Aprillikuu viimane nädal, kui enamikes koolides laiutas vaikus, sest oli ju koolivaheaja aeg, oli Raatuse kooli Ploomi tänava maja täis siginat-saginat ja kuulda võis väga mitmekeelset juttu, aga ka palju laulu ja pillimängu. Toimus rahvusvahelise Erasmus+ projekti We Are CooperARTive viimane õpilastele mõeldud mobiilsusnädal, kus olid kohal külalised neljast riigist – Itaaliast, Hispaaniast, Poolast ja Slovakkiast.
Väike Prints inspireeris taas
Kindla rollijaotuse ja tagasisidestamisega koostöisele õppele keskendunud projekti Tartu nädala keskmes oli kunst ja muusika, mille kulminatsiooniks sai ühine, Antoine de Saint-Exupéry raamatust "Väike prints" inspiratsiooni saanud, laulude kontsert.
Kontserdiplakat, mille autoriks õpetaja Kadri Kosk.
Nädal algas temaatilise sissejuhatusega Vanemuise teatris, kus toimus tutvustav ringkäik mööda lõputuid majasiseseid keerdkäike, mille käigus nähti ära kogu lavatagune maailm, sealhulgas kostüümiladu ja rekvisiitide valmistamise töökoda kui palju muud põnevat.
Lõpetuseks said lapsed ka oma käed külge panna või omal nahal tunda seda, mida näitlejad väga sageli tundma peavad. Toimusid haavagrimmi ja kipsmaski töötoad, mida lapsed täiel rinnal ja parimate emotsioonidega nautisid.
Vanemuise õpitoad olid täidetud positiivsete emotsioonidega.
Lapsed tutvustasid Tartut
Kõik külalised said võimaluse oma riikide pikemaks tutvustamiseks läbi kodus ettevalmistatud esitluste. Meie projektinädalal osalenud õpilased – Eva-Liisa Taigla, Laura-Liisa Lehtmets, Maria Kõlamets, Karl Gregor Urmet ja Cedric Juurma – viisid külalistele läbi põhjaliku linnatuuri mööda kõige olulisemaid paiku Tartu kesklinnas.
Vasakpoolsel fotol kuulavad külalised Emajõe ääres Karl Gregorit, parempoolsel võetakse suund üle jõe Raekoja poole. Fotosilm on tabanud Maria, Eva-Liisa, õpetaja Mai ja Laura-Liisa.
Külalistel ja meie õpilastel avanes erakordne võimalus külastada ka veel ehitusjärgus olevat Raatuse rekonstrueeritavat koolimaja, mille ametliku avamiseni jäi siis veel veidi enam kui neli kuud.
Uueneva Raatuse koolimaja külastus pakkus suurt rõõmu nii meie õpilastele (fotol Karl Gregor, Eva-Liisa ja Cedric)...
...kui ka külalistele (fotodel Poola ja Hispaania grupid)...
... ja muidugi Maile ja Laurile, kes neis ruumides uuel õppeaastal tööle hakkavad. Muide, Raul Hispaaniast küsis neid suurepäraseid ruume nähes naljatlemisi, et ega meil muusikaõpetajat vaja ei ole.
Rockist popini
Projektinädala teisel päeval läks aga juba päris tõsiseks tööks. Asuti valmistuma projektinädala kulminatsiooniks – ühiseks kontsertetenduseks, kus kõlasid laulud kõigi viie riigi laste esituses.
Esitlusele tulid lood viies erinevas žanris - rock,latiino pop, reggae, tango ja ballad. Žanrid said riikidena paika juba projekti kirjutamise faasis kaks ja pool aastat tagasi. Seejuures algselt Slovakkia laste ja õpetajate inglise keeles loodud sõnad (siit saab neid alla laadida), olid kõikidel lauludel täpselt samad, kuid erinevates keeltes.
Harjutamine teeb meistriks
Õpilased osalesid osaliselt või täielikult kogu kontserdi produktsioonis. Ise valmistati kõik lavadekoratsioonid, mida siis kontserdi käigus kiirelt vahetati. Samuti iga riigi lipuvärvide motiividega kostüümid. Ja seda kõike nende loetud päevade jooksul.
Lugusid ja liikumist oldi küll muidugi juba kodus põhjalikult harjutatud, kuid viimane lihv anti sellele kõigele ikkagi reaalsetes lavaproovides juba Tartus. Ka kogu lavastuslik pool pandi paika siin.
Tõsist tööd jagus nii õpilastele kui õpetajatele. Raske õppusel, kerge lahingus :).
Kõike tehti ise ja koostöös
Projektile omaselt oli kõik see tegevus üles ehitatud koostöise rühmatöö meetodil, kus lapsed töötasid rahvusvahelistes gruppides ning igaühel oli grupisiseselt määratletud rollid. Vahetekstid valmistas ja kandis kontserdil ette konferansjee rollis üles astunud Karl Gregor Urmet.
Poola, Eesti ja Hispaania lood, mis kontserdil kõlasid, on algusest lõpuni originaalid ning kus muusika loomisel ja sõnade tõlkimisel on kaasa löönud õpilased ja õpetajad. Slovakkia ja Itaalia lood olid coverid, nagu ka kontserdi lõpus ettekandele tulnud ühislaul, Bruno Marsi “Count On Me”. 
Concerto grosso viie riigi osalusel. Oli ikka emotsionaalne küll.
Kes teeb, see jõuab
Toimeka nädala sisse mahtus ka AHHAA teaduskeskuse külastus, kus külalised said osa nii planeteeriumi- kui teadusteatri etendustest ning osalesid ka šokolaadi valmistamise õpitoas.
Külalisetele sai Mai Torimi juhtimisel läbi viidud ka üks eesti keele tund, samal ajal kui teises ruumis rääkis klassiõpetaja Helina Mugra külalisõpetajatele õppimisest ja hindamisest meie kooli näitel. Kui projekti koordinaatorid pidasid oma töökoosolekut, viis õpetaja Margus Udeküll lastele staadionil läbi erinevaid liikumismänge.
Mai tutvustamas Bobbio (Itaalia) kooli õpetaja Vittoria Volterranile ja direktor Luigi Garionile seda, millega Raatuse õpetajad koolivaheajal teemapõhiele õppele üleminekuga seoses tegelesid ning Helina viimas külalistele läbi õppimist ja hindamist puudutavat seminari.
Ülivõrdes tagasiside
Kontserdile järgnenud päev viis projektiseltskonna kosutavale rabamatkale Endlasse. Peale põnevat ja positiivseid emotsioone täis matka võeti ette ühine piknik. Selle käigus toimus ka sertifikaatide kätteandmine, kus igaüks sai nädalat teiste ees ka lühidalt reflekteerida. Pikem tagasiside anti juba koduteel või kodudes olles ning see oli kõige positiivsem, mida projektijuht Rene silmad on eales näinud.
Mälumängu küsimus. Mida joob pildil olev õpetaja Kõlamets? Vastuse leiab meie loo lõpust.
„Õpilaste hinnang kogu nädalale oli lihtsalt ülivõrdes – 9,64 kümnest. Õpetajatel oli vastav näitaja veelgi kõrgem – 9,76. Ka kõik ülejäänud 21 erinevat hinnatavat faktorit said väga kõrgeid skoore. Seejuures hinnati kõige madalamaks iseenda inglise keele oskust."
Oli rõõm, et kauged külalised ei hinnanud kõrgelt üksnes vaimutoitu, vaid kiidusõnu pälvis ka sööklas pakutav toit.
Numbritest olulisem
"Aga mitte numbrid ei ole siin olulised, vaid need emotsioonid, pilgud ja tunded, mis jäid viimasest õhtust meelde ja mis annavad sulle alati selle tõuke midagi sarnast veel tulevikus korrata. Ilma selleta oleks see kõik üks tühi töö ja vaev.
Tagasiside vabadest vastustest oli hea lugeda ka seda, et just uute sõprade leidmine toodi paljude poolt kõige muu kõrval eraldi välja.“
Omavahel sõbrunesid nii õpilased kui õpetajad.
Raatuse õpetajate hea töö
Projekti Raatuse kooli tehnilisel koordinaatoril Renel jagus tänusõnu päris paljudele meie kooli õpetajatele, kes nädala õnnestumisele oma suurema või väiksema panuse andsid.
„Ennekõike tahan muidugi tänada Laurit, kelleta see kõik poleks kuidagi toimuda saanud. Ei projekt tervikuna, ega Tartus toimunud kontsert eraldi võetuna. Mäletan selgelt seda päeva 2,5 aastat tagasi, kui pakkusin talle võimalust sellises projektis kaasa lüüa ja Lauri oli kohe valmis kaasa mõtlema ja mis peamine, koheselt valmis ka tegutsema. Nii saime paari päeva jooksul kokku selle kondikava, mille vilju nüüd Tartus maitsesime. Kuigi osa tööst seisab veel ees, siis suur osa sellest on juba tehtud. Ja Lauri poolt kahtlemata väga hästi tehtud!“
Lisaks kuulusid Rene minu tänusõnad veel järgmistele õpetajatele: Mai Torim, Kadri Kosk, Marju Lille, Renno Raudmäe, Margus Udeküll, Pille Kütt, Kristiina Pavlenko, Aire Rillo ja Helina Mugra. Lisaks neile väärivad suurimat kiitust kõik majutuspered ja meie vaprad lapsed, kes projektinädalal kaasa tegid. Aitäh, Maria, Eva-Liisa, Laura-Liisa, Karl Gregor ja Cedric! Samuti Joosep, Stella ja Bettina, teate isegi mille eest. Eraldi lähevad tänusõnad Irina Piirile ja tema võrratule meeskonnale hea toidu eest!
Suur osa projektiseltskonnast on Vanemuise ees ühele fotole mahtunud.
Head mälestused kestavad kaua, maitsevad ja kõlavad hästi!
Kontserdist valmis ka salvestis, mida on võimalik vaadata siit. Lühike uudislugu ilmus ka Tartu Postimehes ja veidi pikem intervjuu projekti pedagoogilise koordinaatori Lauri Kõlametsaga KUKU Raadios (kuula alates 19:20).
Projekti pedagoogilisest poolest valmis kokkuvõtlik tekstikogumik ehk metodoloogiline käsiraamat (vaata siit), mis annab väga hea illustreeritud ja sissejuhatava ülevaate sellest, mis koostöine õpe on ja kuidas seda oma tööarsenalis kasutusele võtta.
„See sisaldab ülevaadet nii koostöisest õppemeetodist, kirjeldusi ja juhiseid partnerkoolides samaaegselt läbiviidud konkreetsetest „väljakutsetest“, kasutatud tagasisidelehtedest jne, mida iga õpetaja saab ise järele proovida. Samuti soovitusi õpetajatele, kes soovivad koostöist õppemeetodit rakendada, millega tuleb neil eelnevalt arvestada ja milline on oodatav mõju, aga ka ülestähendusi multiintelligentsuse teooriast.
Viimase osas soovitame küll kõikidel olla siiski väga ettevaatlik ja võtta seda pigem kui intellektuaalselt huvitavat mõttemängu, kuna kaasaja psühholoogias ei ole siiani õnnestunud tõenduspõhiselt selle Howard Gardneri geniaalseks osutunud äriprojekti põhialuseid ehk siis intelligentsuse alamkomponente kirjeldada. Kui me intelligentsuse puhul üldse millestki vähegi tõenduspõhiselt kõneleda saame, siis on see parimal juhul üldintelligentsus,“ kirjeldas käsiraamatu sisu Rene, kelle jaoks oli kokkuvõttes väga üllatav, et isegi mitmes arenenud Euroopa riigis pole koostöine õppevorm üldsegi mitte loomulik osa igapäevasest tööst.
Uhh...tehtud...kontserdi muusikalist live-poolt hoidsid üleval Raúl Martín Fernández (klahvpillid), Lauri Kõlamets (kitarr) ja Elżbieta Dębicka-Szmidt (bass).
Projekt We Are CooperARTiveon rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020 ja pikemalt saab erinevatest projektiga seotud tegevustest (sh lingid projekti kodulehele ja eTwinningu Twinspace’i) lugeda siit.
Vaata ka emotsioonidest pakatavaid fotogaleriisid:
CoopART projektinädal Tartus 1
CoopART projektinädal Tartus 2
---------------------
Küsisime lühidat kokkuvõtvat tagasisidet ka projekti meie kooli poolsetelt pedagoogilistelt koordinaatoritelt Mai Torimilt ja Lauri Kõlametsalt, mille nüüd teieni toome. Mai keskendub Tartu projektinädalale, Lauri projektile tervikuna.
Kuna projektitöö võttis oma, tuli uuest õppeaastast teise ja kolmanda kooliastme õppetoolide juhtidel, võtta aega õppekava puudutavateks aruteludeks muudel vabadel hetkedel. Antud juhul käib töö AHHAA Teaduskeskuse südames.
MAI TORIM:
"Põnev oli näha, kuidas teistest riikidest pärit inimestele meie kodumaa meeldib. Mis kõnetab, mis ei kõneta. Uue koolimaja külastus tekitas paljudes imestust ja oli näha, et neil on meie pärast hea meel.
Lapsed said väga hästi hakkama, näiteks kui käigu pealt oli vaja ümber teha linnatuur, mille tekst sai liiga mahukas, et kõike ette kanda, mängisime üheskoos kogu tuuri mõtteis läbi ja jätsime siit-sealt mõned kohad ära.
Tore oli, et ühiselt käidi külakiigel ja suheldi omavahel ka väljaspool projektiks ette nähtud aega. Projekti kulminatsiooni ettevalmistused kulgesid hoogsalt, laste panus oli suur. Koostöö klappis.
Anda tundi rahvusvahelisele lasterühmale oli väga põnev :). Kihvt oli tunniks valmistuda, kerge ärevus oli sees ja kõik läks lõppkokkuvõttes väga hästi. Koostöö kolleegidega toimis kenasti ja inimesed olid vastutulelikud."
LAURI KÕLAMETS:
"We Are CooperARTive oli minu esimene kogemus rahvusvahelises koostöös. Alguses hirmutav, pärast inspireeriv. Nagu eestlased ikka - alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama.
Jaotatud rollidega rühmatööle ülesehitatud projekt pani mind süvenema aktiivõppe meetoditesse ning uurima õppeprotsessis motivatsiooniga seonduvat,mis kulmineerus projekti teisel aastal taas algust saanud ülikooli õpingutega, et omandada teine magistrikraad pedagoogikas.
Mida rohkem ma lugesin, seda enam sain teada, kui vähe ma tegelikult tean. Ülikoolis õppimine on pikk protsess ja see annab mulle veel palju enam lisaks kui We Are CooperARTive projekt. Aga olulisel kohal on see kindlasti, täites minu elus uue etapi katalüütilist rolli.
Pidev projektiga kaasnenud erinevate ülesannete analüüs pani mind süvitsi reflekteerima protsesside üle õppetöös ning enda isiklikus arengus. Mugavusstoonist tuli välja astuda, et avastada õpetaja töö tegelikud potentsiaalid.
Inimesed on lahked ja avatud koostööks igas maailma osas, kui huvid ja eesmärk on ühine. Jah tõesti, avastasin, et kohati on töötamise kiirus ja tempo tunnetus kultuuriliselt erinev, kuid neid üldistusi ei saa teha paari inimese pealt, selleks oleks vaja sadu või isegi tuhandeid kogemusi teiste rahvastega.
Reisimine erinevatesse riikidesse teeb maailma väikseks ja avastad, et lapsed ning koolid on kõikjal sarnased, igal ühel omad rõõmud ja mured. Meeldivamaks käiguks selle projekti raames jääb minu jaoks Eesti nädala ajal kogetud jalgsimatk Endla rabas. Kevadine rahu ja vaikus, mil loodus alles otsib oma kohta."
---------------------
KATKEID OSALENUD ÕPILASTE TAGASISIDEST
Ilma selle projektita oleks olnud raske saada neid kogemusi ja emotsioone, mis We Are CooperARTive projektis osalemine endaga kaasa tõi. See projekt andis võimaluse minus arendada oskust leida sõpru ja suhelda inglise keeles.
Kindlasti arendas project minu oskust suhelda inimestega väljaspool sõprus- ja tutvusringkonda.
Ma õppisin lavakaunistuste ja kostüümide disainimist ning ka valmistamist. Sain linnatuuri abil teada uusi põnevaid fakte Tartu ja Tartus olevate mälestusmärkide kohta. Sain rohkem kinnitust asjade kohta, mida olen varasemalt enda kohta teada saanud. Mulle jäi meelde kogu projekt aga eriti Tartu projektinädala kontsert.
Ilma selle projektita, oleks vaga raske olnud kogeda kõiki neid toredaid hetki, palju huvitavaid teadmisi, mida muidu teistmoodi oleks paris raske saada. Lisaks palju huvitavaid fakte, mida ma selle projekti käigus õppisin.
Sain paljude inimestega tuttavaks, samuti Eesti grupiga palju lähedamaseks, mis on alati tore. Sain ka veidi arendada enda kunstivõimet, koostood ja inglise keele osksust.
Sain teada mõne uue icebreakingu mängu, kuidas öelda mõnda uut sõna erinevates keeltes ja palju uusi fakte projektis osalevates riikide kohta.
Sain teada, et ma oskan päris hästi inimestega läbi saada ja mulle meeldib aidata ja kaasa teha (siiski vahel lollitan ringi :D) ja suudan hakkama saada suurtes kogustes inimeste hulgas.
Minus arendas see projekt kõige rohkem, ma ütleks, mu suhtlemisoskust. Ma pole kindel selles, aga ma ütleks, et ma arendasin selles vallas end kõige rohkem.
Kõige rohkem mulle meeldejääv asi on külakiik. Seal oli kõige lõbusam minu arust, sest me käisime seal 2 korda ja ma ütleks, et seal oli meil kõige lõbusam.
Poleks ma selles projektis olnud, ei oleks ma kohtunud uute inimestega. Ei oleks olnud inimesi, ei oleks olnud nalju. Loomulikult ilma selle projektita ei oleks ma nii palju rohkem arendanud endas inglise keelt.
Varem olin väga häbelik ja ei julgenud eriti rääkida, nüüd olen küll julgem ja see on alati hea. Et saada enesekindlust ja vanemana inglise keelt õppida oleks olnud üpris raske. Ja loomulikult ei tohi unustada häid hetki.
Ma õppisin inglise keelt, uusi sõnu ja väljendeid, sain ka teada, et alati võib inimestega rohkem suhelda, mille ma jätan kindlasti meelde.
Ma sain teada palju huvitavaid fakte Tartu kohta, mida ma varem ei teadnud. Ma varem ei teadnud paljusid monumente ja miks need üldse on siin. Nüüd aga tean ja olen õnnelik.
Väga palju ma enda kohta teada ei saanud, aga kindlasti sain teada, et inimestega võib suhelda ja mitte kogu aeg ennast toas peita.
See reis arendas minus kõige rohkem inglise keele ja suhtlemise oskust (varem ma ei suhelnud üldse inimestega, ainult sõprade ja perega).
Kõige rohkem jäid mulle meelde saia naljad, külakiik, poolakate juures külas olemine. Poolas olles kõndisime paar kilomeetrit jalgpalliväljakule, siis oli seal väga palju võililli ja kõike...minu meelest oli see väga tore jalutuskäik.
Õppisin tundma Poola inimeste eluviisi, harjumisi, kooli jne... lisaks sain ka õppida tegema inimestega inglise keeles koostööd. See arendas mu inglise keele oskust ja aitas mul arendada koostöö oskust ning oskust olema grupis erinevas rollis, näiteks ajajälgija, rühmajuht jne...
Ma õppisin seda, et alati ei pea kõik perfektne olema, inglise keelt ja kuidas suhelda uute inimestega, kes pole minuga samast rahvusest.
Sain teada uusi icebreaking mänge, ideid mingite asjade teistmoodi tegemisteks, uusi ja huvitavaid fakte teiste riikide ja inimeste kohta ning uusi sõnu teistes keeltes.
Ma sain enda kohta teada, et kui vaja, saan inglise keeles hakkama ja et vahel närveerin liiga palju üle ning tegelikult suudan saada hakkama vahetusõpilasega.
Mulle jääb kõige rohkem meelde poolakate juures veedetud aeg, osad kombed poolast ning Eestis olles koos veedetud vaba aeg.
Projekt arendas minu silmaringi ja muutis mind vähem ülemuretsevaks ning rohkem vahetusõpilastega suhtlevamaks.
See projekt on mulle pakkunud palju asju, näiteks andnud mulle võimaluse rääkida inimesega, kellel on oma keel, traditsioonid ja usk. Ning nautida maastiku ja taimestikku, mida Eestis ei ole. Lisaks andis see kogemus mulle julguse teistega rääkida ja tuttavaks saada.
Poolast õppisin erinevaid sõnu nende keeles ja kuidas neid hääldada (Poola keel on minu jaoks ikka raske) ja kuidas vastutada enda või teiste eest. Tulevikku võtan kaasa, et projektid on väga huvitavad ning lahedad :).
Ma sain teada, et Poola hinnad on VÄGA odavad ja et elu väikeses külas on rahulik ning mõnus. Sain veel teada, et poolakatele meeldib väga käsipall ja jalka ning söögiks ja joogiks puljong ja pepsi.Ma sain teada, et ma olen hea suhtleja ja arutleja.
Minul, nagu projektides alati, arenesid kõige enam inglise keele ja suhtlemisoskus. Samuti arendas see ideede väljamõtlemist ehk mida võiks teha.
Kindlasti jäävad mulle meelde need inimesed, kes seal projektis olid ja kui lahked ja head nad meie vastu olid ning kui tänulikud nad olid. Väga meeldisid need tegevused Poolas, mis olid vabal ajal. Näiteks ujumine ja grillimine.
Selle projekti mõju on positiivne ning õpetab sulle uusi asju ja olukordi, mida sa varem ei teadnud või mida varem pole juhtunud.
Aga kõige meeldejäävam tegevus on kõik see, mida me koos Eesti grupiga tegime. Meil oli nii lõbus iga hetk kui me koos olime - sai nalja, palju nalju, väga palju nalju, ja veel nalju *köha* do you kno da wae *köha* (kliki kliki) ja kõik tegevused, mida me tegime koos.
Suur rõõm, mida ei olnud võimalik endasse jätta. Oli alles nädal...
... ja nagu lubatud tuleb nüüd vastus meie küsimusele. Lauri mekkis Endla raba vaatetornis petlikust pudelist kristallpuhast rabavett, mis karmi suhkrujoogiga küll üsna sarnaseks värvunud. Tähelepanelik lugeja leidis vihje kindlasti sellest, et foto oli asetatud kronoloogiliselt rabamatka kirjelduse juurde :).
