Kolm kuud Raatuse koolis vahetusõpilastena õppinud Medina Bigiu, Silvana Calvano, Daif Drogeja ja Riccardo Volpiano sõitsid vahetult enne jõule tagasi Itaaliasse, oma kodulinna Torinosse.

Siin veedetud aeg jäi külalistele väga hinge ja meelde. „Nii kurb on ära minna. Kuigi olime siin ainult kolm kuud, said perekonnad, kus elasime, meile päris omaks ning lahkumispisarad olid kerged tulema,“ ütles Medina Bigiu.

Medina lisas, et aeg möödus Eestis ülikiiresti, öeldes: „Peale esimest kuud tundus, et ainult nädal on saabumisest möödas.“ Huvitav oli see, et Rumeenia juurtega tüdrukule meenutas Eesti suuresti tema vanemate maad, mis talle samuti väga südamelähedane oli. Nii loodus kui inimesed.

Kuigi Eestis oldud aja jooksul käidi palju ka Tartust väljaspool, meeldis õpilastele just meie kodulinn kõige enam. „Jah, Tallinnas oli huvitav, aga Tartu on ikka parem,“ sõnas Riccardo Volpiano, kes suure osa oma vabast ajast sisustas ka Tartus olles mägironimise (meie tingimustes seinaronimise) harrastusega tegeledes.

Ka Daif Drogeja, kelle suureks kireks on jalgpall, sai Tartus jala valgeks. „Käisin kolmel korral nädalas Tammeka jalgpalliklubi treeningutel, mis mulle väga meeldisid, sest olid Itaalias toimuvatest üsna erinevad, mistõttu saan nüüd uusi kogemusi ja oskusi ka kodus rakendada“ ütles ta. Tallinnas õnnestus Daifil juba oma siinviibimise kolmandal päeval käia vaatamas Itaalia-Eesti naiste MM-valiksarja kohtumist. Mõlemad poisid esindasid meie kooli võistkonda ka linna koolidevahelisel turniiril, kus jõuti veerandfinaali.

Koolis toimunud õppetööga jäädi väga rahule. Eraldi toodi välja keemia, inglise keel, füüsika ja matemaatika. Viimases olid nad kahtlemata klassi parimad, aga seal oldi ka kohalikust õppekavast omajagu eespool. Laste tänusõnad kuulusid ka neile eesti keelt õpetanud õpetaja Veronika Uibo’le. Samuti mentor Aire Rillo’le ja Rene Leiner’ile, kes kogu projekti koordineeris.

Vaba aeg sisustati nii üheskoos olles kui siinsete sõprade ja peredega, kus elati. Käidi AHHAA teaduskeskuses, AURA veekeskuses, uisutamas, kinos, Tallinna teletornis, Lennusadamas, KUMU’s ja mitmetes teistes põnevates kohtades. Peredega jõuti erinevatesse Eestimaa paikadesse, Pärnusse, Paidesse, Rakverre ja mujalegi ning Daifil õnnestus käia koguni Lätis.

„Kõik on väga vahvad lapsed. Käisin nendega mitmel pool Tartus ja Tallinnas. Ühe nädalavahetuse veetsid nad minu juures kodus, kus näitasin neile veidi ka Eestimaa linnavälist elu. Käisime Elistvere loomapargis, kolamas kodulähedastes Kaiu metsades, proovisime ponisõitu ja tegime asjatundjatest külalistega üheskoos mitu põnevat pizzat. Kuna itaallased ja jalgpall on nagu sukk ja saabas, siis mõistagi mängisime veidi palli ja vaatasime poistega koos ka paari põnevat mängu,“ ütles kooli arendusjuht ja projekti koordinaator Rene Leiner.

Nagu ühest suust nimetasid vahetusõpilased Eesti plusspoolele asjaolu, et siin on nii palju rohelust, metsi ja karjamaid ning muidugi meie inimesed. „Nii palju heledapäiseid ja helesiniste silmadega inimesi korraga ei olnud me kunagi varem näinud ja see oli väga lahe,“ võttis emotsioonid kokku Medina Bigiu.

Miinuspoolele jäi vaid see, et neil ei õnnestunudki näha seda tõeliselt lumist ja karget Eesti talve. Aga ega Eesti ja sidemed meiega selle reisiga veel ei katkenud ning kallid sõbrad on siia alati tagasi oodatud.

Küsimusele, mis Itaaliast tulnud külalisi Eestis kõige enam üllatas, oli vastus päris põnev ja meeldiv – teil on siin kõikides peredes nii palju koduloomi.

Fotogalerii itaallaste seiklustest Eestimaal avaneb siit.

Vaata lisaks: Noored vahetujad leidsid üksteiselt tuge /Tartu Postimees, 7.12.2013/