade Reykjavikist Engey saare poole, paremal maailmakuulus Harpa kontserdimaja.

Koolitoit ja laavaväljad, ühe medali kaks külge

Õpetaja Helinale jäi nö koolivälisest Islandist kõige enam meelde see, et islandlased armastavad väga basseinides ujumist, et Islandi ilm pole üldse selline, nagu lugeda võib ja et islandlased armastavad iseendi üle nalja heita. Koolielust meenus veel asjaolu, et kohalikud lapsed ei armasta üldse koolitoitu. Ja seda põhjusega. 

Helinal õnnestus näha ka Reykjavikist väljapoole jäävad kaunist Islandi loodust. “Vaid 45 minutit bussisõitu ja sa võid näha kauneid sügisesi laavavälju ning see loodus on kirjeldamatult imeline.”

Loodame siis, et ühel kaunil päeval õnnestub ka meie õpilastel ja õpetajatel ennast taaskord Islandi imedevõrku kududa.

Vaata ka fotogaleriid, kus leidub ülesvõtteid nii koolist kui mujalt Reykjavikist.