31. jaanuaril toimunud Tartu linna emakeeleolümpiaadil saavutas 9.b klassi õpilane Jaak Sootak 48 õpilase konkurentsis esimese koha ning pääses sellega üleriigilisele olümpiaadile, mis toimub 15. märtsil Tallinnas. Jaaku ja teisi meie õpilasi juhendas õpetaja Karl Pütsepp.

Esimest korda elus olümpiaadil?!

Võit on seda magusam ja tähelepanuväärsem, et võib vabalt juhtuda, et see oli Jaagule üleüldse päris esimene olümpiaadil osalemise kogemus. 

“Ausalt öeldes pole ma kindel, kas ma varem just olümpiaadil olen käinud. Õigekirjavõistlustel ja sellistel küll ning seal on tulemused üldiselt head olnud.”

Õnneliku võitja sõnul oli olümpiaaditöös mitu ülesannet, mille lahendamiseks oli aega kaks tundi.

1,5 tunniga võitjaks

“Mul kulus umbes poolteist tundi. Tuli täita lünktekst ja määrata teksti allikas, teha skeem erinevate ornitoloogiaterminitega, panna oskuskeelne tekst üldkeelde ja muid ülesadneid, kus tuli tunda bioloogia oskuskeelt ja omama üldist keelevaistu. Mulle meeldis oskuskeeelse teksti üldkeelde ümber panek, sest seal läks vaja veidi silmaringi ja kirjutamisoskust, mis on mul enda meelest head.”

Jaak arvas, et sellist tüüpi ülesandeid, nagu olümpiaadil lahendada tuli, on ka koolis, aga teema oli palju spetsiifilisem.

Kuigi Jaagu sõnul pole ta olümpiaaditöö kohta seni veel mingit tagasisidet saanud, siis tahaks väga loota, et nii tema kui ka teised osalejad seda olümpiaadi korraldajatelt siiski tulevikus saavad.

Harjutamine andis juurde olulisi teadmisi

Igale võidule eelneb enamasti töötihe ettevalmistusperiood. Nii harjutas ka Jaak koos teiste olümpiaadil osalejatega paaril päeval peale tunde ning luges lisaks õpetaja antud materjale.

“Harjutamine aitas peamiselt tutvuda oskuskeele ja üldkeele erinevustega ning mõiste ja termini vahedega, mille kohta oli samuti ülesanne.”

Käänded pole eesti keele kõige keerulisem osa

Rääkides tulevikust, nimetab Jaak ennest üldiselt rohkem humanitaariks ja ütleb, et keeleoskus võib talle tulevikus kindlasti kasuks tulla, aga seda pole ta eriti mõelnud keeletaedusega siduda.

Teame, et eesti keelt peetakse õppimise mõttes üheks keerulisemaks maailmas. Sageli just meie 14 erineva käände tõttu. Jaagul on siin oma arvamus.

“Ma ei usu, et käänded tingimata eesti keele kõige keerulisem osa oleks. Kui need korralikult selgeks õppida ja aeg-ajalt meelde tuletada, ei valmista need suuri raskusi. Eesti keeles on kindlasti keerulisi elemente, nagu näiteks kaashäälikuühendid, võõrsõnad jms, aga neid järjestada on raske.”

Kirjandus üle kõige

Kuigi mõistagi on eesti keele tunnid värskele olümpiaadivõitjale koolipäeva ühed meeldivamad, siis veelgi enam naudib ta kirjanduse tunde.

“Seal arutleme tihti teemadel, millele olen ise ka palju mõelnud. Mulle meeldivad ka teised humanitaarained, nagu inglise keel, ajalugu ja ühiskonnaõpetus.”

Uus täht Raatuse taevas - õpetaja Karl

Jaagu õpetaja, kes teda ka olümpiaadiks ette valmistas, on Raatuse koolis alles esimest aastat õpetav ja oma tööd tõelise säraga tegev Karl Pütsepp. Ta on jõudnud lühikese ajaga koguda endale õpilaste seas juba arvestatval hulgal fänne, mis näitab, et tema tööl on olnud mõju.

Karli sõnul löövad emakeeleolümpiaadil läbi ennekõike need noored, kes valdavad väga hästi emakeelset sõna ning kellel on kaasnoortest teravam, peenem keeletunnetus.

"Selle juures on ülioluliseks komponendiks lai silmaring ning huvitumine ümbritsevast: miks on inimkond ja maailm just selline ning kuidas selle kõigega suhestub keel kui maailma keerukust ning värvikirevust vahendav ning kujundav märgisüsteem. Jaak näitab nii eesti keele ja kirjanduse tundides kui ka olümpiaaditööga, et tema just seesugune noor ongi.”

Põhikoolis ülikooli teadmistega

Juhendaja sõnul oli sel aastal olümpiaadiülesannete läbivaks teemaks oskuskeel: milline on oskuskeele koht teiste allkeelte seas, mille poolest erinevad "sõnad", "terminid" ja "mõisted", kuivõrd oluline on tunda teksti adressaate (st potentsiaalseid lugejaid).

Valmistumisel tuli läbi töötada mitmeid erialaseid ning kõrgkoolidele mõeldud artikleid ja õpikupeatükke. 

Võit endast vanemate üle

Emakeeleolümpiaadi konkurents on alati tihe: osalejaid leidub kõikidest Tartu koolidest, 9. klasside õpilased võistlevad koos 10. klasside õpilastega, mis selles rühmas annab vähemalt teoreetilise eelise gümnasistidele, kes selleks ajaks on juba kirjutanud sisseastumiskatsed, eksamitöö ning läbinud ka esimesed gümnaasiumi eesti keele kursused.

“Jaagu võit on seda tugevam ning tähelepanuväärne on seegi, et teise koha saajat edastas ta nelja punktiga. Kõikide järgmiste kohasaajate vahed oli enamasti poolepunktised. Selline eristumine annab võidule kahtlemata kõvasti kaalu juurde,” ütles võitjat juhendanud õpetaja Karl.

Tugev tagala

Võidust Jaaguga vähemalt sama palju rõõmu tundnud juhendaja kiitis samas ka kõiki teisi meie koolist olümpiaadil osalenud õpilasi, kes sel korral küll esikümnesse ei jõudnud.

Kõige napimalt jäi sellest puudu 7.-8. klasside arvestuses 14. koha pälvinud Salme Laanemäel, keda jäi näiteks viiendast kohast lahutama napid 3 punkti ja kolmandaks tulnud õpilasele kaotas ta vaid 6,5 punktiga.

Veel võib esile tuua Steven Noorsoo 19. kohta 9.-10. klasside arvestuses. Võitjale Jaagule kaotas ta küll 14,5 punktiga, aga esikümnekohast jäi puudu vaid 5,5 punkti. Hea kogemus all, on nüüd kõikidel osalenud õpilastel võimalik järgmisel aastal juba uusi kõrgusi püüdma minna.