Kui õpilane tuleb õpetajalt kinnitust küsima, et tema lahendus on õige, ei kiirusta meie töö- ja tehnoloogiaõpetaja Priit Laats alati vastama. Mõnikord on tema parim abi hoopis suunav küsimus, mõni vihje või teadlikult antud aeg ise proovimiseks. Sest just katsetades, eksides ja uuesti alustades õpitakse kõige rohkem.

Septembrikuus Sakus toimunud Sihtasutuse Iga Laps on Andekas korraldatud hariduskonverentsi "Insenerid sünnivad põhikoolis" lõpuakordina kutsuti lavale Priit, kellele anti üle 2026. aasta "Õppija andekuse arendaja" auhind. Tunnustusega kaasnesid aukiri, lillekimp ja 1000-eurone stipendium.

Auhind on tunnustus Priidu pikaajalisele ja järjepidevale tööle, millega ta arendab õpilastes huvi inseneeria ja tehnoloogia vastu, aga veel enam – oskust ise mõelda, lahendusi otsida, koostööd teha ja raskuste kiuste lõpuni pingutada.

Spetsialistide puudus viis rohujuuretasandile

Priidu tee õpetajaks ei alanud ammuse lapsepõlveunistuse, vaid väga praktilise äratundmise kaudu.

"Nägin, kuidas tublide spetsialistide põud läheneb. Aina sagedamini pidin töötajaid ise välja või ümber õpetama," meenutab ta.

Sellest hakkas kasvama mõte, et muutus peab algama juba rohujuuretasandilt ning maast madalast tuleb noori kasvatada võimalikult ennastjuhtivaks ja loovaks. Enne õpetajaks asumist oli Priit üle 15 aasta seotud ehitus- ja tehnoloogiasektoriga. Selle aja jooksul kogunes tal kogemus nii tisleri ja ehitaja kui ka tehnosüsteemide ja tööstusautomaatika spetsialistina.

Nii jõudis ta karjääripöördeni, suundus õpetajakoolitusse ning läks kooli tööle juba ülikooli teisel aastal. Hiljem lisandus tehnoloogiaõpetaja magistrikraad.

Õpetaja ei näita kõike ette

Noortele soovis Priit oma senisest kogemusest edasi anda eelkõige oskust oma arengut ise juhtida, ise õppida ja katsetada. Tema eesmärk on, et õpilastest kasvaksid spetsialistid, kellele ei pea kõike samm-sammult ette näitama.

"Oma õpilastega üritangi võimalikult kiiresti jõuda etappi, kus nad ei tunne enam vajadust pidevalt minu käest kinnitust ja heakskiitu küsida, vaid julgevad võtta riske. Mis siis, kui läheb valesti, oma kogemus õpetab kõige paremini," ütleb ta.

Tartu Raatuse Kooli direktori Toomas Kingi sõnul on Priit "ise tuline tehnoloogiafänn. Õpilased tunnetavad seda ning sära õpetaja silmis sütitab ka neid." 

Kingi hinnangul põhineb Priidu õpetamisstiil põhimõttel "learning by doing" – ta loob noortele keskkonna, kus nad saavad katsetada, avastada ja eksida hirmuta. Tema juhendamisel valmivad projektid, mis lõimivad programmeerimise, robootika, mehaanika, elektroonika, modelleerimise ja disaini. "Ta ei otsi õpetajana mugavust ja rutiini, ega järgi kindlat plaani, milliseid töid ja mis järjekorras täpselt teha. Ta on avatud uuendustele, muudatustele ja järjepidevale enesearengule," lisab Kink.

Kui robot peab päriselt lahingusse minema

Priidu tundides ei jää tehnoloogia pelgalt joonisteks, töölehtedeks või õpetaja näidisteks. Õpilased ehitavad, programmeerivad, joodavad, keevitavad ja katsetavad, kuni ideest saab päriselt toimiv lahendus.

Õpilaste leidlikkus üllatab Priitu sageli ka ainetundides. Mõni tuleb välja täiesti originaalse idee, mõni ainulaadse lahenduskäigu või teostusega. Suurematest projektidest nimetab ta siiski mitme viimase aasta Robolahinguid, kus õpilased on ise algusest lõpuni valmis ehitanud oma lahingurobotid.

See tähendab keevitamist ja jootmist ning elektroonika ja ülekandesüsteemide ehitamist. Töö käigus tuleb lahendada terve rida probleeme, mille vastused ei ole alguses teada. Kuidas robot liigub? Kas mehhanism peab vastu? Kas jõuülekanne töötab? Kas kõik jõuab tähtajaks valmis?

"Raskeks teebki need projektid asjaolu, et see, kuidas asi välja kukub, selgub alles töö käigus. Kui tähtaeg tiksub, käib õpilastel võidujooks ajaga, kas nad saavad ikka roboti valmis. Kuidas see lahingus töötab, saab selgeks alles võistlusel," kirjeldab Priit.

Õpetaja enda jaoks on selliste projektide juures kõige keerulisem mitte liiga palju sekkuda. Ta on protsessi juures, mõtleb kaasa, aitab vajadusel materjale hankida ja suunab veidi, kuid teostuse jätab täielikult õpilastele.

See nõuab õpetajalt kannatlikkust ja usaldust. Kui täiskasvanu annaks igale küsimusele kohe õige vastuse, jõuaks robot võib-olla kiiremini valmis, kuid õpilane jääks ilma kõige väärtuslikumast osast ehk võimalusest ise otsustada, proovida ja vastutada.

Õpilased õpetavad ka õpetajat

Priit ütleb, et õpilased õpetavad talle kõige rohkem kannatlikkust.

Kõige raskem on tema sõnul suunata õpilast nii, et õpetaja ei ütleks kogemata ette, kuidas lahenduseni jõuda. Ühel probleemil võib olla mitu erinevat lahenduskäiku ning Priit ei taha noortele peale suruda üht kindlat tõde.

"Niimoodi loovust ei arenda, vähemalt kunstide ja tehnoloogia valdkonnas," leiab ta.

Õpilased on väga erinevad oma motivatsiooni, töötempo, tööstiili, suhtlusoskuste ja muude isiklike eripärade poolest. See õpetab ka õpetajale, kuidas nende erinevustega õppetöös arvestada.

Priidu jaoks ei ole eesmärk kasvatada ühesuguseid õpilasi, kes jõuavad sama tulemuseni sama rada pidi. Oluline on, et igaüks leiaks viisi, kuidas oma mõtet teostada ning kuidas raskuse tekkides edasi liikuda.

Tehniliste teadmiste kõrval on vaja ka püsivust

Inseneeria ja tehnoloogia ei tähenda ainult oskust joonist lugeda, masinat programmeerida või detaili valmis ehitada. Priit peab sama oluliseks enesejuhtimist, loovust ja koostööoskust.

Suuremad projektid sünnivad harva ühe inimese jõul. Tavaliselt on vaja eri valdkondade oskusi – elektroonikat, mehaanikat, programmeerimist ja joonestamist. Seetõttu paneb Priit õppetöös palju rõhku paaris- ja rühmatööle.

Talle pakub huvi jälgida, kuidas gruppides rollid kujunevad. Mõnes rühmas tekib kohe liider, kes hakkab teistele ülesandeid jagama. Teises tekivad alguses vaidlused ja segadus, kuid lõpuks õpitakse siiski koostööd tegema.

"Väga huvitav on jälgida, kuidas gruppides rollid kujunevad. Kus tekib kohe üks liider, kes teistele ülesandeid jagab, kuidas need teised tööle hakkavad, kus tekivad esmalt vaidlused ja segadus, aga lõpuks siiski koostöö sujuma hakkab," räägib Priit.

Lisaks koostööle tuleb arendada ka kohusetunnet ja püsivust. Õpilane ei tohiks jätta tööd pooleli ega liiga kergesti käega lüüa lihtsalt seepärast, et esimene lahendus ei tööta või eduelamus ei saabu kohe.

Mõnele õpilasele on pettumuse ja tagasilöökidega toimetulek eriti raske. Siis tulebki õpetajal julgustada edasi pusima – mitte lihtsalt selleks, et üks töö saaks valmis, vaid selleks, et noor õpiks ka iseendast läbi minema hetkedest, mil kõik ei õnnestu.

Põhikooliõpilased täiskasvanutega võistlemas

Üks näide õpilaste kõrgest tasemest oli Fusion 360 võistlus, kus Raatuse kooli õpilased konkureerisid sisuliselt tudengite ja täiskasvanutega ning saavutasid seejuures disainiauhinna.

Priidule jäi sellest päevast kõige eredamalt meelde mitte ainult võistlustulemus, vaid inimeste reaktsioon.

"Kõige rohkem jääb sellistelt üritustelt meelde see, et kõik kiidavad ja julgustavad mind edasi tegutsema. Pole just tavaline, et põhikooliõpilased suudavad teha midagi sellist, millega tegelevad tudengid ja ettevõtted," ütleb ta.

Priidu töö mõju ulatub juba ka tema endiste õpilaste tänasesse ellu. Tema esimesed õpilased on jõudnud kõrghariduseni ja neist on saanud insenerid. Ühe näitena nimetab Priit Siim-Erik Viidingut, kes kuulub tudengivormeli meeskonda ning tegeleb seal jõuülekande arendusega.

Õpetaja jaoks on see eriline teadmine. Õpilase areng ei lõpe hetkel, mil ta koolimajast lahkub. Mõni aasta hiljem võib tema käe all alustatud huvi olla muutunud õpinguteks, tööks ja erialaks.

Priidu loodud huvikool kasvas välja õppetunnist

Priit ei tegutse ainult kooliõpetajana, vaid ka ettevõtjana. 2021. aastal lõi ta MTÜ Huvisäde, mille kaudu tegutseb HS Tehnoloogiakool. Seal pakutakse lastele ja noortele inseneeria-, modelleerimis-, drooniehituse ja robootikaõpet ning osaletakse tehnoloogiakonkurssidel, näiteks Robolahingul ja CADrinal.

Huviringide idee sündis üsna loomulikult. Priit märkas ainetundides õpilasi, kellel olid väga head eeldused ja sügav huvi tehnoloogia vastu. Mõne kutsus ta ise kaasa, teised hakkasid pärast tunde lihtsalt klassi kogunema, et oma töid jätkata, neid edasi arendada ja suuremaid projekte ette võtta.

Kool andis huviringi loomiseks kohe rohelise tule, kuid üsna ruttu sai selgeks, et sellise tegevuse käigus kulub väga palju materjale, komponente ja vahendeid. Koolil ei oleks mõistlik kõike seda hankida, sest huviringis valminud tööd saavad õpilased endale koju, mitte ei jää kooli edaspidiseks kasutamiseks.

Nii sündiski mõte luua eraldi juriidiline keha, mis majandaks end võimalikult suures ulatuses ise. Priidul ei oleks ka aega ega jaksu mööda linna õpilasi kokku koguda, seadmeid ja materjale koolist kooli vedada või eraldi ruume otsida. Tema soov on olnud eelkõige jätkata Raatuse kooli õpilastega, keda ta on ainetundides märganud ja kelle arengut ta juba tunneb.

Koolitund annab aluse, Huvisäde annab hoo

Huviringides käib küll ka mõni üksik õpilane teisest koolist, kuid suurem osa osalejatest on Raatuse kooli lapsed. Kool võimaldab HS Tehnoloogiakoolil tegutseda oma ruumides ning meie õpilastel on huviringides eelisjärjekorras osalemise võimalus.

Priit rõhutab, et huviring ei ole mõeldud tavapärase õppetöö puudujääkide parandamiseks. Õppetundides on võimalik jõuda õppekavas ettenähtud väljunditeni. Ringitundide lisaväärtus seisneb selles, et õpilased saavad oma oskusi veelgi edasi arendada, tegeleda modelleerimise ja inseneeriaga süvitsi ning veeta oma vaba aega valdkonnas, milles nad näevad ka oma tulevikku.

"Ringitundidel on lisandväärtus. Ainetunni puudujääke seal ei siluta, vaid arendatakse oskusi aina edasi," ütleb Priit.

Meil on temaga tõeliselt vedanud

Priidu tegevus ühendab kooli jaoks mitu olulist rolli. Ta on õpetaja, juhendaja, huvihariduse arendaja, praktik ja inimene, kelle uudishimu tehnoloogia vastu ei ole aastatega vähenenud.

Priidu tegevuse laiemat väärtust näeb ka Tartu Raatuse Kooli arendusjuht Rene Leiner. "Meil käib palju väliskülalisi ning Priit on üks neist inimestest, keda ma alati hea meelega näiteks toon. Meil on temaga tõeliselt vedanud. Ta valdab suurepäraselt nii töö- ja tehnoloogiaõpetuse praktilist poolt kui ka inseneeria ja robootika valdkonda ning tunneb samal ajal aktiivset huvi tehnoloogia arengute ja uuenduste vastu. Ta on jätkuvalt uudishimulik ja arengule avatud."

"Lisaks on ta väga ettevõtlik ning loonud õpetajatöö kõrvale oma huvikooli, kus noored saavad tehnoloogia ja inseneeria maailmas edasi liikuda. See kõik annab meie koolile ja õpilastele hindamatu lisaväärtuse. Suur aitäh talle, et ta meiega on!"

Ka Toomas Kink rõhutab Priidu uuenduslikkust ja mõju: "Ta ei otsi õpetajana mugavust ega rutiini ega järgi kindlat plaani, milliseid töid ja mis järjekorras täpselt teha. Ta on avatud uuendustele, muudatustele ja järjepidevale enesearengule."

Tunnustus, mida pole lihtne vastu võtta, aga uued motosõiduteksad kuluksid ära

Kui õpilased midagi suurt saavutavad, kiidetakse sageli ka juhendajat, kuid tähelepanu keskpunktis on ikkagi õpilased. Seekord oli teisiti – tunnustus oli suunatud otse Priidule.

"Selline tähelepanu on mulle võõras, aga samas uhke tunne. Kolleegid maja peal muudkui patsutavad õlale, tuttavad kirjutavad ja ega seda kõike oskagi hästi vastu võtta," tunnistab ta.

Stipendiumi kasutamise peale mõeldes tuli Priidul esimese hooga pähe, et võiks soetada huviringile uusi materjale või panna laste tubadesse uue parketi. Abikaasa tuletas talle seepeale meelde, et seekord on tunnustus ja stipendium mõeldud siiski talle endale.

Nii jäid esialgu sõelale üsna tagasihoidlikud isiklikud soovid. Peale uute motosõiduteksade ei tulnud Priidule esimese hooga midagi pähe.

Võib-olla ongi selles väikeses detailis midagi väga iseloomulikku. Õpetaja, kes on harjunud suunama tähelepanu õpilastele, nende ideedele ja saavutustele, ei oska seda alati iseenda peale vastu võtta. Ometi on "Õppija andekuse arendaja" tunnustus talle igati kohane.

Priit Laats ei õpeta noortele ainult seda, kuidas ehitada robotit, modelleerida detaili või panna tööle elektroonikasüsteem. Ta õpetab neile julgust proovida, kannatlikkust uuesti alustada ja usku sellesse, et lahendus ei pea alati kohe valmis olema.

Mõnikord tulebki seda alles otsima hakata.

Loe ka:

Raatuse tuleviku tegijad tegid tudengitele tuule alla

Raatuses õpivad tuleviku tegijad

Saku gümnaasiumis tunnustati õppija andekuse arendajaid