Neljandas klassis õpib üks vahva tüdruk nimega Mirtel, kellel on mitmeid põnevaid huvisid, millest üks koondub märksõnade kirjutamine, lavastamine ja näitlemine alla. Uurime allpool seda asja Mirtelilt ja tema emalt Mariselt natuke lähemalt.

Rääkisime Mirteliga 22. septembri pärastlõunal. Sama päeva hommikul oli ta koos klassikaaslastega esitanud oma näidendit “Kolm sõpra” Kivikese lasteaia lastele. 

Kuidas tänane etendus läks?
Väga hästi, klassijuhataja küsis ka sama küsimuse ja kõik osalejad ütlesid, et supertunne oli.

Mirtel, kuidas sul tekkis mõte kirjutada näidend ja millest see kõneleb? 
Kõndisime sõpradega ühel päeval ja mõtlesin kui väga mulle meeldivad detektiivilood ja hakkasin kirjutama. Hiljem sõbrad panid natukene juurde ja nii see näidend alguse saigi. Näidend kõneleb kolmest sõbrast, kes leidsid tõelise sõpruse ja sellest kui oluline sõprus on.

Ütlesid, et sulle meeldivad detektiivilood, millised neist?
LasseMaia detektiivibüroo lood, mis on üks hästi suur sari, mille põhjal on tehtud ka multikaid ja vist isegi üks film. Mina olen vaadanud multikaid ja lugenud raamatuid.

Kuidas sa klassikaaslased nõusse said, et nad etenduses kaasa lööksid?
See oli lihtne, sest meile kõikidele meeldib väga näidelda. Olime juba varem õpetaja Mailaga (Maila Jürgenson. Toim) näidelnud ja kõik olid väga lihtsalt näidendis osalemisega nõus. Kõikidele soovijatele jagus ka rolle.

Kui kaua sa näidendit kirjutasid?
Nädal aega. 

Täiesti üksinda või keegi aitas ka?
Kirjutasin kõik täiesti üksinda, aga ema parandas hiljem vead ära ja tegi selle loo veidi arusaadavamaks. Sisu jäi samaks, lihtsalt ta kirjeldas veidi ringi.

Kaua proove tegite?
Kevadel sai umbes kuu aega proove tehtud. Sel nädalal tegime värskenduseks kokku kolm proovi, et kõik hästi meelde tuletada.

Kui näidend valmis, kas näitasid kohe ka õpetajale (eelmise aasta klassijuhataja Airi Pedajas. Toim)?
Ei, aga ta teadis, et me teeme proove, kuid talle kandsime ette alles kaks päeva enne esietendust, siis kui etendus juba valmis oli. Ta jäi väga rahule, ega muutnud seal midagi. Esimest korda näitasime oma etendust kevadel kolmandate klasside lõpupeol ja teist korda siis täna. Mõtleme nüüd, kus saaks seda veel esitada. Kirjutan praegu sellele näidendile ka järge.

Teema on sama?
Kui esimeses osas sõbrad lõid oma detektiiviklubi, siis nüüd asuvad nad juba päris tõsiselt juhtumit lahendama.

Väga põnev, kas tuleb siis pikem lugu ja jälle klassikaaslastega?
Tuleb jah natuke pikem ja ikka samade näitlejatega.

Airi ja Mailaga tegite te ju kevadel veel ka ühte teist näidendit?
Jah, “Kevadpidu metsas”. See oli väga vahva ja tore näidend. Esitasime seda päris mitmeid kordi erinevates kohtades.

Kui sa kirjutama hakkad, kas siis on lõpplahendus sul juba ette teada või selgub kirjutamise käigus?
Ei, mul need mõtted tulevad loo käigus. Lihtsalt hakkan kirjutama ja inspiratsioon aina kasvab.

Vägev! Sulle siis kohe meeldib näitlemine ja kirjutamine?
Mulle väga meeldib näitlemine, lugemine, kirjutamine.

Saan aru, et kirjutad lisaks näidendile ka raamatut?
See on väike laste muinasjuturaamat, kus lood on juba valmis. Mul on vaja need lehed lihtsalt välja printida ja kaaned teha, kokku köita ja ongi valmis.

Vahva, no siis on sul ju suisa pool loovtööst tehtud, mida teised kaheksandas klassis teevad.
(naerab)

Millest raamatus olevad lood kõnelevad?
Panen sinna sisse kaks näidendit. Ühe, mille täna ette kandsime, teise, mille ma tegelikult esimesena kirjutasin, kuid mille lavastamine veidi metsa läks ning siis veel kaks eraldiseisvat lugu loomadest - üks ponist ja teine kassist.

Sulle siis loomad väga meeldivad, on sul endal ka loomi?
Kahjuks pole, kuigi ma väga tahaksin. Õnneks on mul maal palju loomi, saan nendega tegeleda.

Tahad sa oma elu tulevikus ka näitlemise või kirjutamisega siduda?
Kirjutamist ja lavastamist ma kindlasti ei jäta, aga pole kindel, et sellest mu töö saab. Võib-olla võtan selle rohkem enda hobiks.

Sul on siis veel huvisid, saan aru?
Jah, mulle meeldib väga süüa teha ja mu soov on saada kokaks.

Väga tore, see on selline amet, mida läheb igal ajal ja kohas tarvis. Aga tuleme veelkord näitlemise juurde tagasi. On sul lemmiknäitlejaid või eeskujusid?
Selleks on Mirtel Pohla. Tema järgi sain ma endale ka nime. 

Väga põnev! Said oma lemmiknäitleja nime endale juba siis kui sa teda ise veel ei teadnudki.
Jah, esimest korda nägin teda lastefilmis “Supilinna salaselts” kui olin umbes viiene. Ta oli seal nii äge, et just sealt hakkas ta mulle kohe meeldima.

On sul teatris nähtud etendustest ka oma lemmik?
Näiteks “Vennad Lõvisüdamed” meeldis mulle Vanemuises väga.

Raamatutest?
Ma olen palju raamatuid lugenud ja raske on valida, aga hiljuti loetud raamatutest meeldis mulle väga “Väike nõid”.

Mis sa ise arvad, kust sul see teatripisik külge on jäänud?
Ma arvan, et siitsamast koolist kui me pidime fantaseerima ja kirja panema ühe loo. Mulle nii hakkas see fantaasialugude väljamõtlemine meeldima.

Kuidas sulle koolis meeldib, on midagi mida teeksid teisiti kui saaksid?
Mulle väga meeldib, siin on tore ja vahva. Kui ma saaksin ise midagi muuta, siis muudaksin selle ära, et õpetajad võiksid natukene rangemad olla, ei pea lapsi nii palju poputama. Ei pea olema nii lahked ja isegi kui tunnis ära ei jõua teha, siis ikka ei anna kodutööd. 

Sa ise teed kodutöid?
Tavaliselt jõuan klassis valmis, aga kui ei jõua siis teen lõpuni ka siis kui õpetaja ei ole seda öelnud.

Siit edasi arutasime Mirteliga veidi ennastjuhtiva õppija kontseptsiooni üle ja jõudsime järeldusele, et kes tahab see õpib ka ilma sundimata ja kes ei taha, see leiab vabanduse mitteõppimiseks ka siis kui teda sundida. Küll aga on siin meil veel kindlasti rohkelt arenguruumi nii ennastjuhtiva õppija kujundamisel kui töös andekatega. 

Mirtel pidi oma nime seitse aastat ootama

Mirteli emalt Mariselt uurisime esmalt muidugi põnevat nime saamise lugu.

“Tema nimi on tõesti näitleja Mirtel Pohla järgi saadud. Kui ootasime abikaasaga oma esimest last, siis nagu ikka sel puhul tavaks, arutasime ka nimede üle. Tüdruku nimeks mõtlesime mõlemad ühe ja ainsana - Mirtel. Rohkem valikuid üldse ei kaalunud. Eks me abikaasaga oleme juba lapsest peale olnud suured Eesti telelavastuste, filmide, seriaalide austajad. Meie esiklapse ootuse ajal oli populaarne seriaal "Kodu keset linna" ja eks Mirtel Pohla sealt sümpaatse näitlejana silma jäi ja nimi on tal ka ju väga kena. Enne pidi küll Mirtelil kaks vanemat venda sündima, kui meie perre saabunud tüdrukutirts Mirtel nimeks sai. Nimevalikust kuni selle kasutuseni läks siis seega umbes seitse aastat,” rääkis Maris, kes Mirteli tegemistele innukalt kaasa elab.

“Minul õnnestus “Kolme sõbra” etendust näha kevadel. Oli väga äge! Eriti vahva, et lapsed selle täiesti iseseisvalt lavastasid ja selgeks õppisid. Ma olin küll näidendi tekste näinud, kuid lavastuslikust poolest ei teadnud ma midagi. Seega oli ülimalt positiivne üllatus.”

Juba lasteaias kostus hääl üle saali

Küsimusele loomepisiku kohta vastab Maris, et väga täpselt ongi raske öelda, kust Mirtelil suur huvi näitlemise ja kirjutamise vastu tekkinud on, sest peres ja suguvõsas laiemalt otseselt kirjanike ja näitlejaid ei ole. 

“Ilmselt natuke miskit ikka vanematelt saanud. Nii mina kui Mirteli isa oleme mõlemad juba lapsest peale aktiivsed osalejad olnud igasugustes esinemistes ja üritustes. Mina ise ka kooli ajal mõned luuleread vihikusse kirjutanud ning sai ka näiteringi tegevustest osaletud.”

Mirtelile meeldis esinemine aga juba lasteaias. Lasteaia pidudel võisid vanemad rahulikult kõige viimasesse ritta istuda, sest Mirteli hääl oli tugevalt teistest üle. Esinemisjulgusest pole Mirtelil kunagi puudu olnud. Ta tantsib alates kolmandast eluaastast TÜ Rahvakunstiansamblis rahvatantsu. Sealt sai ta ka juba varakult esinemiskogemusi natuke suurema publiku ees. 

“Eks algusest peale oleme saanud ainult julgustada ja kaasa elada tema ettevõtlikusele. Nii nagu koolis on ta aktiivne, siis seda on ta ka kodus, kus ikka sageli on Mirtel see, kes organiseerib mingid rollimängud, korraldab aardejahte jne.”

Draamaõpetus ruulib

Ema sõnul on kooli draamaõpetuse tunnid kindlasti Mirteli ühed lemmikud, millest ta ka ilmselt sai mõtte oma klassiga koos enda kirjutatud näidend lavastada. Loomulikult aitasid sellele ettevõtmisele kaasa Mirteli üliägedad klassikaaslased 4.b klassist.

Esimesed oma lood pani Mirtel kirja juba teises klassis. 

“Siis oli nii, et Mirtel pani oma jutustuse või näidendi kirja ja siis tõi mulle oma kirjatüki ja palus see arvutisse trükkida. Arvutisse trükkimise käigus sain natuke õigekeelsust ka kontrollida. Nüüd kirjutab ta ise otse arvutisse oma loometükid,” räägib ema Maris.

Jõuab kahte trenni, kahte ringi ja sihib kolmandat

Mirtel on väga iseseisev ja organiseerib paljud oma tegemised ise ära. Aga kui abi vaja, eks püüab pere talle alati toeks olla. Mirteli soov on ka väljaspool kooli mõne näitetrupiga liituda. Nüüd peetakse perekeskis natuke plaani, kuidas see võrkpallitreeningute, rahvatantsu ning kooli kokandus- ja kunstiringiga päevaplaani ära mahutada.

“Ega seda nüüd ette ennustada ei oska, kas tulevikus ka kirjutamine ja/või näitlemine Mirteli elukutsega ja tööga seotud saavad olema. Selles osas toetame Mirteli valikuid. Nagu öeldakse - eks elu näita,” ütleb Maris lõpetuseks.

Soovime ka meie Mirtelile ja ta perele kõikide soovide ja unistuste täitumist ja püüame koolis teda sellel teel igati toetada. Aitäh Sulle, Mirtel, et oled meiega!

Vaata katkendeid 22. septembril 2023 etendatud Mirteli näidendist "Kolm sõpra" ja fotogaleriid samalt etenduselt.