10. mail toimus Raatuse koolis järjekordne algklasside õpilastele mõeldud lugemisõhtu, mis kandis pealkirja „Luuletuuled“ ning kus sel korral oli külas kirjanik Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet.
Allpool panime kokku mõned mõttekillud, tsitaadid külaliselt jns, mis tollest õhtust kilbile jäid. Abiks hääd õpetajad Helina Mugra ja luuleõhtu peakorraldaja Mare Kiisk.
***
„Hakkasin kirjanikuks kui raamatus oli varblase luuletus,“ meenutas Wimberg oma valikuid. Varblase luuletuse autor oli Hando Runnel, kelle loomingu avaldamiseks ei antud vanal hallil nõukogude ajal sageli isegi luba.
Runnel kirjutas väga tabavalt ja arvati, et see ei ole hea, kui inimesed neid luuletusi loevad. Wimberg esitas seejärel peast luuletuse varblasest ja kinnitas, et kui üks luuletus sulle nii sügava mulje jätab, siis tasub luuletajaks hakata.
***
Wimberg on kirjutanud laulude tekste, teleavastusi ja juturaamatuid. Ta mainis, et tema raamatuid võivad lugeda nii lapsed kui suured. „Kirjanikud tegutsevad igal pool: seriaalides, lauludes… kirjanik annab head meelt. Kirjanik mõtleb mitte millestki midagi välja.“
***
Wimberg õhkab: „Kui hea on olla kirjanik. Ilu ja nauding tuleb silmadest sisse kui vaatad toomingat ja kui naaber hüüab sulle: „Ahoi!“. Vaatad, et õunapuul on rohkem lehti ja et siit on vaja muru niita. Nii lahe on olla kirjanik.“
***
Inimene ei peaks oma elu raiskama kontoris. Ta võiks oma töölauaga kolida toominga alla. Kui mõnus on olla kirjanik! Hommikul magad kaua, jood suure tassi kohvi ja siis jood teise tassi kohvi. Siis vaatad Facebooki ja seal ei juhtu kunagi midagi põnevat. Siis loed ajalehte, ka seal pole midagi toredat. Siis jood kohvi. Siis kirjutab kirjanik kaks tundi või kauem. Siis jood kohvi. Paned kassile süüa. Siis on vaba aeg. Siis vaatad jälle Facebooki, aga seal pole endiselt midagi põnevat. Õhtul vaatad jalgpalli.
***
„Olen mõelnud hakata ka kartulisortide aretajaks“, mõtiskles Wimberg.
***
Jaak Urmet rääkis pikemalt oma viimase raamatu „Hurdast Pärnani“ saamisest. Ta rõhutas Eesti suurkujude olulisust ja mõtetest, mis tal raamatu kokkupanekul peas keerlesid. Tegelikult oli Karel Korp, raamatu „Hurdast Pärnani“ illustraator, tugevalt toetavaks ja motivaatoriks uue teose sünnil.
***
Jaak Urmet tutvustas raamatut ja rääkis, mis ta just need inimesed valis. Kuulajad said nautida autori esituses luuletust „Kui ma praen leiba“ 2011. aastal ilmunud luulekogust „Rokenroll“. Kuulates avardusid haistmis- ja maitsmismeeled ning luuletaja sõnad peaaegu et tõid leivapraadimise lõhna ja kergelt krõbedate soojade leivaviilude maitse esile.
***
Lapsed kuulasid väga tähelepanelikult ja küsisid kirjanikult mitmesuguseid küsimusi. Näiteks vastas Wimberg vanust puudutavale küsimusele: „Ma olen praegu ka veidike noor. Vaatan, et mul on nii palju raamatuid ilmunud, ennast paneb ka imestama“.
***
Mõnusa huumorimeelega, siiras ja tabava sõnakasutusega kirjanik jättis lastele meeldiva mulje.
***
Kirjanikuga kohtumisele järgnesid, nagu ikka, põnevad temaatilised töötoad. Õpilased said sinna loositud kuue värvi järgi, sest ees ootamas oli kuus tegevust. Iga rühm sai kaasa oma liikumisplaani koos tegevuste järjestusega.
***
Luulelohe töötuba juhtis õpetaja Helina Mugra. Lapsed tundsid rõõmu luulest, lugedes ise ja kuulates teisi. Luule lugemine tekitas lennukuse tunde, arvasid väikesed luulesõbrad. Luulest inspireerituna valmis igaühel oma isiklik luulelohe, mis sai osavate näppude abil kaunistusi ja lendamiseks vajalikke elemente.
Iga osaleja sai lohe endale koju kaasa võtta.
***
Õpetajate Mare Leivo ja Tiiu Putolaineni juhendamisel valmis töötoas „Luuletuules“ järjehoidja. Loeti Wimbergi luulet, vaadati raamatuid, otsiti põnevaid sõnastusi ja läbi käelise tegevuse valmis igal lapsel isikupäraselt kujundatud järjehoidja, mida kaunistasid Wimbergi luuleread.
Ausõna, nägin! Stiilinäide valminud järjehoidjast. Kiika ka galeriisse.
***
Mõttetute mõtete töötuba pakkus õpilastele saladuslikku ja põnevat avastamist sõnamängu
teemadel. Tegevust viisid läbi õpetajad Luule Vaht ja Tiina Mets. Lapsed avastasid, et mõtlemine on üks lõbus tegevus. Üksi ja koos teistega sai välja mõelda mõttetu mõtte.
Näiteks:
- Kõige mõttetum asi on mõttetute asjade mõtlemine
- Mõttetust mõttest on mõttetu mõelda
- Mõttetu on see, kui sa kirjutad tähe, mis on juba kirjutatud
- Mõttetu on see, kui sa teed kõike tagurpidi
- Mõttetu on kunsttaime kasta, Päikesele lennata, porgandi häält teha, liblikat püüda, pead vastu seina taguda
- Mõttetu on see, kui võtad arbuusi, koorid, viskad arbuusi ära ja hakkad arbuusi koori sööma
- Mõttetu on minna vihmavarjuga välja, kui ei saja
- Mõttetud asjad on Hiina müür, valge paberi sodimine, lolli mängimine, Päikese sisse vaatamine, rumal olemine ja ülemõtlemine
Töötoas toimetanud lapsed said aru, et aru, et mõtete väljamõtlemine ja kirjapanek on oluline.
***
Õues ootas lapsi otsimismäng pealkirjaga „Kes need on, kes peidus on?". Õpetajad Mare Kiisk, Aire Kobar ja Jekaterina Kotšanova olid ümbruskonda peitnud 24 plakatit Eesti suurkujudega. Seda kõike inspireeritult Jaak Urmeti raamatust „Hurdast Pärnani“. Iga suurkuju juures sai teada mõne tähtsa tarkusetera ja seal oli kirjas ka liikumisharjutus, mida igaüks sai ise või sõbraga koos proovida.
Tähelepanelikud raamatusõbrad leidsid hoolikal vaatlusel ja väledaid jalgu kasutades üles kõik plakatid, täitsid tagaotsitavate kohta protokolli ja nautisid ilusat ilma.
***
Õpetaja Maia-Eliisi Tagamaa juhtimisel tegutses „Suletehas“. Õpilased valisid endale meelepärase luuletuse, kaunistasid selle ära ja lõikasid lahti. Tegevus oli paljude laste lemmikuks, sest tulemus oli üllatav ja meeldejääv.
***
Õhtu oli pikk ja sisukas, kuid kõhud ei saanud ju ometi tühjaks jääda. Töötuba „Imehästi, imehästi-nõnda maitseb tema“ aitas teha ettevalmistusi iseseisvaks eluks. Valmistati suupisteid ja võileibu, kuulati Wimbergi kokandusteemalisi luuletusi. Oma kätega valmistatu maitses tõepoolest imehästi ja edaspidiseks eluks said vajalikud nipidki kõrva taha pandud. Toituvalmistamise töötoas suunasid tegevusi õpetajad Tiina Vink ja Kristiina Pavlenko.
***
Pärast töötubade tegevuste lõppu koguneti saali, kus ühiselt võeti kokku ja jagati muljeid möödunud lugemisõhtust. Säravail silmil teatasid paljud õpilased, et neile meeldis kõik. Kooli raamatukogule jäi tänu projektirahastusele Jaak Urmeti (Wimbergi) loomingust koos kirjaniku autogrammiga 5 luuleraamatut ja 3 Eesti suurkujusid tutvustavat teost „Hurdast Pärnani“.
***
Tänusõnad Jaak Urmetile meeldejääva õhtu eest ning Tartu Raatuse koolile ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale materiaalse toetuse eest!
Rõõmu jagus kõikidele!
Fotogalerii lugemisõhtust avaneb siin.
