8.-13. veebruarini toimus Ateenas Erasmus+ projekti SLAM-STEM Learning Activities & Methods viimane õpilastele mõeldud projektinädal, millest võtsid osa viis Raatuse kooli õpilast, keda saatsid projekti koordinaatorid Lauri Kõlamets ja Rene Leiner.
Projekt on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020 ja sellest saab lähemalt lugeda siit.
Seekordne õppimisnädal oli tihedalt täis nii projekti põhiteemaga seotud tegevusi kui tutvumist rikka kultuuripärandiga Ateena linnaga.
Eksoplaneetidest Gustav Holstini
Külalistele tutvustati alustuseks mõistagi kohalikku koolimaja, millest näete mitmeid fotosid ka meie fotogaleriist. Kõikide projektis osalevate koolide õpilased said teistele rääkida sellest, mida nad projekti jooksul on oma koolides teinud.
Seejärel said eksoplaneete tutvustavaks esitluseks sõna Kreeka partnerkooli õpilased, kes olid selle eest saanud auhinna „Tüdrukud teaduses“. Muusikale keskendunud töötoas võeti aluseks Gustav Holsti sümfooniline süit “Planeedid”.
Higgsi bosonid ja Aeoluse tuulemõõtjad
Teisel päeval jätkusid tegevused töötubades. Esmalt valmistati esitlused subatomaarsetest osakestest, kus eraldi keskenduti Higgsi bosonile ehk osakesele, mis on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs. Teiseks valmistati interaktiivne perioodilisuse tabel ning kolmas keskendus Aeoluse mudeli konstrueerimisele.
Aeolus on Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit, mis jälgib tuulte puhumist Maa peal ning aitab sellega kaasa paremate ilmaprognooside saavutamisele ja kliimauuringutele.
Aeoluse tuulemõõtjate tööpõhimõte on iseenesest küllaltki lihtne: aparaat tulistab välja laserkiiri, mis seejärel õhus sisalduvates tolmu osakestes ja niiskuses erinevalt peegelduvad ja hajuvad ning vähemal määral tagasi kiirguvad. Tagasi kiirgunud valguse ja algse laserkiire võrdlemise teel ongi võimalik määrata tuulesüsteemide omadusi nagu suund, kiirus ja läbitud vahemaa. Kogutud andmed saadetakse Norras Teravmägedel asuvasse uurimisjaama pärast iga orbiidi läbimist.
Tutvumine kuulsa Antikythera mehhanismiga
Kolmanda päeva vihmane hommik juhatas õpilased Ateena arheoloogiamuuseumisse, kus muuhulgas tutvuti Antikythera mehhanismiga. See on nn iidne mehaaniline arvuti, mis oli konstrueeritud arvutama ja osutama astronoomia nähtusi. Näiteks kuu- ja päikesevarjutusi, kuufaase, planeetide liikumist tähistaevas jne. Arvatakse, et see ehitati aastatel 150–100 eKr. Mehhanismi jäänused leidsid 1901. aastal käsnakogujad ja seda merepõhjas lebavalt laevavrakilt, mis oli leitud aasta varem Antikythira saare lähedalt. Sellest ka mehhanismi nimi.
Seejärel tehti kohalike õpetajate juhtimisel põgus tuur Ateena kesklinnas, kus nähti ära ka kuulsad valgetes sukkpükstesse, plisseerseelikusse ja käsitsi tikandiga vesti riietatud, punast baretti ja viis kilo kaaluvaid puukingi kandvad Kreeka presidendi kaardiväe sõdurid. Samuti nende tseremoniaalne valvevahetus presidendipalee ees asuva tundmatu sõduri haual.
Prooviti endast elektrit läbi lasta
Projektis osalejad külastasid ka Kreeka mineraloogia ja petroloogia ehk siis kivimiteaduste muuseumit, kus kuulati esitlust Santorini kaldeerast ja UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse kuuluvast Lesvose saare kivistunud metsast, mineraalidest ja fossiilidest ning tutvuti muuseumi põneva püsiekspositsiooniga.
Giidi poolt juhendatud ringkäik toimus ka Vana-Kreeka tehnoloogiamuuseumis, kus muuhulgas keskenduti antiikaja tehnoloogiale ja Nikola Teslat puudutavale ekspositsioonile ning lasti endast läbi elektrienergiat.
Parthenoni külastus
Muidugi ei saanud Ateenas olles käimata jääda Ateena Akropoli mäel asuva dooria stiilis ehitatud templi Parthenoni juures, mis valmis juba 447–438 eKr ning mida peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsaimaks ehistusmälestiseks ning Eestiski vist pole inimest, kes ei oleks seda vähemalt pildipealt näinud. Parthenon muide tähendab vanakreeka keeles neitsi elukohta, mis viitab jumalanna Athenale. Uuriti selle fenomenaalse ehitise proportsioone, sümmeetriat, sarnasusi ja analüütilist geomeetriat arhitektuuris.
Oli väga põnev ja sisukas õppenädal, kus peamiseks meetodiks ja vahenditeks oli koostöine õpe, eksperimendid, IKT ja kogemusõpe.
Tulemuseks uued teadmised, koostöö kaudu paranenud sotsiaalsed oskused ja head omavahelised suhted. Ajakava jooksis kenasti ning kõik planeeritud tegevused said ellu viidud. Nädala lõpetas koolimajas toimunud ühine pidu, mille söögipoolise olid kohale toonud projektis osalevate kohalike laste vanemad.
Varastatud rahakott ja pingelised viimased tunnid Ateenas
Lõpetuseks aga veelkord üks eluline tarkus kõikidele, kes välisreisidel käivad. Võtke alati võimalusel kaasa nii oma pass kui ID-kaart ning hoidke neid erinevates kohtades ja võimalikult turvaliselt. Ateenas juhtus vahetult enne äralendu kahetsusväärne lugu, kus ühistranspordis kohtumispaika oma majutuspere liikmetega sõites, varastati ühelt meie õpilaselt seljakotist rahakott, milles küll polnud raha, aga oli veelgi väärtuslikum asi. Nimelt ID-kaart, mis oli tema ainsaks reisidokumendiks, sest pass jäi Eestisse.
Järgnesid poolteist tundi närvipinget, telefonikõned välisministeeriumisse (sellisel hetkel on paraku ka sealt reaalse abi saamine väga väikese tõenäosusega), saatkonda (mis nädalavahetusel mõistagi suletud), lapsevanematele jne. Juba arutati ka selle üle, kas ja kes lapsega Ateenasse jääb ja kuidas olukord lahendada siis kui lennule tõesti ei pääse, mis tundus mingil hetkel ainuvõimalik stsenaarium.
Õnneks oli lennufirma niivõrd mõistlik, et lubas lapse, peale mõningast läbirääkimist, lennukisse ilma füüsilise dokumendita (piisas arvutis näitatud fotost passist, mis kiirelt kodust saadeti, sest õnneks oli isa just sel hetkel kodus olemas). Elu õpetab, kuid kas alati just läbi selliste pingeliste hetkede, on eraldi küsimus.
Sõna saab Lauri Kõlamets
Nüüd pakume teile lugemiseks aga Ateenas käinud õpetaja Lauri Kõlametsa värvikad ja mahlakad meenutused, mis algavad sissepõigetega Kreeka ajalukku ja poliitikasse, annavad põhjaliku ülevaate kohalikust haridussüsteemist ja koolikorraldusest, jagavad killukesi Ateena igapäevaelust ja lõppevad ühe emotsionaalse hingepuudutusega, mis Laurile olümpiamängude hällis osaks sai.
Kreeka - siit see kõik algas
Kreeka on kaasaegse tsivilisatsiooni ja demokraatia häll. Euroopa pronkiaja algusest (3200 a eKr) on täheldatud inimtegevust Türgi ja Kreeka vahele jäävast Egeuse mere aladelt ja aastal 776 eKr peeti Ateenas (Kreeka pealinn) peajumal Zeusi auks esimesed iidesed olümpiamängud.
Kõige vanemad inimeellaste jäänused on leitud aga Kreeka kirdeosas asuvast Petralona koobast. Praeguseks Thessaloniki Arheoloogiamuuseumis hoitava kolju vanuseks on süsinikdateerimise meetodil määratud 720 000 aastat.
Ateena ja välispoliitika
Wikipedia andmetel elab pealinnas 3 miljonit inimest. Meie partnerkooli õpetajatega suheldes saab aga vastakaid arvamusi. Mõni ütles numbriks 4 ja teine hoopis 5 miljonit elanikku. Akropolise mäelt vaadatuna on linn ühtlaselt kaetud madalate 3-5-korruseliste majadega ja valge, mis on ka iseenesest loogiline, sest valge pind peegeldab valgust tagasi ning majad ei lähe soojaks.
Arvestama peab, et märtsist novembrini on temperatuur pealinnas vähemalt 25⁰ C. Enamus majadest omab esimesel korrusel rendipindasid, kus toimub vilgas äritegevus ning väikesed poed ei võimalda suurt kaubandusettevõtetel linnasüdamesse tungida ja ega selleks pole ka üldises linnapildis ruumi.
Kesklinna majade esimesi korruseid saadab lisaks ettevõtlusele ka meeltu graffiti, millel puudub igasugune tunnetus ja stiil. Tänavad on kitsad ja oma laiuselt võrreldavad Tartus Raatuse tänavaga, kuid arvestama peab veel, et mõlemal pool teed on parkivad autod. Tänavatel liiguvad trollid, bussid ja autoomanik on olla sellises suurlinnas pigem nuhtlus, sest parkimiskohti napib.
Raske on leida autot, millel puudub kerel kriimustus, mis tekkinud parkimisest vastu teist autot või mõnda seinaposti. Trügimine liikluses on tavapärane. Teisel päeval, kui külastasin Ateena lihaturgu, sain ka ise oma silmaga näha auto küljekriipimist vastu elumaja tugisammast. Kile heli kostus kaugele, kuid autojuhil polnud juhtunust sooja ega külma.
Jalgrattaid on vähe ning mootorratturid sõeluvad ilma kiiviriteta autode vahel. Kiiremaks liikumisvahendiks on nelja liiniga metroo, mis liigutab miljonit inimest iga päev ühest kohast teise. Projektinädala jooksul sõitsime partnerkooli juurest 10,8 km tellitud bussiga läbi Ateena, et külastada Ateena Ülikooli geoloogia teaduskonna kivimitenäitust ja aega kulus selleks ei vähem ega rohkem kui 61 minutit.
Õpetajatega suheldes on alati intrigeeriv minu jaoks ka välispoliitilised teemad. Tunnen huvi „sõpruse“ vastu Türgiga, kuna "sõbralikud riigid" vaidlevad endiselt, kellele peaks kuuluma mõni saar Egeuse meres. Hetkel tundub, et türklastega saadakse läbi. Aga Makedoonia peale lähevad õpetajatel ikka põsed punaseks ja selgitavad pikalt, kuidas poliitikud on kreeklasi petnud ning lubasid ilma sõjata anda riigile Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia nime Põhja-Makedoonia. Selgituseks niipalju, et Makedoonia nime kannab ka Kreeka põhjaosas asuv maakond. Minul isiklikult poleks midagi selle vastu, kui Soome võtaks endale nimeks "Põhja-Eesti".
Põhiharidus on lahutatud kaheastmeliseks
Enne kui päris kooli juurde jõuame, tasub veidi peatuda ka eelkooli haridusel. Kreekas on lasteaiad tasuta. Sinna lähevad kõik 3-6 aastased lapsed. Järgnevad kuus aastat (6-12 a) veedavad lapsed algkoolis (kr keeles dimotiko). Igas klassis on õpilastel nädalas 30 tundi. Seejärel tuleb hakata otsima uut kooli.
Koolivõrk Ateena linnas on seotud linnaosadega. Igas linnaosas on lasteaiad, põhikoolid, keskkoolid ja kutsekoolid. Liikudes ühest kooliastmest teise, saad õppida ainult selles linnaosas, kuhu oled elukohajärgselt sissekirjutatud. Kui soovid minna teise linnaosa kooli, siis pead saama kuidagi sinna ka sissekirjutuse.
Põhikooli III kooliastmes õpivad õpilased eraldi koolimajades (kr keeles gymnasio), kus nädalane tunnikoormus on igas klassis 32 tundi. Uurides Ateenas õpetajate käest, mitu sellist kooli pealinnas on, sain vastuseks, et 100-200.
Tartuski oli olnud koolireformi ajal laual mõte jaotada koolid nii, et oleksid tekkinud kuueklassilised koolid, progümnaasiumid ja gümnaasiumid. Kuid millegipärast sellega rahul ei oldud. Mina isiklikult pooldan sellist süsteemi, eriti õpetajate seisukohast. Arvestades, et Eestis on loodusained lahutatud (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia).
Antud olukord oleks võimaldanud loodusainete õpetajatel saada suurem töökoormus ühes koolis, mitte joosta mööda linna või sõita mööda maakonda, et täistööajaga leib lauale tuua. Haridustee on Kreekas kohustuslik 15. eluaastani. Enamus õpilasi jätkab siiski haridusteed keskkoolis või kutsekoolis.
Gymnasio, kus vägesid juhatab Harley Davidsoniga sõitev investorist direktor
2o gymnasio Neas Ionias Attikis on samuti gymnasio ning seal õpib 150 õpilast ja töötab 18 õpetajat (neist 4 on mehed). Lisaks on meessoost ka direktor Konstantinos Kaldanis, kes annab koolijuhtimise kõrvalt ka 7 tundi informaatikat.
Direktoriks saamiseks ei pea omama erilist haridust, sest kõik õpetajad võivad kandideerida direktoriks ja palk on 300 € võrra suurem kui õpetajal. Direktor määratakse ametisse ministeeriumi poolt ja lepingu pikkus on ühes koolis 3 aastat.
Kandideerimisel saavad määravaks hariduskraad, koolitused, varasem kogemus, välisprojektides osalemine jne. Kandideerimisel peetakse arvestust sajapunkti skaalal ja direktor Kostase arvates on tema skoor hetkel 70-80 punkti ning seega väga hea platvorm, et jätkata tööd samas koolis ka järgmisel kolme-aastasel tsüklil, alates septembrist 2020.
Õpetajate palkadest kirjutan hiljem, kuid Kostas on oma raha kasvatanud juba aastaid kohalikul aktsiaturul. Kreeka koolipapa sõnul olid talle väga head aastad 1999, 2009, 2019. Tema sõnutsi teenis ta eelmisel aastal börsil mängides umbes 100 000 € ja sellest aastast on plaan siseneda ka välismaa turgudele. Oma rahaga ta väga ei uhkusta, kui väljaarvata mootorratas Harley Davidson, mille ta ostis omale eelmise aasta tulu arvelt ning sõitis sellega Akropolise mäele, et külastada koos kogu SLAM-STEM grupiga iidseid templeid.
Liiat neil ei ole
Koolides puuduvad kantseleitöötajad. Kõiki asju peavad ajama õpetajad või siis direktor, koos asedirektoriga. Asedirektor on huvitav ametikoht, kes teeb ministeeriumile igakuiselt statistikat. Töötab kl 8-17. Osaleb lastevanematega arenguvestlustel, annab samal ajal 18 kontakttundi ja teenib kõigest 150 € rohkem kui tavaline õpetaja.
Põhikooli lõpus tehakse eksamid neljas õppeaines: matemaatika, füüsika, ajalugu ja emakeel. Punktiskoori arvestatakse 20-palli süsteemis. Kui eksamite keskmine skoor ületab 10 punkti, siis kohaliku muusikaõpetaja Mara arvates on lapsel võimalik edasi õppida igas enda linnaosa gümnaasiumis. Madalama skooriga õpilased astuvad kutsekooli. Mis puudutab veel õppeaasta lõpus toimuvaid eksameid, siis ajalugu tundub minule isiklikult kõige mahukam. Kreeka ajalugu ongi ju kogu ajalugu.
Ministeerium kontrollib kõike
Kreeka koolides on õppetöö jagatud kaheks neljakuuliseks perioodiks, millele järgneb üks kuu eksameid. Ühes perioodis on õpetajad kohustatud tegema vähemalt ühe kontrolltöö. Meie partnerikooli muusikaõpetaja Mara on muusikaõpetajana rahul sellega, et kogu haridus on Kreekas tasuta - isegi kõrgharidus. Maksma peab alles magistrikraadi omandades ja nagu enamikes riikides, on ka siin doktorikraadi omandamine seotud projektirahadega. Õpetaja Mara sõnul on hea see, et õpetajad on autonoomsed valimaks meetodeid, mida õppetöös kasutada.
Kõik õppekavad tulevad ministeeriumist. Koolil endal pole võimalik teha oma õppekava, et arendada mõnda kindlalt haridussuunda (nt keskenduda keeleõppele või programmeerimisele). Kohalik omavalitsus hoolitseb koolimaja korrashoiu, õppematerjalide, paljunduspaberi jms eest.
Tavaliselt liiguvad asjad kiiresti ja nädala jooksul saadakse läbi linnavalituse omale vajalik kogus õppevahendeid. Aga näiteks arvutite leidmisega on keerulisem, sest need maksavad palju ning selleks tuleb kirjutada palju taotlusi. Parimal juhul laheneb olukord kuue kuu jooksul või siis loobutakse taotlemast, sest vastus on pidevalt eitav.
Õppevahendite soetamiseks rahaliste allikate leidmiseks korraldatakse aegajalt ka lapsevanematele tuluõhtuid. Direktor Kostase käest sai uuritud ka, millal ta viimati taotles raha, et parandada ära koolides olevad tualetid. Vastus jäi saamata. Sarnaselt minu Itaalia kogemusele puudusid õpilaste jaoks mõeldud tualettruumides WC-paber, prill-laud ja seep. Õpetajate omas olid need siiski olemas.
Õpetajate toetamiseks võib riiklik haridusministeeriumi järelvalveametnik tulla tunde vaatlema, kuid õpetajate autonoomia kaitseks ei pea tema nõuandeid kuulama. Ateenas on keelatud õpilastel minna õppekäigule ühistranspordiga, isegi siis kui piletiraha makstakse kinni. Linnas on kõige odavam liikuda metrooga. 90-minutiline 1,4 eurone pilet võimaldab sõita ühest linnaotsat teise ja tagasi ning arvestama peab, et Ateena pindala on 10x suurem kui Tartu. Aga haridusseadus õppekäikudeks ühistransporti kasutada ei luba ja tellida tuleb buss, mis muidugi on ka tunduvalt kallim.
Ülikool ja õpetaja töötasu
Ülikoolis õpitakse õpetajaks 4 aastat (bakalaureuse kraad). Lõpetades sooritavad õpetajad kutseeksami, mille skoor on järgnevas elus tähtis. Koolis töötavaks õpetajaks saadakse läbi ministeeriumi paremusjärjestuse nimekirja, milles võetakse arvesse kutseeksami skoor, oskused, varasemad kogemused, võõrkeelte oskus, osalemine projektides, vabatahtlik tegevus jne. Seega mingis mõttes on see hea, sest ainult edukad saavad tööle, kuid arvestama peab ka sellega, et kõik head skoorijad ei pruugi olla head õpetajad. Lisaks tuleb määrata avalduses Kreeka piirkond, kus soovitakse töötada.
Koolides on olemas püsitöökohad ja asenduskohad. Püsitöökoht saadakse siis kui õpetaja sureb, liigub teise kooli või läheb pensionile. Asenduskoht antakse õpetajale, kui on vaja asendada näiteks seoses teise õpetaja õpingutega või lapsehoolduspuhkuse. Majandussurutis tabas Kreekat tugevasti ja aastatel 2010-2019 ei võetud püsitöökohale mitte ühtegi õpetajat, vaid kulude kokkuhoiuks sõlmiti õpetajatega asenduskohtade lepinguid.
Maksimaalselt saab avalduse alusel olla püsikohalt puhkusel kuni 5 aastat (nt kui see on seotud pere juurdekasvuga või doktorikraadi omandamisega). Meie kohapealne SLAM-STEM projekti koordinaator Anthi töötas 8 aastat tagasi Kreeta saarel ning omas seal püsitöökohta. Viimased 5 aastat töötas ta asendukohtadel Ateenas. Anthil oli väga vedanud, sest kõik viis aastat sai ta oma taotluse rahuldatud, saades töötada samas koolis. Aga alates 2019/2020. õppeaastast temaga enam lepingut ei pikendatud ja ministeerium leidis, et ta võib töötada küll edasi Ateenas, kuid tema teeneid vajatakse ühes teises Ateena koolis.
Lisaks oli muidugi Anthil võimalik minna tagasi püsitöökohale Kreeta saarele, kuid kuna kogu elu on on pealinnas, siis ta otsustas jääda ning olla projektile partnerkoordinaatoriks distantsilt. Asenduskoht on alati asendus ning mis teha, kui viieaastaselt palgata õppepuhkuselt tuleb kooli tagasi täiskohta omav õpetaja.
Algaja õpetaja annab täistööajaga Kreekas 23 kontakttundi nädalas ning saab palka 670€ kuus (neto). Palk tõuseb iga kolme aasta pärast ning ajapikku väheneb ka nädalas antavate kontakttundide arv. Näiteks 20-ndal tööaastal annab õpetaja 18 kontakttundi ja saab netopalka 1400€.
Hingeliselt puudutav
Kõige sügavama mulje jättis mulle eesmärk, mida olen tahtnud täita kogu elu - külastada 1896. aasta olümpiamängudeks taastatud antiikolümpia võistlusareeni, mille tänapäevane pealtvaatajate mahutavus on 80 000 inimest.
Staadionile ja olümpiatõrvikute muuseumisse pääsemiseks tuli lunastada 5 € pilet, aga elamus oli seda väärt ja kirjeldamatu. Imelikul kombel saatis mind kogu kahetunnise jalutuskäigu vältel Vangelise pala "Chariot of Fire". Lisaks võtsin ette ka jalutuskäigu 2004. aasta olümpiamängude spordiareenide parki, millest oli avatud ujumishall, kus leidis aset kohaliku tasandi võistlus - Kreeka klubide karikas. Olin veidi kurb, et antud võistlust ei saanud nautida meiega Kreekas kaaasas olnud ujumisgurust õpilane Aleksandr Soorm.
----------------------
Selline see Ateena lugu sai. Võttes kinni Lauri meenutuste sõnasabast, siis kuigi Alekasandril ei õnnestunud näha olümpiamängude ujumisareeni, siis Euroliiga korvpallimängust kohaliku Olympiacose ja Moskva CSKA vahel sai temagi osa. Lauril endal õnnestus viimasel Ateena õhtul koos Renega käia ka Nikos Gallise nime kandval olümpia korvpalliareenil, kus Panathinaikos kohtus Peterburi Zeniidiga. Kuigi ülal kummalgi neist mängudest pikemalt ei peatutud, toob fotogalerii teieni hetki ka nendelt elamusterohketelt mängudelt. On ju Kreeka ikkagi ennekõike just korvpallimaa, kuigi viimaste aastate skandaalid on sealsetki kossuelu kõvasti räsinud, mistõttu ka tribüünid ei ole alati enam puupüsti täis. Oli veebruari algus ning suure pandeemiani oli jäänud veel veidi enam kui kuu aega.
Kreeka mobiilsusnädala esimesest pooleteisest päevast valmis kiirmontaažis ka juhuslik videorida, kus näeb nii kohalikku koolielu, sh põnevaid ja meile harjumatuid infralahendusi (võimalus mõista kui hästi asjad Raatuses sellega on), projektitegevusi kui muidugi ka katkeid külaskäigust ajaloolisele Akropolise mäele. Video alguses ja lõpus laste tervitused meie kooliperele!
Ateena nädala fotogalerii otselink.
Loe siit kindlasti ka õpilaste tagasisidet ja meenutusi.
