13.-18. oktoobrini 2019 võõrustas Raatuse kool Erasmus+ projekti Blue Countries neljanda mobiilsusnädala raames külalisi Itaaliast, Poolast, Rumeeniast, Kreekast ja Iirimaalt. Oli üks ütlemata töine ja sisutihe nädal, millest anname allpool põgusa ülevaate.
Blue Countries on kuues riigis asuvate koolide lapsi ja õpetajaid ühendav Erasmus+ projekt, mille läbivaks teemaks on aine, milleta keegi meist elus püsida ei saaks - vesi!
Raatuse koolis hoolitseb projekti pedagoogilise poole eest õpetaja Aigrid Kõõra ning kõigel muul hoiab silma peal arendusjuht Rene Leiner. Loe projektist lähemalt siit.
Pikk ja põneva avapäev
Esmaspäev algas külaliste piduliku vastuvõtuga, kus meie õpilased lauluga üles astusid. Seejärel tegid kõikide riikide lapsed kuus esitlust, milles tutvustasid omakodukoha veekogusid, keskendudes peamiselt nende saastatusele.
Peale põhjalikku koolituuri ja lõunasööki siirduti tutvuma meie kodulinnaga. Selleks olid õpilased ettevalmistanud erinevate oluliste objektide juures lühikesed tutvustused. Pikk ja väsitav, kuid põnevaid kohtumisi täis päev sai oma jätku Tartu Loodusmajas üle kahe tunni kestnud õpetlike töötubadega, kus saadi teadmisi Läänemere elustikust ja sellest, kuidas seda merd saastatuse eest kaitsta.
Külma trotsides parvega Võrtsjärvel
Teise päeva esimene pool möödus Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses, kus õpilased ja neid saatnud õpetajad said parvega järvel sõita ja osaleda erinevates Võrtsjärve elustikuga seotud õpitubades.
Lõunamaalastele oli parvesõidu ajal ilm kindlasti harjumatult külm, aga seda enam see meelde jääb. Peale lõunasööki siirduti tagasi Tartusse, kus ootas juba igavesti põnev AHHAA teaduskeskus, koos planeteeriumikülastuse ja töötoaga, kus õpiti tundma šokolaadi ajalugu ja valmistati ise üks väike maius.
Lummav Endla
Kolmas päev viis taaskord Tartust välja. Sel korral Endla looduskaitsealale Tooma külla, kust juba 1910. aastal sai alguse Eesti soode uurimine. Aastast 1950 kuni tänaseni viiakse seal läbi ilmavaatlusi ja jälgitakse vee liikumist rabas.
Endlas on kokku 8 raba, 35 rabasaart, umbes 2200 rababasseini, 6 järve ja 5 jõge. Koos kohalike giididega võeti kahes grupis ette matk Männikjärve õpperajal.
Selle käigus tutvuti rabade rolliga meie ökosüsteemides ja miks see nii oluline on. Õpiti praktiliste tegevuste käigus tundma turbasambla eripäradega. Looduskesuses tutvuti näitusega ja õpiti omal käel looduslikku vee filtreerimist.
Hullu Teadlase juures katseid tegemas
Päeva teisel poolel said pooled õpilased osa Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi viimasel korrusel toimunud Hullu Teadlase kolmest õpitoast. Kuna teadlane on üks ja ruumi väike, siis käis teine pool õpilastest samades töötubades järgmisel päeval.
Väga põhjalikult ja põnevalt läbiviidud õpitubade käigus õpiti tundma veemolekuli ja selle olekuid. Arutati selle üle, mis on aatom, molekul, aine, element ja keemiline reaktsioon. Vaadati vee erinevaid olekuid, tehti katse nähtamatu süsinikdioksiidiga, korrati üle vee sulamis- ja keemistemperatuurid ja katsetati jääkuubikute õngitsemist.
Seejärel võeti ette vee soojuse ja tiheduse teemad. Vaadeldi toiduvärvi lahustuvust soojas ja külmas vees, vee oleku muutumist molekulaarsel tasemel ja selle mõju ümbritsevale keskkonnale. Tehti katse vee soojusjuhtivusega ja katsetati paberkromatograafiat. Lisaks räägiti vee soojusjuhtivusest ja tihedusest.
Kolmanda suurema teemana vaadeldi vett kui lahustit. Kõneldi vee polaarsusest, pindpinevuse ja niisutamise seosest sellega. Samuti vee lahustumisest molekulaarsel tasemel, segamisest ja settimisest. Lapsed proovisid kakao ja soola erinevat lahustuvust vees ja toiduõlis ning testisid nõudepesuvahendi mõju pindpinevusele. Lõpetuseks prooviti seebimulli vedelikuks teha ja Hullu Mulli katset kuiva jääga.
Kiire ja sisuka nädala viimased elamused saadi Tagurpidimaja ja Eesti Rahva Muuseumi külastustest.
Projekt Blue Countries on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020.
Õpilased räägivad...
Toome nüüd teieni ka kokkuvõtte õpilaste poolt projektinädalale antud tagasisidest:
Inglise keele tundides tuli alati ette olukordi, kus ma pidin õpetajale vastama “ma ei tea” või “ma ei julge öelda“, sest mul polnud igapäevaselt inglise keelt vaja, kuid pärast projektinädalaid võisin rääkida ilma, et kardaksin eksida. Selline projekt aitab keele õppimisele palju kaasa.
Õppisin ka aega arvestama (tähtaegadest kinni pidama) ja äratuse peale ärkama (muidu magasin äratuse maha), et igale poole hiljaks ei jääks. Samuti teistega arvestama, õppisin ennast motiveerima ja julgustama erinevaid asju teha.
Sain teada, et kui panna kala vette selg ülespoole, pole teda nii hästi näha kui siis, kui ta kõht ülespoole on. Sain maitsta erineva soolasusega merevett ja koostada toiduahelat.
Õppisin, kuidas vett kokku hoida ja kaitsta kalu, ning jõgesid/järvesid reostumise eest. Veel sain teada, et mulle ei meeldi pikalt poodides aega viita, riidepoodides käia kui raha pole ja et ma pole uisutamises kõige osavam.
Sain palju uusi sõpru, kõik olid toredad ja polnud mingit probleemi kui pidi mitu kilomeetrit kõndima. Mulle isiklikult hakkas tipptunnil kõndimine meeldima, jõuab jala kiiremini, kui autoga :). Sain teada, et Läänemeri on nii reostunud ning Balti riigid peavad omavahel koostööd tegema, et vett puhtana hoida (vähemalt üritada puhtana hoida).
Olen hoolivam veekogude ja teiste inimeste suhtes!
------------------------------------------------
Projektinädal andis mulle palju uut kogemust inglise keeles suhtlemisel. Ma õppisin tundma paljusid uusi inimesi tundma ja tulevikku võtaks kaasa teadmise, et ära karda kunagi teistega inglise keeles suhelda, sest nii sa saad inimesest nii palju uut teada.
Sain teada palju uusi kalu ja vee-elukaid ning kuidas maitsevad erinevad veed. Sain teada, et minus peitub palju rohkem kui ma ise arvasin.
See nädal aitas mind palju edasi inglise keelega ja ka erinevate teadmistega vee kohta, mida ma sain. Sain palju uusi toredaid sõpru.
Mulle meeldis AHHAAs käia ja neile tutvustada teaduskeskust ja ka Võrtsjärve peal sõita. Mulle jääb meelde kui toredad on erinevad inimesed ja nendega suhtlemine ja kooskäimine. AHHAAs oli tore neile näidata erinevaid tagurpidi ruume ja palju teisi asju. Tean nüüd, et ma kasutan vähem vett ja ei raiska vett mõttetult või niisama.
------------------------------------------------
Sellel nädalal sain ma arendada väga palju inglise keele oskust ja sõnade hääldust, aga mainimata ei saa jätta ka neid toredaid poisse, kes minu pool elasid. Nii toredaid inimesi pole ma ammu näinud.
Ma sain õppida Võrtsjärve juures muuseumis erinevaid samblaliike, mida ma muidu ei oleks teada saanud. Kõige rohkem mulle meeldis ikkagi AHHAA ja vabaaeg, kus ma sain kogu aeg oma külalistega koos olla ja nendega suhelda. Meil sai palju nalja vabal ajal kui me arvutimänge mängisime ja kui me futuruumis käisime.
------------------------------------------------
Sain teise maa lapsega koos erinevaid asju teha ja inglise keeles rääkida. Sain teada kui puhas on vesi Eestis ja teistes maades. Projektinädal arendas minus kõige enam inglise keele oskust ja tiimitöö tegemist. Mulle meeldis erinevates kohtades käimine.
------------------------------------------------
See oli huvitav nädal. Kuigi ma ei majutanud kedagi, sain ma mõne projektis osalenud külalisega tuttavaks. Kuigi ma juba ootan, et saaksin ka millalgi kedagi enda kodus majutada, tekitab see natuke minus ka hirmu. Teistelt kuulsin, et mitte alati ei sujunud kõik väga hästi. Aga põnev kogemus oleks see kindlasti.
Koolituuri oli huvitav välja mõelda ja lõbus läbi viia. Projekti jooksul sain käia sellistes kohtades, mida ma varem ei olnud külastanud. Näiteks Võrtsjärv, Endla raba ja targurpidimaja. Võrtsjärve külastus ja sealsed tegevused meeldisidki mulle kõige enam. Mulle meeldib, kui ainult ei räägita, aga on ka palju tegevusi samal ajal. Samuti on tore, kui saab ise midagi meisterdada. Projekti lõpus oleks võinud olla koolimajas väike hüvastijätu pidu.
------------------------------------------------
Sain esmakogemuse milline on õpilasvahetus ja millised on mõnede rahvaste kombed. Õppisin kuidas suhelda ja saada läbi välismaalasega. Sain teada, millised haruldasemad kalaliigid on Läänemeres, millised samblad kasvavad Eestis jm. Enda kohta sain teada, et oskan suhelda inglise keeles välismaalasega ja üksteist mõista.
Projektinädal aitas mul julgemalt inglise keeles rääkida. Mulle meeldis käia Võrtsjärve külastuskeskuses ja õppisin tundma seal Võrtsjärve elustikku. Mulle jääb hästi meelde linna- ja koolituur ja parvega Võrtsjärvel sõitmine.
------------------------------------------------
Osalesin Blue Countries projektis ja minu vahetusõpilane oli Kreekast. Jäin nädalaga väga rahule. Natuke keeruline oli Kyriakiga suhelda, kuna tema inglise keel polnud väga hea, aga saime hakkama. Päevad olid sisukad ja põnevad, aga väga pikad. Kõige rohkem meeldis Endla rabas. Kõige vähem meeldis Hullu teadlase töötuba, kuna päev oli liialt pikk ja väsitav. Lõpuks oli raske tegevusi jälgida.
Tulevikuks sain kindlasti hea kogemuse, kuidas teisest perest lapsega suhteid luua. Mulle väga meeldib olla aktiivne osaleja erinevates projektides ja saada erinevaid kogemusi.
------------------------------------------------
Minu arust oli see nädal tore ja Iiri poistel polnud ka midagi viga. Tegevused sellel nädalal olid huvitavad. Minu arust oli kõige huvitavam loodusmaja.
------------------------------------------------
Kui seda nädalat poleks olnud, siis ei oleks nemad saanud Eesti kohta teada ja meie ei oleks neid tundma õppinud. Saime teada, et maad ei tohiks reostada ja seda, et on erinevaid kalaliike, mis on Eestisse toodud. Kokkuvõttes oli väga tore nädal.
------------------------------------------------
Ilma selle projektita oleks olnud raske uusi sõpru välismaalt saada. Inglise keele tase on igal pool erinevalt hinnatud. Näiteks enda tutvustusse on kirjutatud et "inglise keel on okei", kuigi päriselus ei saa väga midagi aru.
Projekt ise õpetas mulle, et Eesti vesi on võrreldes teiste maadega puhas. Iseenda kohta sain ma teada, et minu inglise keelt on raskem aru saada. See inimene, keda ma majutasin sai vaevu aru. See projekt arendas minus suhtlemisoskust. Mulle meeldisid bussisõidud ja matk rabas. Seal räägiti huvitavaid fakte ja raba ise oli ilus.
Väike lugu ka siis. Me läksime lõunakeskusesse Karola, Triinu-Liisi ja nende majutavatega. Kuna itaallased tahtsid väga uisutama minna, me läksime. Neile väga meeldis see ja hiljem tuli välja, et nad uisutasid esimest korda, kuna Itaalias vist nii uisutada ei saa. Kusjuures esimese korra kohta uisutasid kõik väga hästi (ma tõesti kahtlen, et nad esimest korda uisutasid aga nii nad ütlesid).
------------------------------------------------
Ma sain endale uusi sõpru teistest maadest. Ma õppisin, et peab kõikide vastu sõbralik olema. Sain väga palju põnevat kalade kohta teada. Kõige muuga seoduvalt sain teada, et kõik riigid, kes projektis osalesid olid erinevad, mõned olid väga jutukad ja julged, teised aga vaiksemad ja hoidsid rohkem oma kaaslastega kokku.
Sain teada et ma olen väga julge, sest julgesin uute inimestega suhelda ja sõbrustada. See nädal arendas minu inglise keele rääkimise oskust. Mulle meeldis väga Hullu Teadlase loeng, sest see oli väga põnev ja me saime seal väga põnevaid katseid teha. Õppisin kõige enam katseid tehes.
Kõige enam jääb mulle meelde vabal ajal uisutamas käimine Lõunakeskuses koos Iirimaa ja Poola vahetusõpilastega.
------------------------------------------------
Mulle väga meeldis, kui rumeenlane siin oli. Ma sain jälle oma inglise keelt harjutada. Mulle meeldisid ka need töötoad, sest ma sain niipalju teada. Ma sain teada seda, et Võrtsjärv on Eestis suuruselt teine järv ja et seal elab umbes 30 kalaliiki. Mulle meeldib väga teha katseid ja seepärast meeldis mulle Hullu Teadlase töötuba. Ma sain rumeenlasele ka Kendama trikke õpetada. Kokkuvõtteks mulle väga meeldis see projekt ja ma kandideerin projektidesse veel.
------------------------------------------------
Alustame siis algusest. 13.10.2019 kella üheksa paiku jõudsime koju ja läksime magama. Esmaspäeval kell 8:00 jõudsime kooli, kuna mul oli vastuvõtutseremoonia proov.
Kell 8:30 läksime aulase ja ootasime seal 15 minutit. Siis kell 8:45 saabuvad teised ka ja 9:05 algab tseremoonia ja esitlused. Peale seda oli kooli tuur minu vahetusõpilsel ning mina olen samal ajal aatrumis. Kui koolituur oli ära lõppenud, läksime sööma. Kell 13:00 hakkasime liikuma koolist välja linnatuurile. Selle jooksul tutvustasime erinevaid kohti ja objekte. Mina tutvustasin Tartu 100 skulptuuri ja ma arvan ,et mul läks väga hästi ja ka teiste esitlused olid vahvad ja loodusmaja oli ka päris tore.
Teisipäev. Minu arust oli ekskursioon lahe. Eriti tore oli parvega sõita. Aga kõige toredam oli AHHHA teaduskeskus.
Kolmapäev. Endla LKA oli tore, aga matk oli natuke väsitav. Hullu Teadlase katsed olid väga toredad .
Neljapäev. Neljapäeva kohta ma ütleks, et see oli kõige toredam päev, kuna mulle väga meeldis tagurpidimaja. See oli nii huvitav ja mulle meeldis ka väga vaba aeg. Mu vahetusõpilane oli ka üpris tore.
MULLE VÄGA MEELDIS TERVE PROJEKTI NÄDAL :)
------------------------------------------------
Projektinädal pani mind rohkem inglise keelt rääkima. Sain aru, et inimestega on vaja suhelda, mitte vaikselt nurgas istuda. Samas mõistsin, et ma ei ole rääkimises nii julge kui arvasin, aga minu majutatav oli väga tore ja armas tüdruk. Projekti tegevused olid mulle arusaadavad. Õppisin paremini kuulama, mõistma ja sain uusi teadmisi. Ka inglise keeles õppisin uusi sõnu, mida ma varem ei teadnud.
Mulle meeldis väga ERMi külastus. Olen seal küll varem käinud kuid seal oli palju uut ja huvitavat. Hullu Teadlase katsed olid tõesti lahedad. Ma polnud seal kunagi varem käinud. Kõige enam meeldis mulle aga AHHAAs, sest see oli minu jaoks lõbus ja tuttav. Veeprojekt tervikuna on väga minu teema, sest looduse puhtana hoidmine ja puhas vesi on mulle väga olulised.
------------------------------------------------
Mina õppisin blue countries Tartu nädalal kindlasti paremini inglise keelt rääkima, kuid samas ka pantomiimi, kuna Itaaliast tulnud polnud nii hea inglise keele tasemega kui meie siin. Ma õppisin ka rohkem teistega arvestamist. Näiteks kui minul polnud kõht tühi, siis äkki temal oli ning ma pidin teda sellepärast koguaeg küsimustega pommitama.
Õppisin ka aja paremini sisustamist ja planeerimist. Näiteks kui meil oli vaba õhtu, pidin ma mõtlema, kuidas külalisi lõbustada ja neile eriti huvitavaid kohti näidata. Siis ma aga mõtlesin, et kui meil läheb uisutamas tund aega ja söömas tund aega, siis mida teha ülejäänud kolme tunniga, kas käia ringi Tartu ostukeskustes või vaataksime koos filmi. Kogu see mõtlemine ajas mu pea hulluks, aga kui nüüd ausalt öelda, tuli mul see päris hästi välja ja mu majutatav jäi kogu tegevusega vägagi rahule.
Ma räägin nüüd ühe loo, mis mul koolis juhtus kui Itaallased siin olid. Ma rääkisin rahulikult oma sõbraga juttu, kui Triinu-Liis tuli minu juurde ja ütles, et meie majutatavad on kadunud. Alguses mõtlesin, et kuidas see võimalik on, kuna nad olid koguaeg kas minu või Triinuga, aga kui Triinu ütles, et nad ei võta ka telefone vastu, hakkasin ma nende pärast muretsema.
Me jooksime koolimaja peal paaniliselt ringi ja otsisime neid. Aega oli kulunud vist umbes 15 minutit ja selle aja vältel polnud me neid leidnud. Me jäime seisma ja puhkasime korraks, kuna me olime kõik korrused läbi kamminud. Me läksime wc-sse, et veidi vett juua kui järsku läks ühe vetsu kabiini uks lahti ja kõik itaallased tulevad üksteise järel kabiinist välja. Me lihtsalt vaatame neid ammuli sui ja näod jooksmisest punased, kuid sisemiselt tundsime kergendust.
Mulle väga meeldis programm, mis oli siin Eestis välja mõeldud. See oli põnev ja kõik Eesti iseäralikumad paigad olid programmis sees (nagu näiteks tagurpidimaja ja raba). Kuid kõige huvitavam oli jälgida teiste riikide laste reaktsioone kui nad kõike seda nägid ja kuidas nad ilma üle kaeblesid oli ka täitsa naljakas.
Nii tore oli jälgida, kuidas nad silmad suureks ajasid ja käsi kokku lõid, kui nad meie koolimaja nägid. Terve selle aja jooksul sai mulle järjest selgemaks, et see, et meil on neli aastaaega, vihm, kõva tuul ja kõik see, mille üle eestlased tegelikud vinguvad, teeb meie riigi hoopis omapärasemaks ja huvitavamaks, mitte hullemamaks ning vastikumaks.
Mulle väga meeldis see nädal ja see jääb mulle kindlasti eluks-ajaks meelde. Kindlasti võtan osa ka järgmistest projektidest.
------------------------------------------------
Projektinädal oli huvitav ja tore. Vahepeal tekkis segadust, aga muidu oli kõik korras. Majutamine oli ka lahe ja täiesti uus kogemus. Ma arvan, et ma sain enda kohta teada seda, et ma suudan asjadega kiiresti ja hästi kohaneda. Projektinädalal sain ma uusi sõpru ja nägin kohti, kus ma pole käinud. Ma osaleksin sellistes asjades veel kui saaks ja arvan, et see on tore ja hea.
------------------------------------------------
Oli lõbus ja tore nädal, sai käia igal pool huvitavates kohtades, kus sai palju uusi teadmisi. Külalised olid väga toredad.
------------------------------------------------
Ootasin seda nädalat ootusärevalt, varasemalt olime külalisega kirjutanud ning üht-teist läbi arutanud.
Esimene õhtu ehk kui buss Tartu bussijaama jõudis ja me talle vastu läksime, oli vist meil mõlemal ärev olek ning alguses me palju ei rääkinud. Esimesel õhtul suhtlesime minimaalselt, kõige rohkem Google translate’i kaudu.
Järgnevatel päevadel suhtlesime juba rohkem, tekkis mugavustunne mida ju Itaaliast Eestisse, võõrasse perre tulles pigem pole. Teisipäeva õhtul oli Itaallastel suur soov kaubandusse minna. See oli kohutavalt väsitav, vähemalt sain teiste itaallasi kostitavate tüdrukutega selle üle naljatada. Väga tore oli rääkida rõõmudest ja muredest teistele sama kogemusega inimestele. Teisipäeval oli veel kerge paanikaosakond, sest kõik Itaallased otsustasid ühes suunas kodu poole sammuda, pidime neid peatama ja rääkima, et nii ei saa :). Kukeseene kaste maitses Beatricele väga!
Kolmapäeva õhtu möödus samaviisi. Käisime kõik koos bowlingus. Neljapäeva aga tahtsime nende jaoks toredaks teha. Kui nad teada said, et meil on selline võimalus nagu jää peal uisutamine, olid nad nagu maailmaimet kohanud ja hüppasid rõõmust. Uisutamine läks ladusalt, raamiga või ilma.
Lõppu lisan veel paar naljakat asja. Iga itaallane oli tegevusi täis päevadeks küsinud poest paki Tuc-i ja pudeli vett. Vannitoas olid (vähemalt naisosapool Itaallastest) nad tund minimaalselt.
All korrusel olles oli kuulda ülevalt ainult Itaalia keelt ja “Maura!”-t. Mulle andis see kogemus palju teadmisi teise rahvuse kohta, oskuse suhelda inimesega, kelle päritolu pole siit ja oskuse lahendada olukordi, mida arvasin, et pole vaja lahendada.
Ma arendasin endas julgust, olles tegelikult päris tagasihoidlik. See nädal pani mind ootama uusi kogemusi sarnases valdkonnas ehk suhtlemine välismaalastega jne. Nädal oli kurnav ja väsitav, aga rõõmsad näod külaliste nägudel tasusid selle eest. Ootan väga tulevasi kogemusi välismaal!
------------------------------------------------
Teen siis väikse kokkuvõtte minu mõtetest seoses BC Tartu projektinädalaga. Tegemist oli minu teise projektiga, seega natuke oskasin juba, mida oodata. Kuid kuna projektiteemad ja osalevad inimesed on täiesti erinevad, siis avastasin ikka palju uut ja põnevat.
Mulle väga meeldisid veega seotud temattilised workshopid. Huvitav oli seegi, et iseenesest nii igapäevane asi nagu on vesi, aga sain päris palju uut infot vee kohta ja kuidas seda säästa ja hoida puhtana. Eriti ägedad olid väljasõidud. Olgugi, et ilm polnud just kiita, sellest hoolimata olin õhtuti koju jõudes väga rahul.
Kohati oli programm ka päris väsitav – põnev, aga ka väsitav. Ütlen ausalt, et peale projektinädalat reedel peale koolipäeva tulin koju ja keerasin magama ning ei ärganud enne järgmise päeva lõunat :).
Väga huvitav on vaadata , millised on erinevate riikide lapsed. Selles projektis osalesid päris mitme erineva riigi lapsed. Antud nädalal jätsid mulle kõige mõnusama mulje Poola lapsed. Nendega oli väga kerge kontakti luua ning muidu mõnus suhelda. Nende mõnus huumorimeel jäi eriti meelde.
Ühtteist uut õppisin nii mina kui ka minu vanemad majutuspereks olemise kohta. Naljakas on see, et kui paberil kirjelduse ja varasema suhtlemise järgi arvasime emaga, et meile tulev Rumeenia noormees on väga minu sarnane, siis kohapeal ei olnudki nii kerge seda kontakti luua. Kohati oli raske meil külas olevast noormehest aru saada. Mitte keeleliselt, vaid pigem mõtlemisest. Aga eks erinevad kogemised ongi need, mis hiljem marjaks ära kuluvad.
Võib - olla oli meie üks erinevusi, mis rolli mängis, see et mina olen suurest perest ja tema üksiklaps. Üldiselt läks meil kõik hästi ja jäime rahule. Loodetavasti jäi tema ka rahule.
Kindlasti võtan sellest projektinädalast kaasa palju positiivset ja panen ühtteist kõrva taha projektinädalaks Rumeenias. Kindlasti tundsin juba sel korral ennast inglise keeles suheldes palju kindlamalt. Ka inglise keele õpetajalt olen mõned kiidusõnad saanud oma inglise keele paranemise osas. Eks siin oma väikse rolli mängivad ka need projektinädalad. See tavakoolitööst eemalolek jätab oma jäljekese - saan hulga töid järgi teha, kuid õnneks on see kõik tehtav ja seda kogemust väärt.
Kiidusõnad Renele ja õpetaja Aigridile toreda nädala eest! Igatahes - kõik tip top! - järgmise korrani! :)
------------------------------------------------
Vaata lõpetuseks ka projektinädala mahukat fotogaleriid.
