Riiklike tähtpäevade kalendris 14. märtsile märgitud emakeelepäeva tähistamiseks toimus Raatuses traditsiooniline õigekirjaolümpiaad ning täiesti uue üritusena omaloomingupärastlõuna.
"Tahtsin sel aastal emakeelepäeva tähistada teisiti kui tavaliselt", räägib eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maila Jürgenson. "Kuna meil on mitmeid inimesi, kes ei ela ainult leivast, vaid tegelevad vabal ajal kirjutamisega, tuli mõte korraldada omaloomingupärastlõuna."
Üritusele olid oodatud õpilased, kes sügisel erinevatel omaloomingukonkurssidel osalesid ja kooli töötajad, kellel üht-teist põnevat sahtlisse ja mujalegi kogunenud.
11. märtsil kogunes klassiruumi 14 esinejat ja mõned kuulajad. Kuna kõik õpilased ei saanud osaleda, luges nende tööd ette õpetaja Elina Tsäko. Et õpetaja Tuuliki Vuks oli sel päeval Tallinnas, siis tema osales Skype’i teel.
Omaloomingupärastlõuna avas õpetaja Maila Jürgenson oma koolipõlveluuletusega "Et saada suureks". Sellele järgnevalt tutvustas logopeed Mendi Ikkonen omakoostatud tekste, mida ta kasutab tundides, et õpilastel kirjutamine ja kõnelemine paremini õnnestuksid.
Oma luuletusi lugesid Lauri Nikkinen, Laura Liis Silbaum ja Rihhart Uustal. Mari Saarepuu luges lühijutu "Hetk, mida enam ei tule". Omapärase ajalooteemalise jutu esitas Janno Kuld. Johanna Paulus luges oma võistlustöö ise, Aik Raudkatsi ja Niklas Krulli loomingut esitas õpetaja Elina.
Õpetaja Maila sõnul esitasid kõik väga erinevaid tekste. "Luulelooming oli seotud tugevate emotsioonidega. Õpetaja Aarne Ruben luuletuse aluseks oli sündmus kassiga, õpetaja Mai Torim elas kaasa oma vennale, minu enda hinge pani helisema aga rohutirtsu sirin, mis kuultas kooliaasta algust."
Margit Veromann osales aastaid tagasi Karjalas rahvajuttude kogumise ekspeditsioonil. Üht seal kirja pandud juttu ta tutvustaski. Vaike Hint luges oma lapsepõlvemälestusi möödunud sajandi Petserist. Lugu "Käruralli" oli väga põnev.
Tõnis Hallaste, kes tegeleb koorilauluga, tutvustas kuulajatele osakest oma koori reisikirjast.
Tuuliki Vuksi looming oli omamoodi eriline. Juttu tuli sellest, kuidas ta retsepte muudab, jahusid ja nende vahekordi muudab. Teeb läbi mitmeid kordi, et saada see õige vahekord. On teinud seda ka õpilastega ja siis erinevusi hinnata lasknud.
Oli üks hingekosutav pärastlõuna, millele andis erilise värvingu just tema kammerlikkus ning mida tasub tulevikus kindlasti korrata. Allpool ka väike fotokollaaž esinejatest. Viimaselt fotolt, all paremas nurgas, leiame ka peakorraldaja Maila Jürgensoni.
Nüüd aga toome teieni ka artikli alguses mainitud traditsioonilise õigekirjaolümpiaadi tulemused.
IV klassid
I Grethel Kiisk, 4.b
II Mia Elmet, 4.b
III Lisanna Roosipuu, 4.b
V klassid
I Aik Raudkats, 5.a
II Kertu Jõul, 5.a
III Kertu Laanoja, 5.a
VI klassid
I Elo-Kaisa Viiding, 6.a
II Elisabeth Olup, 6.b
III Karola Purga, 6.b
VII klassid
I Mia Raud, 7.b
II Mailia Geherman, 7.b
III Mari Saarepuu, 7.b
VIII klassid
I Marta Näripä, 8.a
II Kreteli Sibul, 8.b
III Berit Trummal, 8.b
IX klassid
I Salme Laanemäe, 9.a
II Liisy Tõnuvere, 9.a
III Friida Savi, 9.b
Täname kõiki korraldajaid ja oselajaid ning õnnitleme võitjaid! Emakeel jääb kestma!
