5. veebruaril Tamme koolis toimunud Eesti Lauatenniseliidu, Eesti Koolispordi Liidu ja Tartu Spordiselts Kalevi korraldatud koolidevahelisel võistlusel “Koolipinks kõigile” saavutasid Raatuse kooli esindanud Eleri ja Mairis Krünvald võistkondliku esikoha. Nüüd ootab neid ees finaalvõistlus Tallinnas.

Pinks tuli ellu juhuslikult

Eleri ja Mairise jaoks oli see tegelikult esimeseks võistluseks, kus vastasteks olid mitte nende enda trennikaaslased.

Tüdrukud tegelevad lauatennisega teist aastat ja treenivad Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis treener Reet Juuriku käe all.

Huvi mängu vastu tekkis Mairise sõnul täiesti juhuslikult.

“Hakkasime emaga jõusaalis kaasas käima ja seal olid pinksilauad. Proovisin mängida, hakkas meeldima. Siis tuli Eleri ka ja läksimegi trenni.” 

Teistele eeskujuks

Tüdrukute sõnul kumbki neist teisest üheski mänguelemendis parem ei ole ning nii võidabki mängu kord üks, siis jälle teine. Siiski ütlevad nad, et eestkäemäng tuleb mõlemal paremini välja kui tagantkäelöögid. Tore on näha ka seda, et mõlemad tunnevad teineteise võitude ja edusammude üle rõõmu ning on igati toetavad.   

Kuna Raatuse kooliski on aatriumis pinksilauad üleval, siis kasutatakse mänguvõimalused ära ka siin. Vahetundides jäetakse lauad küll enamasti teistele huvilistele, aga peale kooli ja liikumistundides tuleb mängimist ette küll. Pinksipisikut on süstitud ka koolikaaslastesse ja õpetatud mõningaid mängunippegi.

“Oleme flaiereid jaganud, et nad trenni tuleksid ja mänginud koos nendega, näidanud kuidas servida ja muudki.”

Sport, muusika ja meisterdamine

Kaksikõed ei täida aga mitte kogu oma vaba aega kaugeltki mitte ainult lauatennisega, vaid nende haare on palju mitmekülgsem.

“Mängime õpetaja Lauri juhendamisel ukulelet ja käime õpetaja Priidu meisterdamisringis, lisaks käib Eleri veel ka lastekooris.”

Nii ongi praktiliselt kõik päevad laste erinevaid külgi arendavate tegevustega kenasti kaetud.

Tuleb leida see oma ja sobiv

Lauatennis ei ole tüdrukute esimene kokkupuude spordiga. Alustati sulgpalliga ning kolm aastat käidi jalgpallitrennis. Kuna seal läks koormus väga suureks ja klubi poolt nähti pigem seda, et see olekski sinu elu sisu, aga tüdrukutel on ka teisi huvisid, siis tuli teha valik.

Nii vahetati kurja treeneriga jalgpall hoopis lõbusama lauatennise vastu, mida nüüd mängitakse täie naudinguga. Nii toimub kindlasti ka areng loomulikumat ja tervemat rada pidi.  

“Pigem mängimegi oma lõbuks, sest kodus olles hakkab ju pikapeale igav,” rääkisid Eleri ja Mairis.


Treenerist algab kõik 

Vahvate laste ema Eha Laksaar kiitis omalt poolt samuti väga treenerit.

“Piisas ainult ühest proovitreeningust kui kaksikud tahtsid kohe minna ja keeldusid isegi teisi trenne proovimast. Treener oskab lastega käituda.”

Ka nutiseadmetesse uppumise oht kaksikuid ei ohusta, sest sellele eelistavad nad iga kell naabritest sõpradega mängimist ja otsesuhtlemist. See muidugi ei tähenda, et nad moodsaid suhtlusvahendeid üldse ei kasutaks, aga seda tehakse mõistlikul moel. 

“Ikka vaatame videosid ja suhtleme oma sõpradega.”

Ägedad teisipäevad

Igipõlisele küsimusele, miks hommikul kooli tulla ja mis on koolis kõige ägedam, tuli vastus üsna kiiresti.

„Sul on siin sõbrad ja teisipäevad on kõige ägedamad – siis on meil kunst, draama, käsitöö, ukulele ja liikumine.“