Raatuse kooli poolt koordineeritava Erasmus+ projekti STEAM the Music esimene õppimisnädal õpilastele toimus 2022. aasta oktoobrikuises Ungaris, meie partnerkoolis Csongradis. Lisaks külastati ka Ungari pealinna Budapesti.

Nädala jooksul peeti ettekandeid kõigi osalevate riikide koolidest ja nende riikide kuulsatest naisteadlastest või muusikutest. Kooli laboriruumides toimunud õpitubades valmisid õpilaste käe all tavalistest ja ebatavalistest materjalidest muusikariistad, mille abil erinevaid rütmimänge mängiti. Lisaks toimusid digiplakati koostamise ja muusika maalimise õpitoad. 

Ühel õhtul oli korraldajate poolt organiseeritud nn rahvusvaheline õhtu, kus võõrustajamaa tutvustas oma kohalikku pärandit. Seda tehti lauldes ja tantsides ning traditsioonilisi kohalikke roogasid maitstes. Õpilased õppisid ka ungari rahvatantsu ja -laule. Nädala tegemised andsid lastele teadmisi helilainete mõõtmisest, osaleti Lego robootika töötoas ja õpiti tundma inimese kõrva töö põhimõtteid. Samuti matemaatika ja muusika seoseid ja paljut muud. 

Csongradis külastati Püha Neitsi Maarja kirikut, kus õpilased vaatlesid veel üht seost muusika ja teaduse vahel – oreli ja kirikukellade saladusi. Samuti külastasid õpilased ja õpetajad Csongradi linnavalitsust. Viimasel päeval külastati Budapesti teaduskeskust ja Kecskeméti muusikainstrumentide muuseumi. Töönädal lõppes tagasiside andmisega.

Tagasisidet Raatuse õpilastelt saime meiegi ning toome selle nüüd kokkuvõtvalt teieni.

Sellel projektireisil osalemine oli väga lõbus ja huvitav kogemus, sest mulle anti võimalus uue riigi kultuuri lähemalt uurida. Enamus ajast olime väikses linnas nimega Csongrad oma Ungari majutajatega ja enamus aega saime iseseisvalt Budapestis ringi käia ja linna uurida. Csongradis käisid tegevused ühes väikeses koolis, kus saime prügist pille meisterdada, jalgrattaga sõitmas käia ja meile anti ka üks keemia tund. Seal oli küll lõbus aga minule endale meeldis rohkem Budapestis iseendale tegevust otsida.

Ma sain teada päris palju Ungarist ja selles olevatest kuulsatest asjadest. Näiteks sain teada kuulsast Ungari toidust langos mida ma ise kahjuks proovida ei saandudki. Sain veel teada, et Ungari on tuntud paprika pärast ja seda, et Ungari on väga kristlik riik. Saime käia igasuguste vaatamisväärsuste juures. Näiteks käisime parlamendi hoone juures ja sõitsime Budapesti vaaterattal.

Kokkuvõtteks olen ma väga tänulik projekti korraldajatele, et nad mulle ja teistele lastelegi sellise vinge kogemuse andsid. Kui kunagi veel mingi võimalus Erasmuse projektiga kuhugi minna on siis ma sooviks kindlasti sellest võimalusest kinni haarata, sest ei tea kui palju mul siin lähitulevikus reisimiseks võimalusi tuleb. Väga lõbus reis oli!

---

Projektireisil osalemine andis mulle kindlasti julgust juurde, sest mulle ei ole kunagi meeldinud oma arvamust avaldada ega kellegagi vabatahtlikult rääkima minna, aga selles projektis pidin seda palju tegema. Nädala jooksul arendasin ma kindlasti kõige rohkem oma inglise keele ning suhtlemisoskust. Ma õppisin teistega rohkem arvestama, sest kui me Budapestis ringi käisime, pidin arvestama ka kõikide teise soovidega. Tänu sellele nädalale sain ma enda kohta palju uusi asju teada. Sain teada, et uute inimestega suhtlemine, isegi nendega, kes väga inglise keelt ei räägi, ei olegi nii raske nagu ma arvanud olin. Sain teada ka seda, et ma suudan üksinda suures linnas orienteeruda. Alguses arvasin, et ma eksin kindlasti ära või istun vale metroo või trammi peale, aga seda ei juhtunud õnneks kordagi.

Nendest tegevustest mida me koolis tegime meeldis mulle kõige rohkem see, kui me saime robotitega muusikat teha, sest ma polnud enne kuulnud robotitest, millega saaks muusikat teha. Mulle meeldis ka see, kui me kõik koos ratastega sõitmas käisime, sest esiteks meeldib mulle väga rattaga sõita ja teiseks sain ma rohkem teada sealsest kohalikust elust. 

Lisaks sellele meeldisid mulle ka kõik need tegevused, mida ma oma majutajaga tegin. Me käisime põgenemistoas, bowlingus, kohvikutes ja erinevates restoranides söömas. Mulle jääb kindlasti meelde see, kui me Daniel Leviga kohtusime, sest see oli täielik kokkusattumus ja nii ootamatu kohtumine. 

Ungari toidu kohta sain teada, et seal on levinud sealiharoad. Kõige levinum on guljašš mida valmistatakse paprikapulbriga. Ostsin seda ka koju, et saaksime seda ise proovida. Sain teada, et ungarlased suitsetavad väga palju (vähemalt minu arvates, sest ma nägin tänavatel pidevalt inimese kes tegid suitsu). Selles projektis osalemine andis mulle uusi teadmisi ja kogemusi.

Kindlasti meeldis mulle ka see, et meil oli Budapestis nii palju vaba aega ja saime seal ise ringi liikuda. See oli üks lahe nädal!

---

Ungari lihtsalt turistina külastamisest oli Ungarisse minemine kooliprojektiga hoopis huvitamam. Sain tutvuda kohaliku kultuuriga, sealset koolikeskonda näha ja teada saada kuidas kohalikud elavad. Ungari pealinnas Budapestis oli palju teha, aga õhtul olid paljud poed kinni nii, et otsisime söögipoodi. Saime teada Mapsist, et lähedal oleks Superskillrt ja Vektor market. Vektor marketit me sealt ei leidnud, kuhu maps meid viis ja Superskiller oli hoopis mujal. Lõpuks läksime Lidlisse. Budapest on nii suur ja seal on kõige lihtsam lihtsalt üks 24 tunnine pilet osta ja mööda linna ringi sõita. Seal on vaga palju kohti, kuhu tahaks veel minna, nii et kui minna, siis vaja varuda aega.

Projekti sisulistest tegevustest õppisin, et tänapäevase tehnoloogiaga võib suht kõike teha, lisaks ka muusikat. Kui värviandur robotil ei tööta, siis on vaja teha cheat code ja ta mängib sul ilusti muusika ära.

Teinekord mõtlen ma oma pakkimise veel korra läbi. Et kõige vähem asju kaasa võtta ning rohkem tagasi tuua. Ma arvan, et see projektireis arendas kõige rohkem pigem tehnoloogilist mõtlemist, aga kõige rohkem ikka vist seda muusikalist oskust.

Laboris tegutsimine oli vist ikkagi kõige huvitavam, tegevused olid kindlasti huvitavamad. Esimne kord kui me laboris käisime, tegime tavalistest asjadest muusikariistu, mis olid lihtsad teostada. Teisel korral oli laboris pigem bioloogiaga seotud töö ja see oli sama huvitav.

---

Projekti tegevuspäevad olid väga lühikesed, millest oli kohutavalt kahju, sest teema oli huvitav. Huvitavaid tegevusi oli palju. Näiteks meeldis mulle väga robotitega muusika tegemine. Tegevus oli hästi seotud projekti teemaga, ühendades muusika tegemise robootikaga.

Kõige paremini jäävad projektinädalast arvatavasti meelde söögipausid. Nende ajal sai väga hästi pisikest linna uurida, sest söömas käisime sel tänaval, kus kogu elu toimus. Sellel tänaval oli kool, muusikakool, kirik, park, linnavolikogu, paar söögikohta ja erilisemad poed. Midagi rohkemat linnas väga ei olnudki.

Peatänavast natuke eemale kõndides jõudsime ühte imeägedasse kohvikusse. Ägedaks tegi koha selle sisekujundus. Ei ütleks, et tellitud kook just kõige parem oleks olnud, aga koha õhustik oli asja ja raha väärt.

Meeldejääv oli ka viimane päev, sest siis läksime me kogu seltskonnaga Budapesti. Käisime teaduskeskuses. Ei tea, kas see oli minu pessimistlikus, väsimus või miski muu, mis sundis mind terve aja mõtlema: ,,AHHAA on parem."

Peale kahetsusväärset muuseumikülastust läksime paadireisile. See oli täitsa lõbus. Naljakas oli, et reisi jooksul anti meile kaks jooki - üks allavoolu ja teine ülesvoolu minnes. Jõmmul ikka sellist luksust ei ole. Tahad juua, ronid üle ees lamavate inimeste.

Selles projektis osalemine andis teadmisi muusika ja teaduse ühte patta segamise viisidest. Sain teada, kuidas teha robotitega muusikat, teha igapäevaselt kasutatavatest asjadest pille ja kuidas minna alati õige metroo peale.

---

Ja nüüd saab sõna projekti pedagoogiline koordinaator, õpetaja Lauri Kõlamets, kelle huvitavaid ja omanäolisi projektinädalate ülevaateid, kus tähelepanekuid paremalt-vasakult-ülevalt ja alt, on alati rõõm lugeda.

Eesti, Soome ja Ungari kuuluvad finno-ugri keelte gruppi (grammatikas kasutab eesti keel 14 käänet, soome keel 15 ja ungari keel 18), kuid ainult soomlastega rääkides võime geograafilise läheduse tõttu leida mitmeid ühiseid sõnu ja väljendeid. Ungariga on lood hoopis teisiti. Võimalik, et “kummimadrats” on ainuke sõna, mis on eesti ja ungari keeles sama tähendusega (ungari keeles “gumimatrac”).

Ungariga kuulub oma rahvaarvu poolest samasse liigasse nagu Kreeka, Rootsi, Tšehhi, Belgia või Austria. Arvatavasti madjarite ehk ungarlaste mitmete sajandite vältel toimunud rahvaste ja kultuuride segunemise tõttu on suhtluskeeled arenenud hoopis teise suunda, mistõttu on see eestlase jaoks täiesti arusaamatu. Oma panuse ungari kultuuri arengusse on andnud arvatavasti kõik seitse naaberriiki - Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Serbia.

Lisaks kultuurilisele erinevusele on raske tuua võrdlusi ka riigijuhtimise seisukohast, sest juba aastal 896 loodi vürstiriik ning aastal 1001 Ungari kuningriik (eesotsas kuningas István’iga, kes ka hiljem pühakuks kuulutati - inglise keeles “Saint Stephen”). See monarhia vältas pea 1000 aastat ning on kuulus Euroopas just oma vanuse poolest, lüües sellega kõiki teisi riike.Ehk siis lühidalt, madjaritel on olnud tuhandeaastane monarhia. Sellest tulenevalt võib ka mingis mõttes mõista, kuidas osad ungarlased toetavad praegust absoluutset enamust parlamendis omavat erakonda Fidesz ja tema juhti Viktor Orbánit. Tänu ajaloolisele taustale, olla 1000 aastat kellegi teise poolt juhitud, mis oma kultuurist nii kergelt ära ei ei kao. 

Eestis pajatavad kogu aeg oma 700. aastasest orjapõlvest ning tõenäoliselt just seetõttu ei kao eestlaste hulgast ka vabanemise ihalus, vaid soovitakse olla vabad, autonoomsed ning ise oma asjade üle otsustada. Kuigi leian, et kui inimene ise autonoomiaga hakkama ei saa, oleks vaja teda toetada. Võta siis kinni, milline juhtimisstiil on parem. Mina isiklikult soovin ise otsustada.

Autoritaarsete juhtimisstiiliga riikides jätavad suured liidrid endast maha pärandi. Sama kehtib tegelikult ka demokraatlike riikide puhul. Näiteks Prantsusmaal mõtleb iga president juba enne ametisse astumist, mida saaks omas riigis ära teha. Jacques Chiraciga tuleb mulle meelde  ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor - rahvusvaheline tuumaenergia suurprojekt), François Mitterrandiga rahvusraamatukogu Pariisis, Georges Pompidouga “Pompidou" moodsa kunsti keskus. Nicolas Sarkozy tõstis presidendi aastapalga 101 tuhandelt eurolt 240 000 € euroni jne. 

Aga, mis on Viktor Orbani pärand Ungaris? Peaministri partei ostab ja ehitab jalgpalliväljakuid, muuseume, kontserdisaale ja taastab pealinnas  1871-1914 belle époque (pr. keelest tõlgituna kaunis ajastu) aegseid hooneid. Lisaks on pealinnas Euroopa üks parim ühistransport (alla 2 miljoniliste elanikuga linnade liigas). Ainuke probleem on, et elu ei taha pealinnast jõuda kaugemale ja kui jõuabki, siis määrab selle teekonna Fidesz. 

Meie partnerkooliks Erasmus+ STEAMus projektis on Csongrádi János Batsányi nimeline gümnaasium, mis asub pealinnast Budapestist 140 km kaugusel. Kokku on pea 17000 elanikuga Csongrádi linnas neli kooli. Koolid on kõik pisut omanäolised. Võibolla, et kõige tugevamaks peetakse katoliku kooli, kus sisseastumiseks on vaja läbida koos vanematega vestlusvoor (selleks, et mõista ühist huvi ja väärtusi katoliikluse vastu). Ülejäänud kolm kooli on katsete vabad. Neist üks kool on muusikakallakuga, kus üheksa aasta jooksul on igal õpilasel nädalas lisaks kaks muusikatundi. Midagi sarnast Tartu Karlova Kooliga, aga erinevalt Eesti muusikakallakutega koolidest puuduvad seal siseastumiseksamid. Seega võib igaühest saada muusik. 

Kahes ülejäänud koolis, nagu ka meie partnerkoolis, on au sees liikumine ja loodusteadused. Ja ei saa kurta, minu jaoks on antud projekti suurimaks üllatajaks füüsikaõpetaja Laszlo, kes kasutas muusikainstrumentide uurimiseks ning analoogsete pillide helide tekitamiseks igapäevaseid materjale (joogikõrred, plastiktopsid, õhupallid, vesi jne). Teatavasti on igapäevaste asjade kasutamine loodusteaduste õpetamisel senini üks parimaid lahendusi distsipliini vastu huvi tekitamiseks.

Kuigi antud projekti elluviimise jooksul vahetus Ungari kooli koordinaatorist õpetaja ja direktor, siis ei lastud latti alla üheski õpitoas või tegevuses ning pigem pandi veel juurde. Näiteks Lego robotitega muusikaloomise õpitoa võtsid enda kanda kohalikud vanemate klasside õpilasesinduse liikmed. Ka meie projektis on palju õpilasesinduse liikmeid, kes on hakkajad ning soovivad panustada koolielu tegemistesse. Seega selgub, et mingil imelikul kombel on ÕE liikmed igal pool ühesuguste isiksuseomadustega või kehtib vanasõna - “Kes teeb see jõuab”.

Järgnevalt midagi ka õpilastele. Kõige tähtsam küsimus 9. klassi lõpus on, et mida teha edasi. Nüüd veidi lähemalt, kuidas on antud olukord lahendatud Ungaris. Selleks, et saada sisse kutsekooli, pole 9. klassi lõpus vaja midagi teha, aga gümnaasiumisse sisseastumiseks sooritavad õpilased riikliku standardeksami, mis sisaldab ungari keelt (kirjandus ja grammatika) ning matemaatikat. Lisaks võetakse arvesse 7.-9. klassi keskmine hinne ja sõltuvalt juba gümnaasiumi eripärast ka edasiõppimise suuna õppeainete keskmine hinne. Näiteks kui soovid minna füüsika- ja keemiakallakuga kooli, siis tuleb ette näidata kõrge loodusainete keskmine hinne.

Sisseastumiskatse moodustab 50% tulemustest ja keskmised hinded samuti 50%. Kuna standardeksam sooritatakse põhikoolis, siis saavad põhikoolid ka otsutada, kas eksam sooritatakse täies mahus kirjalikult või kasutatakse ka suulist osa. Kuid sotid on võimalik selgeks teha ka juba varem, nt võid sooritada 4. ja 6. klassi lõpus stardeksami (mis muidugi vastab antud vanuse astmele) ja kõrge skoor tagab selle, et oled juba gümnaasiumi suunaga koolis sees ning 9. klassi lõpus ei pea enam eksameid sooritama. See muidugi tähendab ka koolivahetust. Samas, kui puberteet teeb sinu sisemises õppimise motivatsioonis omad korrektiivid, siis on võimalik liikuda ka tagasi oma endisesse kooli.

Õpetajate palk on mitmeastmeline. Alustaval õpetajal jääb täiskohaga töötades kätte kuus umbes 200 000 forintit (~492€), mida iga viie aasta järel kergitatakse 50 000 forintiga (~123€). Seega 20 aastase õpetajatöö kogemusega saad palka ~300 000 forinti (738 €). Aga arvestama peab sellega, et täistööaja sees antakse 22-26 tundi ning antud tundide vahemikus puudub töötasu erinevus, seega kõik õpetajad soovivad pigem töötada ainult koormusega 22 tundi nädalas.

Midagi ka lapsevanemale. Ühe lapse toetussumma on 28500 HUF (~70€). Koolilõuna maksab 700 HUFi (1,72€) lapse kohta, kuid kolme lapse vanemana pead maksma antud summast poole. Koolitransport on tasuta. Õnneks liiguvad lapsed, sarnaselt Eesti lastega, ise kooli ja koju. Muidugi arvestades, et tegemist on väikese asulaga, käivad paljud lapsed ümberkaudsetest taludest teadmisi omandamas koolibussiga, mis on ka Eestis levinud, kuid õppetöö algab juba kell 07:30.

Lisaks Csongrádile veetsime õpilastega aega ka pealinnas Budapestis, mis tegelikult koosneb ajalooliselt kahest linnast - Doonau paremkaldal asub Buda ning vasakkaldal paikneb Pest. Linna 9-12-korruseliste majade vahel orienteerumiseks on siiski kõige paremaks lahenduseks paberversioonis kaart, sest aeg on näidanud, et teiste mobiilioperaatorite kaudu sideteenuse paketiga GPS kasutamine osutub tihti võimatuks. Signaal lihtsalt puudub. Sellega puutusid kokku ka meie õpilased. Õnneks vaatasin õpilastega eelnevalt linna ahvatlustesse sukeldumiseks ära mõningad maamärgid, mille abil on kergem kohtumispaika leida. Sama tööd (paberkaardi järgi orienteerumist) teeb meie kooli geograafia tundides ka Urmas Vessin. Elagu Urmas! Õpilased said tõesti väärt kogemuse osaliseks.

Projekti STEAMus iseloomustab STEM distsipliini sidumine ka muusikaga (A=Art), eesmärgiks uurida lähemalt, kuidas muusikainstrumendid on seotud tehnoloogia ja loodusteadustega. Meie kooli õpilastel andis kindlasti väga suure eduelamuse ka kohtumine meie oma Tartu Annelinnas üles kasvanud Daniel Levi Viinalassiga, kes oli parasjagu tulnud Budapesti Showcase Hub Festival 2022 raames esinema. Mis saaks olla veel parem kui uurida ühelt muusikult, kuidas tema kasutab tehnoloogiat oma muusika loomiseks, lindistamiseks ning edastamiseks. Võimas.

Proovin seekord tõmmata otsad kokku TÜ Physicumi stiilis - gravitasioonivälja tugevused on taevakehadel erinevad, nt Maa (g=9,8N/kg) ja Kuu (g=1,62 N/kg) ning need kaks numbrit on mulle alati meenutanud Ungari ja Eesti rahvaarve (9,8 miljonit ning 1,34 miljonit). Kuid, kas Eestis on mitmeid korda kergem ja lihtsam elada, selle järelduse peab igaüks ise tegema. Hetkel päästab ühte riiki Orban, hoides bensiini hinda madalana (1,5€), aga arvestades praegust turbulentset inflatsiooni, siis ühel hetkel isegi Orban väsib ja hinnad kerkivad ka Ungaris.

Täpsemalt saad projektist lugeda siit.

Vaata ka STEAMus Ungari projektinädala fotogaleriid ja videot.