2016. aasta kevad jääb paljudele Raatuse kooli õpilastele meelde kui Islandi kevad. Nimelt sai sel kevadel teoks projekt nimega „4500 km of Culture and Traditions“, mis viis 30-liikmelise grupi Islandile ja tõi 23 islandlast Eestisse.
Sarnased või erinevad?
Meie kooli partneriks selles projektis oli Islandi pealinna Reykjaviki külje all oleva Hafnarfjörduri kool Hvaleyrarskoli.
Projekti peamiseks eesmärgiks oli anda osalevatele Eesti ja Islandi lastele võimalus teineteisega kohtumiseks, suhtlemiseks, koos töötamiseks ning avastamiseks, kas nelja ja poole tuhande kilomeetrine vahemaa kahe linna vahel on sama suur ka meie kultuuris ja traditsioonides.
Projekti pealkiri tekkis Raatuse arendusjuht Rene Leineril kui ta esmakordselt lõi Google Mapsis sisse Hafnarfjörduri ja Tartu linnade nimed. „Kuna vaikimisi annab ta esmalt sihtpunktide kauguse autosõidul, siis selline number ette tuli. Linnulennult ja lennukiga lennates on distants muidugi väiksem, aga 4500 tundus piisavalt mõjukas number, et see projektipealkirjaks panna.“
Islandi tuult trotsides
Island võttis eestlasi vastu veidi vihmase ja tuulise ilmaga, mis teise päeva õhtuks kiskus suisa tormiks. Kolmandal päeval oli plaanis teha nö kohustuslik Kuldse Ringi nimeline tuur Þingvelliri rahvusparki, Gullfossi kose juurde ja Geysirsse neid õigeid geisreid oma silmaga vaatama.
Paraku oli aga tuul nii kõva, et paljud kohalikud teed olid suletud ning ka bussifirma, kes meid teenindas ei olnud valmis laste elu ja tervisega riskima. Nii tuli tegevusi veidi ümber mängida ja järgmisel päeval õnnestus see ringsõit ikkagi ära teha. Ilm ei olnud küll parimate killast, aga elamus oli suur.
Projekti teemafookus oli ennekõike kultuuritraditsioonidel, mida kannavad põlvest põlve mõlema partnerriigi perekonnad. Lisaks sellele õpiti tundma projektipartnerite kodulinnu, sealset kultuuritausta, arhitektuuri jms.
Sõprus esimesest FB-chatist
Juba pikalt enne Islandil toimunud projektinädalat olid kõik projektis osalejad kirjutanud ingliskeelse enesetutvustuse, mida omavahel jagati. Enne omavahelist kohtumist loodi suhtlusgrupp Facebookis ja suheldi omavahel aktiivselt. Ka majutusperede osas said väga paljud sel korral iseseisvalt omale sobivad pered leitud.
„Julgustasime koos projektis osalenud õpetajate Tiina Tirgo ja Aire Rilloga neid koheselt oma uute sõpradega ühendust võtma ning sel korral ei pidanud paljudele mitu korda seda südamele panema. Juba esimese nädala jooksul tulid mitmed, kes teatasid omale majutaja leidmisest ja ühistest plaanidest Islandil,“ rääkis Rene Leiner.
Kummaliselt lõhnav vesi
Islandi projektinädalaks valmistasid õpilased ette esitlused nii oma riikidest, koolidest kui ka Eesti ja Islandi majade soojustamisest ja kütmisest läbi ajaloo.
Islandlased andsid ülevaate sellest, kuidas neil külm ja soe vesi kraanidesse jõuab, kui palju see maksab, on see üldse joodav ja miks on sellel nii spetsiifiline lõhn ja maitse.
Saadi teada, et vesi on islandlastel käes läbi riigimaksude ja sellele lisaks peale maksma ei pea. Ka suurem osa majapidamistest köetakse maapõuest tuleva termaalvee soojusega. Vaid 11% hoonetest köetakse fossiilkütusega. See ei ole aga mitte alati olnud nii, sest enne 1970. aastat köeti kõiki maju kütteõliga.
Ennast hommikuti pestes tundsime veel lõhna, mis pärineb seal leiduvast väävlist. Viimase sisaldus on kaugelt alla taseme, mis inimesele ohtlik ning ei pea kartma, et te peale pesu väävli järgi haisete. Ka soe vesi tuleb läbi riigimaksude ja keegi selle eest igakuist arvet koju ei saa.
Eestlastele viidi läbi ka üks islandi keele tund. Grupitööde tulemusel valmisid Islandi-Eesti „segaperede“ pere-eelarved.
Ameerika mandrilt Sinisesse Laguuni
Nädala jooksul külastasid reisisellid ka Árbæjari vabaõhumuuseumit, mis kujutas endast mitmete võimalikult autentselt ülesehitatud talu- ja eluhoonete kompleksi läbi Islandi ajaloo. Sai näha nii väikest palvekoda, loomalauta kui erinevaid eluruume.
Saadi aimu, et väga palju meie esiisade elamised sellest ei erinenud. Muidugi on tänu kuulsale Islandi tuulele seal kasutatud veidi tuulekindlamaid ehitusvõtteid, aga üldpilt väga erinev ei olnud.
Põnevust pakkus Islandi-Eesti segagruppides läbiviidud fotojaht, kus Hafnarfjörduri tänavatel tuli leida üles erinevaid paiku, asju ja inimesi, kellega koos pilte teha.
Kogu projektinädala lõpetas Reykjanesi poolsaarel tehtud ringsõit, kus külastati mandrite piiri ehk käidi korraks ära ka Ameerika mandril. Lisaks käidi Reykjanesbæri Rock and Roll muuseumis, kus saadi ülevaade kogu Islandi popmuusika ajaloost ja tänapäevast.
Kõige krooniks külastati kohta, mida lihtsalt peab iga Islandil käinud inimene mitte ainult nägema, vaid ka kogema. Nimelt termaalveega täidetud välibasseini nimega Sinine Laguun.
Kümblus täpselt 40 aastat tagasi Grindaviki geisrite soojusel töötava elektrijaama ehitusel tekkinud ja laavaväljade keskel asuvas geotermilise mereveega täidetud mineraaliderikkas supelbasseinis on elamus kogu eluks. Eriti meeldiv ja meeldejääv oli see kindlasti juba seetõttu, et välitemperatuur oli märtsis veel ikka päris jäine ja madal.
Taaskohtumine Tartus
Napid kolm ja pool nädalat peale eestlaste dessanti Islandile, saabusid islandlased Maarjamaa pinnale, kus leidis aset teine projektinädal. Täis põnevaid taaskohtumisi, uusi avastusi ja huvitavaid tegevusi.
Tartu nädala sisulistes tegevustes keskenduti peredele. Eelnevalt olid mõlema kooli õpilased teinud mitmeid intervjuusid oma vanavanematega ja koolide vanema generatsiooni esindajatega, mida nüüd koos kommentaaridega esitleti.
Millised olid vana aja kombed, traditsioonid, milline oli töö- ja rollijaotus jne. Ühise arutelu tulemusel valmisid rühmatöödena postrid, kus mõlema maa perede elukorralduse ja traditsioonide erisusi ja sarnasusi võrreldi ja kirja pandi.
Lemmikpaigaks kujunes loomaaed
Mõistagi külastasid islandlased ka Tartu ühte sümbolit – AHHAA teaduskeskust, mis jättis kõikidele kustumatu mulje ja mida ka tagasisideküsitluses üheks terve nädala tähtsündmuseks peeti.
Külalised ja meie õpilased said lisaks ekspositsiooniga tutvumisele ja teadusteatri külastusele näha planetaariumietendust ja osaleda töötubades.
Teiseks meeldisid islandlastele väga meie loomaaiad. Nimelt külastati nii Elistvere loomaparki kui Tallinna loomaaeda. Islandil endal ju loomi väga vähe ning korralik loomaaed samuti puudub. Lisaks külastati Eestis ka Jääaja Keskust ja A. Le Coq’i muuseumit, koos ekskursiooniga tehase tootmisruumides. Terves kehas terve vaim egiidi all peeti Raatuse kooli võimlas üheskoos maha ka üks ultimate frisbee turniir.
Lõpp hea, kõik hea
Kogu projekti lõpetas meeleolukas ja kõikidele meeldejääv ühine pidu kooli aulas. Mängiti mänge, tõmmati köit, söödi head ja paremat, vaadati-kuulati õpilaste etteasteid, tehti nalja, kuulati muusikat ja oldi muidu mõnusad. Krooniks ühispilt, kallistused, nukrus lahkumisest ja rõõm koosoldud ajast.
Tegelik lahkumine leidis küll aset alles ülejärgmisel päeval, kus emotsioonid mitmekordistusid. Lõpupeo ja Tallinnasse sõidu vahepeale jäi päev, mille islandlased veetsid koos oma majutusperede ja uute sõpradega.
Projekti koordineerinud Rene Leineri sõnul võib kogutud tagasiside põhjal öelda, et valdav enamus püstitatud eesmärkidest ja mõjust sai saavutatud.
„On rõõm, kui õpilased ka kahekümne aasta pärast seda projekti hea sõnaga meenutavad ehk siis mõnega oma meretagustest sõpradest endiselt suhtlevad ja külaski käinud on. Veel suurem rõõm kui sellest selleks ajaks näiteks mõni ühine ettevõtlusprojekt või muud põnevat sündinud on. Unistama peab ju suurelt.“
Projekti „4500 km Of Culture And Traditions“ finantseeris Nordplus Junior programm, mis kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu kõige tähtsamate elukestva õppe programmide hulka.
Vaata lisaks:
Kokkuvõte õpilaste tagasisidest Islandi reisile
