Täna tähistame õpetajate päeva. Mõni nädal tagasi hõigati välja Tartu aasta õpetaja tiitli pälvinud inimeste nimed. Kahes kategoorias saime tunnustuse meiegi.
On eriline rõõm, et üks laureaatidest on inimene, kes ei tegutse alati kõikide silme all ja avalikult, kuid kelle töö on vähemalt sama oluline kui iga õpetaja oma. Vahel olulisemgi veel, sest kui õpetajat saab vajadusel asendusõpetaja asendada, siis koolipsühholoogi asendada on peaaegu võimatu. Kes veel ei tunne, saage tuttavaks - aasta tugispetsialist 2020 on Urve Talvik.
Kahtlemata mitte väiksem rõõm on sellestki, et meid on märgatud mitte ainult sõnas, vaid ka teos, sest miks muidu oleme viimase viie aasta jooksul tervelt kaks korda pälvinud just aasta haridusteo tiitli. Kui 2015. aastal said tunnustuse meie ühise pingutuse läbi ellu viidud projektipäevad, siis nüüd oli laureaadiks meie ja Puškini kooli ühine keelekümblusprojekt. Mõeldud oli see 4. klasside õpilastele ja kandis pealkirja “Vastastikku rikkaks”. Projekti algatas, vedas ja koordineeris igiliikuri maiseks kehastuseks olev õpetaja ja kolmanda kooliastme õppetooli juht Lauri Kõlamets.
Kes aga on Urve ja Lauri ning miks just neid ja nende tegusid märgati ehk mille eest need tiitlid tulid?
Toome teieni eksklusiivselt väljavõtteid aasta tugispetsialisti ja aasta haridusteo laureaatide esitamisfailidest.
Urve on usaldusväärne meeskonnaliige, abivalmis ja teeb oma tööd südamega. Ta on professionaalsete teadmiste ja oskustega, tal on julgust teha koostööd kõigi asjassepuutuvate isikutega. Ta on väsimatu õppija, et olla kursis oma valdkonna arengutega.
Urve on oma töös järjepidev, analüüsiv ja süsteemne. Õpilaste koolist väljalangemise tagamaad on erinevad, kuid Urve teab, et kõige olulisem on saada ühise laua taha kõik raskustes lapse või noorega kokkupuutuvad täiskasvanud. Koostöös lapsevanemate, õpetaja, teiste tugispetsialistide ja abivajajaga toimub probleemide väljaselgitamine.
Ühise laua taga leitakse üles õpilase tugevad ja nõrgad küljed, tema huvid – kõik see, mis aitaks õpimotivatsiooni tõsta, käitumist korrigeerida. Süsteemne ja koostööle suunatud lähenemine on aidanud nii mitmelgi perel mõista paremini oma last, andnud lapsele vajaliku eneseanalüüsi oskuse, õpetanud iseseisvust ja arendanud vastutustunnet. Urve ei ole andnud alla isegi siis, kui lootus noore koolis püsimisel on olnud õhkõrn – alati leidub lahendus, alati paistab valgus tunneli lõpus.
Urve on tugev erialaste teadmiste ja praktiliste kogemustega koolipsühholoog. Ta on läbinud Tallinna Ülikooli juures koolipsühholoogia hindamisvahendite komplekti testide kasutamise koolituse ja saadud teadmisi rakendab igapäevaselt. Kui õpilasel on tekkinud õpiraskused ja pole täpselt selge, millest see tingitud on, siis kutsutakse appi Urve - oma kooli spetsialist.
Tema pädevusse kuulub psüühiliste protsesside (mälu, tähelepanu, mõtlemine) hindamine. Need psüühilised protsessid on omakorda aluseks akadeemilisele edukusele. Hindamisprotsessis saadud andmed aitavad paremini mõista õpilase tugevusi ja nõrkusi, et kujundada õpilasele võimetekohane õpikeskkond. Hindamisprotsessile eelneb vanemate nõustamine. See on töö vanemate hirmudega, et laps on rumal või lapsevanem ei ole piisavalt toetav. Oskuslik ja lapsevanemaid tunnustav suhtlus on võimaldanud Urvel hajutada kõigi hirmud. Lapsed on saanud vajalikud uuringud ja neid toetava õppe.
Kolmandas kooliastmes hakkab järjest rohkem õpilasi mõtlema, mis minust tulevikus saab, kuhu edasi õppima minna, mis eriala valida. Urve jõuab paljude noorteni, kuid soovijaid on alati rohkem. Et keegi ei jääks siiski nõuandeta, on Urve eestvedamisel, koostöös töötukassaga, toimunud töötoad, grupi- ja individuaalsed nõustamised juba majaväliste spetsialistidega.
Urvel on hea koostöö ka klassijuhatajatega, kelle tundides saab rääkida õpilastega neile olulistel teemadel (õpioskused, motivatsioon, kognitiivsed võimed). Sellised kohtumised on väga produktiivsed. Õpilastel tekib arusaamine, millest saab koolipsühholoogiga rääkida. Urve teadmisi, oskusi ja kompetentsi hinnatakse kõrgelt kolleegide poolt.
Urve on võtnud südameasjaks erinevate võimaluste leidmise töös riskirühma laste ja nende peredega. On oluline mõista, et selles töös on vaja kõrvale toetavaid kolleege. Koostöös kooli sotsiaalpedagoogia ja teiste töötajatega, on otsitud abi lastekaitse spetsialistidelt, organiseeritud pere ümber toimiv tugivõrgustik.
Kui õpilasele on vaja koolivälist nõustamist (kompetentsikeskustes, hariduse tugiteenuste keskuses vm), siis on Urve see, kes aitab perel koos lapsega jõuda õigesse kohta, saada igakülgset abi ja nõustamist. Aastate jooksul on lastevanemate usaldus kooli suhtes kasvanud. Ja selles on oma panus ka Urvel, tema oskusel olla toetav, mõistev ja abivalmis.
Alates 2016. aastast kuulub Urve koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide aineühenduste poolt korraldatud sotsiaalsete oskuste olümpiaadi (SOO) korraldusmeeskonda. Algselt Tartu linna koolide 4. klasside õpilastele mõeldud olümpiaad on laienenud maakonda. Viimasel, 2020 a. jaanuaris toimunud olümpiaadil, mis kandis nime „Mina hoolin” olid Tartu linnast ja maakonnast kokku osalemas 23 kooli õpilaste esindused. Tagasiside olümpiaadile on olnud väga positiivne. See on tunnustus ka Urvele ja tema tehtud tööle.
Urvet motiveerivad kolleegid, pere ja lapselapsed. Ta ammutab energiat erialastest koolitustest, lapselastega toimetamisest, hobidega (jooga, ajalooliste isikute elulood, sudokude lahendamine, looduses jalutamine) tegelemisest.
Selline see meie vahva Urve ongi.
Nüüd aga veidi lähemalt ka aasta haridusteo tiitli pälvinud keelekümblusprojektist “Vastastikku rikkaks”.
Tegemist oli Raatuse ja Puškini kooli õpilaste lõimumisprojektiga, mis sai teoks kaks tundi nädalas toimuvates keelekümbluse tundides. Peamine rõhk oli suhtluse arendamisel. Meisterdati, tehti muusikat, sporti ja süüa, mängiti, istutati taimi, külastati muuseume ja läbiti erinevaid õppeprogramme.
Projekt aitas luua sõprussidemeid, arendada keeleoskust autentses keskkonnas, tõsta õpimotivatsiooni, kaasata kogukonda, arendada koostöö ja eneseväljenduse oskuseid.
Eesti keele õpe ei ole ainult sõnad, laused ja õigekiri, vaid kõige selle aluseks on inimene ja tema huvi. Integratsioonist räägitakse palju, kuid see ei seisne mitte ainult eesti keele õppimises, vaid inimeste lähendamises, läbi mille toimub ka keeleõpe paremini.
Loodusteaduste- ja kitarriõpetaja Lauri Kõlametsa näol leidus inimene, kes pealtvaatamise asemel võttis kätte ja tegi midagi olulist ära - isikliku eeskuju ja initsiatiiviga rakendas tööle tervelt kaks koolipere. Kokku osales projekti läbiviimises vähemalt 15 õpetajat, kes kõik väärivad selle eest suurt tänu.
Projekti mõjususe uurimisse on kaasatud Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Riskide maandamiseks kohtusid kahe kooli õpetajad mitmeid kordi. Planeeriti ja analüüsiti valmisolekut ühistundide läbiviimiseks, meeskonnatööd, metoodika valikuid, ajakasutust ja hinnati kultuuridevahelist koostööd uudses õppeprotsessis.
Sügisel 2019 alustas Tartu Ülikool (Birute Klaas-Lang; Liis Reile) hoiakute uuringut, et selgitada välja projekti jätkusuutlikkus ja hoiakute trendide muutus eesti- ja venekeelse kogukonna vahel.
Projekti kestel toimus õpetajate vaheline suhtlus iganädalaselt online kanalite vahendusel. Määrati õppe-eesmärgid, oodatavad õpitulemused, tööjaotus, metoodika ja õppekeskkond. See kõik rikastab pedagoogilist tööd ning on märgilise tähendusega õpetajate arengul.
Tegemist oli unikaalse keeleõppega, mida pole teadaolevalt varasemalt Eestis nii sagedase ühise õppetööna kahe kooli vahel teostatud.
Projekti tegi unikaalseks see, et õpperuumina ei ole nähtud esimese valikuna õppeklassi. Antud projekti puhul on ühiseid tunde läbi viidud kooli aulas, muusikaklassis, aatriumis, koridoris, võimlas, garderoobis, tehnoloogia klassis, sööklas, staadionil, koolide õuealadel, Teaduskeskuses AHHAA, ERMis, Elistvere loomapargis, Eesti Kaevandusmuuseumis, Eesti Spordimuuseumis ja Eesti Põllumajandusmuuseumis.
Suund oli õppuri, õpetaja ja kooli otsustusõiguse, autonoomia ja koostöö suurendamise suunas. Ise otsustati, milliseid tegevusi keeleõppe programmis õpetatati ning mida õpilastes, lähtuvalt projekti eesmärkidest, arendati.
Sotsiaalsete oskustes on juba märgata õpilaste seas suurt edasiminekut. Nad on rohkem avatumad ning on alustanud suhtlemist teise kooli õpilastega ka väljaspool projekti tegevusi.
Projektis on palju pööratud tähelepanu õppimisprotsessile ja seetõttu on arendatud uusi lähenemisi, mis võimaldavad õppijatel paremini õppida (sh läbi liikumise ja loovainete). Koostöise õppevormi kasutamine vastab paremini Eesti elukestva õppe strateegia 2020 sotsiaalsetele nõudmistele. Õppeprotsessi aitab omakorda toetada pidev õpikeskkondade ümberkujundamine, et eesmärkide saavutamine oleks lihtne, eakohane ning toimuks mänguliselt.
Projekti tutvustati ka juunis Tartu Ülikooli talvekoolis, olles heaks näiteks keeleõpetajate vahelise võrgustiku võimekusest ning toetamaks professionaalsete kogukondade teket.
Loovtegevuste järel võtsid mitmed õpilased endale töövahendeid, et hiljem kodus antud tunnitegevust (olgu selleks siis keraamikas savi juurde küsimine või sini-must-valged lõngajupid, et sõbra käepaelasid punuda jne) edasi teha. Järgmistel kohtumistel jagasid õpilased oma kodustest tulemustest pilte.
Aasta jooksul on olnud võimalus märgata õpilaste probleemilahendamise oskuse paranemist, julgust võtta vastu otsuseid ning seetõttu ka enesekindluse ja väljendusoskuse tõusu.
Lõpetuseks veel mõni sõna õpetaja Laurist, kelleta seda projekti poleks sündinud. TÜ haridusteaduse doktorant Lauri on õpetaja, kelle füüsika-ja keemiatunnid on alati huvitavad ja mitmekülgsed, tegemata samas allahindlust õppe kvaliteedis. Lauri õpetab lastele ka kitarri ja ukulelet. Tihti kuuleb tema õpilaste laulu või pillimängu koolis toimuvatel aktustel.
Lauri on aktiivne mitmes õpilaste välisprojektis ja õppekavaarenduses. Liikumisel avatud õpiruumis toimuvale teemapõhisele õppele on mitmed Lauri ideed uuenevas õppekavas reaalsuseks saamas.
Sellised ägedad inimesed meil Raatuses töötavadki. Ja kõik ikka meie ägedate õpilaste nimel. Elagu õpetajad, elagu õpilased ja lapsevanemad, elagu Raatuse!