Novembri kolmandal nädalal oli Raatuse koolipere kolme liikme võrra suurem, sest VeniVidiVici (VVV) õpilasvahetuse programmi raames õppisid meie juures kolm särasilmset ja tõeliselt päikselist tüdrukut ‒ Sandra Grossberg Tõrva Gümnaasiumist ning Kethlin Kaseorg ja Hanna Mõttus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.
Sandra koduklassiks sai 8.b, kus tema parimaks sõbraks oli kindlasti Ronja Juurma, kelle pere juures ta ka terve nädala ööbis.
Kethlin ja Hanna, kes olid majutuse leidnud ise, said nädalase kogemuse 9.c klassis.
Kõik tüdrukud jäid nädalaga väga rahule. Nagu ühest suust ütlesid nad, et klassikaaslased võtsid neid väga hästi vastu ning olid väga kokkuhoidvad ja teineteise vastu sõbralikud. Just see viimane jäi tüdrukutele võrdluses kodukoolidega hästi silma. „Ka teiste klasside õpilased olid väga abivalmid. Koridoris tuldi nii mõnigi kord minu kui uue õpilasega rääkima ja abi pakkuma,“ ütles Sandra.
Põhjusena, miks õpilasvahetusse tuldi, nimetasid Hanna ja Kethlin seda, et peale põhikooli lõppu soovitakse tulla Tartusse gümnaasiumisse ning saadud nädalane Tartu kogemus kulus marjaks ära. Peale aastavahetust on tüdrukutel tõenäoliselt plaanis juba uus õpilasvahetus, mis sel korral peaks nad viima Tallinna 32. Keskkooli.
Meie koolist saadi hulgaliselt uusi sõpru, kellega nüüd läbi sotsiaalmeedia ja muude sidevahendite edasi suheldakse. Kindlasti loodetakse leida aega ka taaskohtumisteks. „Mina lubasin oma klassikaaslastele kooli lõpetamisel lilli tuua,“ lausus Hanna.
Kiideti ka meie koolis kehalises kasvatuses, kunsti-, muusika- ja tööõpetuses toimivat mitteeristavat hindamist. Lisaks meeldis Hannale see, et tunnid algasid 8.05. Ta leidis, et ka tema kodukoolis võiks see nii olla. „Siis ei magaks ma kunagi sisse ja jõuaks õigeks ajaks kooli,“ ütles ta. Võru tüdrukutele jäi positiivse poole pealt meelde ka see, et keemiatunnis tehti mitmeid huvitavaid katseid.
Naljakatest juhtumitest meenus Hannale see, kuidas üks näljane Tartu vares koduteel tema toidupala ründas ning kuidas nad Kethliniga ülikooli spordihoones jõusaalis trennis käisid. „Seal oli nii palju ja teistsuguseid masinaid kui meil Võrus, et ei julgenud paljusid proovidagi, äkki veel lõhume ära või ei oska õigesti kasutada,“ naeris Hanna.
Neile, kes veel ei ole otsustanud, kas VVV õpilasvahetusega liituda, soovitasid kõik tütarlapsed – kahtlemata minge. Karta ei ole midagi, kindlasti võetakse teid hästi vastu, saate hulgaliselt uusi kogemusi ja sõpru terveks eluks. Külalised kutsusid ka oma vahetusaja klassikaaslasi omakorda enda koolidesse samasugust kogemust omandama.
Sandra Grossberg (istub) koos klassikaaslaste ja klassijuhataja Aire Rilloga.