Kevadel osales meie kooli 6. klassi õpilaste ja õpetajate grupp Erasmus+ õpirändes Kreekas, kus meid võõrustas Elefsina III Gümnaasium. Viiepäevane programm pakkus süvitsi minevat õppimist, kultuurielamusi ja isiklikku arengut. Seda nii klassiruumis kui sellest väljaspool. Õppetegevused ulatusid emotsioonide mõtestamisest ja stereotüüpide analüüsist kuni arheoloogiliste paikade külastuste, robootika töötoa ja tähistaeva vaatluseni. Kuid kõige rohkem õppisid osalejad iseenda ja teiste kohta.

Tunded paberil ja enesemõistmise kunst

Õppimine algas juba enne reisi. Õpilased täitsid “emotsiooniblogi”, kus jälgiti kahe päeva jooksul oma tundeid ning õpiti neid nii sõnastama kui joonistama. Kreekas jätkati emotsioonide visualiseerimise töötoaga. Õpetaja Elina Tsäko sõnul aitas see harjutus noortel mõista, kuidas igapäevased tunded võivad nende otsuseid ja suhtumist mõjutada. Kui laps suudab enda emotsioone paremini tajuda ja analüüsida, muutub ta ka teadlikumaks oma käitumisest.

Vana-Kreeka – raamatust pärisellu

Kui õpikus on Akropoli pilt lihtsalt foto, siis Ateenas muutus see päriseluks. Õpilaste jaoks olid just arheoloogilised külastused – Elefsina muistne pühamu, Parthenon ja Akropolise muuseum – tõeliselt silmiavavad. Mette-Mai meenutas, kuidas ta seisis kivist sambakujude kõrval ja mõtles, millise vaeva ja täpsusega need omal ajal loodi: “See pani mind teistmoodi hindama, kui keeruline oli kunagi midagi ehitada, teha seda ilma masinateta.”

Kultuurikihistused ei piirdunud minevikuga. Igas päevas segunesid tänapäeva Kreeka eluolu ja traditsioonid, mis aitasid lastel mõista kultuuri kui elavat nähtust, mitte museaalset nähtust.

Sõnad, enesekindlus ja stereotüübid

Programmi üheks keskseks teemaks oli erinevuste teadvustamine ja stereotüüpide käsitlemine. Rollimängude ja arutelude kaudu astusid õpilased kellegi teise kingadesse, et mõista, kuidas eelarvamused võivad mõjutada meie suhtumist ja käitumist. Õpetaja Kadri Kosk rõhutas, et see töötuba oli väärtuslik just seetõttu, et aitas õpilastel avastada, kuidas mõtteviis “erinev = halb” saab asenduda mõttega “erinev = huvitav”.

Ka õpilaste jaoks oli see tähenduslik kogemus. Mette-Mai tundis, et ta õppis rohkem enda eest seisma, samas kui Keity avastas, et ta on võimekas ja avatud suhtleja, eriti kui olukord seda nõuab. Robert sõnas, et sai nädalaga enesekindlust juurde just teiste inimestega suhtlemises – midagi, mis varasemalt ilma vanemateta olles oli tema jaoks keeruline.

Loovus, robootika ja rohujuuretasandi keskkonnateadlikkus

Kreekas toimunud õpipäevad tõid fookusesse robootika, ringmajanduse ja taaskasutuse. Õpilased töötasid tiimides, et luua prototüüpe rannapuhastusrobotitest, õppisid jäätmematerjalidest ehteid tegema ning arutlesid selle üle, kuidas keskkonnasõbralik eluviis saab alata väikestest valikutest.

Õpetaja Kadri tunnistas, et üks lihtne plastmassist ehete valmistamise töötoa idee andis talle mitu uut mõtet, mida järgmisel aastal kunsti- ja draamatundides edasi arendada. “Mõnikord on just need lihtsad praktilised tegevused kõige inspireerivamad,” tõdes ta.

Päike ja tähendused

Keset ühte õpirände päeva võeti aeg ja vaadeldi koos kohaliku õpetajaga teleskoobiga päikeselaike. See jäi eriti hästi meelde Liisele, kes teab nüüd, et päike on teistsugune kui ta ette kujutas.

Tähistaeva all, rannal jalutades või aardejahil Elefsina tänavatel mõtiskledes said lapsed aru, et õppimine ei piirdu ainult sellega, mis on päevakavasse kirjutatud. Kirsika meenutas hilisõhtust jalutust mererannas, kui ta lihtsalt vaatas laineid ja tundis, et Kreeka ilu pani ta hetkeks unustama kõik muu. Ka Karl tõi välja, kui oluline oli sõpradega koos olemine: “Sain aru, kui tähtis on sõprus ja et sõpru võib leida igalt poolt.”

Inimsuhted ja vahetu kogemus

Kogu õpiränne oli kantud inimlikust soojusest. Olgu selleks võõrustajaperede hoolivus, õpetajate toetus või õpilaste omavaheline koostöö. Viimasel päeval kutsus kohalik õpetaja Dimitra meie õpetajad enda koju lühikesele külaskäigule, kus neid võeti vastu nagu vanu sõpru. Õpetaja Elina kirjeldas seda hetke kui “elujaatavat, siirast ja liigutavat žesti, mis näitas, kui palju oli selle nädala jooksul tekkinud usaldust ja sidet.”

Õppimine, mis jääb

Kreeka õpiränne ei olnud pelgalt kultuuriline kogemus – see oli eluline, emotsionaalne ja hariv rännak, mis aitas nii õpilastel kui õpetajatel paremini mõista maailma ja iseennast. Õpilased õppisid, kuidas olla tähelepanelikum, vastutustundlikum, suhtlemisaltim ja empaatiavõimelisem. Õpetajad said kinnitust, et kogemusõpe ja inimlik kontakt on see, mis loob pikaajalise mõju.

Stig võttis kõik lühidalt kokku: “Terve reis oli üks suur lugu.” Ja vahel ei peagi midagi rohkem lisama, sest see, mis jääb südamesse, ei vaja pikka seletust.

Loe ja vaata lisaks:

Reflektsioonide põhjal koostatud Kreeka õpirände analüütiline kokkuvõte

Vaata õpirände fotogaleriid

Raatuse kooli Erasmuse õpirännete akrediteeringust