Novembri lõpus viibisid õpetaja Mai Tõnisoo ja arendusjuht Rene Leiner viis päeva Madridis ja selle külje all asuvas San Fernando de Henarese linnakeses, et käima lükata uus rahvusvaheline projekt We Are CooperARTive. Võtsime sel puhul Mai Tõnisoolt intervjuu, mille allpool teieni toome.
Väike prints inspireeris
Eelnevalt aga veidi projekti sisulisest poolest. Projekti eesmärgiks on tulemusliku, iseseisva ja ajas jätkusuutliku õppija kujundamine ja toetamine. Vahenditeks peamiselt erinevate koostöömeetodite katsetamine, õppimine ja kasutamine.
Projekti on lisaks Raatuse koolile kaasatud erinevad koolid Hispaaniast, Slovakkiast, Poolast ja Itaaliast.
Kõik projekti tegevused on moel või teisel kantud või inspireeritud Antoine de Saint-Exupéry raamatust "Väike prints" ning suunatud erinevatele koostööle orienteeritud õppevormidele.
Elurõõmust pakatavad Hispaania õpilased ja õpetaja. Fotod: Rene Leiner
Maikuus õpilastega Poolamaale
Lisaks õpetajate projektikohtumistele eri riikides ja tegevustele partnerkoolides, toimub ka kaks õpilastele suunatud projektinädalat. Üks Poolas, teine Eestis.
Eesti projektinädal keskendub muusikalise etenduse teostamisele, kus kõikidel osalistel on oma konkreetne vastutusala ja roll, alates backstage'i tegelastest kuni frontman'ideni välja. Sellest saab ka 2018. aasta kevadel projekti võimas lõppakord. Raatuse kooli poolelt kannab siin võtmerolli õpetaja Lauri Kõlamets.
Poola projektinädala keskmes on "Väikese printsi" ainetel tehtavad skulptuurid. Sinna sõidetakse koos õpilastega juba selle aasta maikuus.
Projekti käigus toimuvad ka õpilastele mõeldud workshopid ja erinevate koostöömeetodite katsetamised õppetöös. Läbi eTwinningu keskkonna toimuvad ka rahvusvahelised õpilaste kohtumised ja ühistööd üle veebi.
Projekti koordinaatorid ja pedagoogilised juhid Madriidis kuningapalee ees.
Tööplaanid said paika
Projekti lõpuks valmib muuhulgas hariduslikest koostöövormidest kõnelev tekstide kogumik, omavalmistatud dokumentaalfilm ning video Eestis toimuvast muusikalisest etendusest.
Projekti avakohtumisel lepitigi juba detailsemalt kokku järgnevates tegevustes. Samuti andsid kõik partnerid ülevaate eelnevalt koostatud kokkuvõttest, mis puudutab koostööle orienteeritud õppemeetodite kasutamist nende koolides.
Selline nägi välja kohtumise peastaap, kus suurem osa tööst toimus. Tavalisel päeval on tegemist Raul Martini (fotol paremal seljaga) kirevalt sisustatud muusikaõpetuse klassiga.
Lisaks lepiti kokku projekti tulemuste hindamismetoodikas, projekti valitavate õpilaste ühtsetes aluskriteeriumides ning paljudes tehnilist koordinatsiooni, finantse ja aruandlust puudutavates punktides.
Huvitav oli seegi, et erinevate koolidega leidus kokkupuutepunkte meiegi koolis rakendatud KiVa ja Lions Questi programmidega, mille osas seniseid kogemusi vahetati. Tõdeti, et lapsed on kõikjal lapsed ning probleemikohadki sarnased, mis andis omakorda kindlust, et oleme õigel teel.
Rene Leiner koos Hispaania kooliõpilastega. Taustal märkab terane pilk KiVa postrit, kuhu kirjutatakse igal kuul käsitletavad teemad.
Logo valik küttis kirgi
Nagu elus ikka, suudetakse enamasti keerulisemates küsimustes kiiremini kokkuleppele jõuda ning dipuute sünnitavad lihtsamad detailid. Enne projektikohtumist joonistasid iga kooli lapsed projektile logokavandeid, millest parimad leidsid tee Hispaaniasse, kus üheskoos parimat välja valima asuti. Nagu iga valimisprotsess, küttis seegi üles üksjagu kirgi. Meie koolist välja valitud logokavandi autoriks on Eva-Liisa Taigla 5.b klassist.
Peale tulist diskussiooni tegi Itaalia partnerkooli koordinaator Vittoria Volterrani ettepaneku, et kuna projekti läbiv teema on koostöö, siis võiks võtta iga riigi parimast väljavalitud logost mingi motiivi ja panna kokku uus. Kõik olid sellest ideest vaimustuses. Peale seda, kui kõikidelt lastelt oli küsitud nõusolek nende logode detailide kasutamiseks, joonistas Hispaania õpetaja Maria Teresa Prieto Batuecas kokku projekti lõpliku logo, mis allpool teie ees.
Uskumatult fantastiline vastuvõtt
Kohalikus mõistes ghettoga ümbritsetud Rivas Vaciamadridis külastati Mario Benedetti avalikku kooli. Polichinelas aga kohalikku lasteaeda. Mõlemad on tuntud koostöömeetodite pikaajalise eduka rakendamise poolest. Projektinädala sisse mahtus ka külaskäik San Fernando de Henarese linnapea juurde.
Sümboolne roheline tuli anti projektile kohaliku kooli sööklas. Selle toreda valgusfoori tegelik funktsioon on aga näidata, kas söökla helifoon ületab kokkulepitud nivoo või mitte. Kui foor punaseks läheb, on aeg hääled vaiksemaks keerata :).
Kogu vastuvõtt oli lihtsalt fantastiline. Projektide raames palju erinevaid välismaa koole külastanud arendusjuht Rene Leineri sõnul ei olnud ta midagi sarnast, nagu oli sealne õpilaste poolt häälekalt toetatud avadefilee, varem kohanud. Samuti olid kõik kohatud õpetajad ja õpilased inimestena lihtsalt suurepärased.
„Meid võeti vastu nagu mingeid superstaare. Kisa ja möllu oli taevani. Väga emotsionaalne. Ja kõik see oli ülimalt siiras. Väga liigutav oli näha sedagi, kuidas lapsevanemad olid koolide ja lasteaedade tegemistesse kaasatud. Nende panust kohtas igal sammul. Viimasel päeval olid just nemad meile kõikidele kooli võimlasse Hispaania suupistetest, millest paljud olid ise kodus valmistatud, laua katnud. Eks armastus käib ikka kõhu kaudu, kuid seal oli ka näha, et kõike seda tehtigi suure armastuse ja kirega.“
Kohalikud lapsed olid äärmiselt sõbralikud ja rõõmsad. Fotol märkate ka ise tehtud Eesti lipukesi.
Cervantes, Ronaldo ja Dino Zoff
Tuliseid diskussioone täis töösessioonide vahele ja järele mahtus ka tutvumine kohaliku söögikultuuriga, põnevaid vahelepõikeid Madriidi, Cervantese sünnilinna Alcalá de Henaresisse, Euroliiga korvpalli ning Ronaldot ja Zidane’i ennast. Seda kuulsal kohalikul pühamul Santiago de Bernabeu staadionil.
Rene Leiner ühes maailma jalgpallifännide suurimas mekas, Santiago de Bernabeu staadionil.
"Minu jaoks oli see kui kauaoodatud tulek koju, kus iga nurgatagune täis emotsioone ja mälestusi, sest just siin võitis Itaalia jalgpallimeeskond, kellele ka minu süda juba 35 aastat tuksub, oma kolmanda maailmameistritiitli. Staadionile minnes kandsin ma otse loomulikult tolle võistkonna 40-aastase kapteni Dino Zoffi nimega särki. Mina jõudsin sinna 4 aastat vanemana," ütles ennast Eesti suurimaks bianconeriks ja azzurriks või tifosiks (nii nimetatakse vastavalt Torino Juventuse klubi ja Itaalia jalgpallikoondise toetajaid) pidav Rene Leiner.
Projektiseltskond Cervantese sünnilinna peaväljakul. CR7, 2016. aasta maailma parim jalgpallur, Santiago Bernabeu murul.
Kõigest sellest ja paljust muustki leiab ülevaate reisi fotogaleriist.
--------------------------------------------------------------------------------
Nüüd aga lubatud intervjuu Mai Tõnisooga. Küsitles Rene Leiner.
Mai koos Slovakkia õpetaja Melinda Kovacsovaga, kellega tekkisid nädala jooksul ka väga head isiklikud suhted.
Mai, miks on see projekt on sinu arvates koolile kasulik ja miks ta sulle õpetajana kasulik on ehk mida on sul sealt õppida ja mis on sinu jaoks projekti peamine eesmärk, mille poole püüdleme?
Meie kool saab tänu projektile rahvusvahelisi partnerkoole, kellega ka tulevikus ühiseid projekte ette võtta. Eesmärgiks on jõuda läbi erinevate võtete ja ühistegevuste üha rohkem selleni, et teeme koostööd - nii omavahel kui ka kodudega.
Ja selle "omavahel" all mõtlen nii kolleegide kui lastega. Lastele on see suurepärane võimalus kasutada ja õppida võõrkeeli, arendada sotsiaalseid oskusi nii täiskasvanute, eakaaslaste kui ka endast pisut vanemate ja nooremate lastega suhtlemisel.
Teema "Väike prints" on see, mis kõik kokku seob – ja see soodustab ühtlasi ka raamatute lugemist. Kui projektis räägitakse muudkui kellestki väikesest printsist, siis tekib lapsel loodetavasti huvi lähemalt teada saada, kellest siis ikkagi juttu on.
Mis jäi kõige enam meelde projekti avakohtumiselt ja kas on midagi, mida nägid-kuulsid ja saad kohe rakendama hakata? Kas Hispaanias nähtu on mingil moel oluliselt erinev Eesti (sh meie) koolist?
Üllatav kokkusattumus oli näiteks see, et meie partnerkool alustas just sellest õppeaastat KiVa programmiga nagu meiegi. Kindlasti torkas sealses kultuuris silma perede suur kaasatus kooliellu.
Vahva oli näha, kuidas suuremad lapsed lugesid koos väiksematega, tööd tehti gruppides/paarides. Individuaalset tööd ja frontaalset õpet oli minimaalselt, meie seda vähemalt ei näinud. Kindlasti andis seal viibimine mõtlemisainet ja pani aju nö. ragisema ja uusi ideid genereerima – kuidas võiks siin ja kust alustada ja…
Mai kohalike õpetajatega oma head hispaania keele oskust demonstreerimas.
Millised on sinu kui projektis osaleva õpetaja jaoks järgmised sammud, mida projekti raames teed?
Tahan kaasata õpetajaid, lapsevanemaid ja õpilasi, et meie kool saaks sellest projektist nii palju, kui võimalik. Kindlasti asume kohe tegutsema, näiteks esimeseks ülesandeks on uurida puid ja leida puude kohta kirjutatud luuletusi. Kirjutame ise ka rühmatöö käigus luuletuse ja koostame kogutud info põhjal libretto ehk väikese ülevaatliku raamatukese.
Meenub sulle lõpetuseks midagi iseloomulikku hispaanlaste kohta, mida reisil nägid-kuulsid?
Hispaanlastega on vahva rääkida, neil löövad silmad põlema, kui nad millestki vaimustuses on.
Kui mainid päeva lõpus eestlaslikult, et peaks ikka poest saama läbi käia ja ise endale leiva-juustu hommikuks ära varuma, kuid kell on juba liiga palju ning võimalus, et mõni pood veel lahti on väike, võetakse seda pooleldi vingumiseks öeldud mõtet väga tõsiselt, kaalutakse nii ja naapidi, arutletakse ja tehakse lausa rühmatööd ning lõpuks viiaksegi poodi :).
Rõõmus projektiseltskond kohaliku kooli sööklas lõunasöögi eel.
Kokkuvõtvalt saab projektist lugeda siit (lisatud lingid partnerite kodulehtedele)
Vaata ka:
Youtube'i pildirida projektikohtumisest
