Lõppenud õppeaasta teine poolaasta kujunes Raatuse kooli välissuhtluse jaoks tõeliselt rekordiliseks. Sisuliselt nelja kuu jooksul võõrustati Tartus kolmes erinevas projektis osalevaid lapsi ja ise käidi välismaal kuuel korral. Neist viimane reis viis 15 projektis Tuvu-Netoli-Lähedal osalevat õpilast juuni esimesel nädalal Leedu suuruselt teisse linna Kaunasesse.

Tartu, Sigulda, Kaunas

„Kaunas on paljude Raatuse kooli laste jaoks juba üsna tuttav paik, sest seal on meil lähemad sidemed koguni kahe erineva kooliga. Seda enam oli heameel, et sel korral oli päris palju neid, kellele see oli esimeseks reisiks nii Kaunasesse kui Leetu üldse,“ ütles projekti Raatuse kooli poolne koordinaator Rene Leiner.

Õpetajatest vedasid koolis projekti Aire Rillo ja Tiina Tirgo, kes aitasid korraldada nii detsembris Tartus toimunud projektinädalat kui käisid veebruaris lastega ka võrratult positiivseid emotsioone pakkunud Sigulda projektinädalal. Nüüd ootas kõiki ees viis päeva täis suhtlemist ja tegemisi juba tuttavate projektikaaslastega  Siguldast ja Kaunasest.

Ärgake Baltimaad!

Viimase projektikohtumise üheks läbivaks teemaks oli tutvustada üksteisele oma maa rahvapille ja -muusikat. Iga osaleva riigi õpilased tegid seda läbi kodus ettevalmistatud esitluste ja videolõikude.

Kogu nädal algas aga väga sümboolselt lauluga „Ärgake Baltimaad!“, mille kolm salmi kõlavad kõigis kolmes erinevas Baltimaade keeles. Seda lätlaste Boriss Rezņiksi viisile ja Valdis Pavlovskise sõnadele loodud paatoslikku laulu on vahel nimetatud ka Baltimaade ühishümniks. Tuntuks sai see laul 23. augustil 1989. aastal toimunud Balti keti ajal kui projektis osalejad ei olnud veel sündinudki. Sümboolne on antud laul juba ka seetõttu, et omavahel on Raatuse kooli osalejad seda projekti juba algusest peale Balti ketiks nimetanud.

Nädal täis tegemisi

Nädala jooksul jõuti ringi käia nii Kaunases kui selle ümbruses. Tutvuti Kaunase lossi ja vanalinnaga.Külastati Kaunase üheks sümboliks olevat Kristuse ülestõusmise kirikut, kuulsaima Leedu kunstniku Mikalojus Konstantinas Čiurlionise galeriid ja Vanakuradi muuseumit, kus väljas umbes 1000 erinevat sarvilistest tehtud skulptuuri, puunikerdise jms.

„Eesti, Läti ja Leedu õpilased segunesid gruppides ja said kogeda mitmeid põnevaid koostegemisi . Näiteks temaatiline fotojaht Kaunase linna peal või oma huvidest rääkimine läbi mängulise tegevuse,“ rääkis Tiina Tirgo.

Võõrustajad tegid külalistele ringreisi ka ümber Kaunase. Nii nähti oma silmaga ära kuulus 17. sajandil asutatud ja barokkstiilis ehitatud Pažaislise klooster, mis on ühtlasi suurim kloostrikompleks terves Leedus.

Meelde jääb hea seltskond

Kindlasti üheks suureks emotsionaalseks kogemuseks oli õhtupoolik leedulaste peredes. Eesti ja Läti õpilased olid ära jagatud Leedust osalevate õpilaste peredesse. Tänu sellele nägid õpilased ka ehedat pereelu ja said katsetada oma vene keele oskust, mida Leedus väga hästi ja palju räägitakse. Nii mõnigi õpilane pidi siinkohal tõdema, et vene keel on ikka uskumatult kasulik ja vajalik.

Balti ühisprojekt lõpetati koos autentsete Leedu rahvatantsijatega, kelle käe all tantsiti läbi nii mõnigi Leedu rahvatants. Selline vahva tants ja trall tekitas eestlastes ja lätlastes elevust ning naljagi sai päris palju.

Õpilaste endi jaoks oli see nädal pisut teistsugune. Sai maitsta tõelist ühikaelu, kus puudus võimalus internetti pääseda. Õpetaja Tiina sõnul oli nädal ilma internetita õpilaste arvates väga lõbus ja nagu nad ise ütlesid – hea seltskond on see, mida hakatakse igatsema.

Fotogalerii projektinädalast avaneb siit.