Septembrikuu alguses viibisid kooli arendusjuht Rene Leiner ning haridustehnoloog, sotsiaalainete õppetooli juht ja ajalooõpetaja Mihkel Laar Taanis, Svendborgis ja Gislevis, kus anti avalöök rahvusvahelise projekti Square Eyed Students käivitamisele.

Tegemist on projektiga, mille teema keskendub digimaailma ja “pärismaailma” tasakaalule õpilaste hulgas.

Harukordne sünergia

Projekti tehniliste ja pedagoogiliste koordinaatorite kohtumine möödus mõlema Raatuse kooli esindaja arvates väga töises ja konstruktiivses õhkkonnas.

“Ma ei mäletagi sarnast kohtumist, kus tõepoolest sai vähemalt 90% ulatuses keskenduda väga selgelt projekti sisu puudutavatele teemadele ja kus kõik osapooled olid sedavõrd selgelt ja arusaadavalt väga sarnastel seisukohtadel ja arusaamistel. See tekitas harvanähtava sünergia, millest ma, juba teatud kogemustega projektihundina, julgen välja lugeda ainult positiivseid märke projekti õnnestumisele tulevikus. Mõistagi tuleb selle nimel kõikidel pingutada ja kõvasti tööd teha. Algplatvorm on suurepärane,” ütles Raatuse koolis juba kuuendat aastat rahvusvahelisi projekte koordineeriv arendusjuht Rene Leiner.

Oli heameel tõdeda, et partnerid kiitsid meie panust projekti kirjutamisel ning meie rahvusvaheliste projektide manageerimise kogemustele toetuvat know-howd, mis oli abiks ka kokkulepete sõlmimisel Taanis.

 
Mihkel Laar Gislevi koolis toimunud töökoosolekul kolleegidele oma ettepanekuid tutvustamas. Fotod: Rene Leiner

Kultuuride erinevused tasandab nende hea tundmine

Mihkel Laar, kellele see oli esimene sarnane projektikoordinaatorite kohtumine, mistõttu võrdlusmoment puudus, leidis et võrreldes paljude teistega on eestlaste töökultuur enamasti tugevalt lahendusele orienteeritud.

“Pikka juttu ei sallita ning kokku saades üritatakse võimalikult kiiresti tulemuse-lahenduseni jõuda. Ometigi oleme maailmas sellise lähenemisega vähemuses. Horvaatidel, türklastel ja ungarlastel on vaja alustuseks omavahel tuttavaks saada ning vabamas kontekstis natukene aega veeta. Esialgu tekitab see tunde, et kogu asjaajamine venib ning tegeletakse mõttetu aja raiskamisega. Lõppkokkuvõttes oli siiski näha, et ajaline investeering tutvumisse ja nö ice-breaking teenisid oma eesmärki ning kõik asjad said siiski konstruktiivselt lahendatud.”

Projekti koordinaatorite tiim Svendborgis (Taani) kohaliku linnapea juures. Fotolt leiame ka Raatuse kooli poolse projekti pedagoogilise koordinaatori Mihkel Laari (paremalt esimene) ja üldkoordinaatori Rene Leineri (paremalt viies).

Nutiekraanide taga veedetud aeg olgu sisukam

Tagasi projekti sisu juurde. Tänapäeval kasutavad lapsed väga palju infotehnoloogilisi vahendeid. Ometi ei ole näha olulist hüpet nende vahendite kasutamisest tuleneva kasuteguri osas ehk siis tegelikud arvutikasutamise oskused ei ole kindlasti tasemel, mis meid rahuldaks.

Teiseks probleemiks, millega käesolev projekt tegeleb on meie laste liiga suur nutiseadmete ja ekraanide taga veedetud aeg, mis võiks igast aspektist vaadatuna olla optimaalsem ning rohkem aega tuleb pühendada ekraanivälistele tegevustele.

Koos Taani, Türgi, Ungari ja Horvaatia partnerkoolidega anname oma parima, et projektis osalevate õpilaste ja õpetajate abiga neid küsimusi põhjalikumalt lahata.

Iga rahvusvaheline projekt annab lastele justnimelt võimaluse arendada ennekõike oma sotsiaalseid oskusi ning seda olukordades, mida igapäevane koolipäev ei paku. Mõistagi avardab see igaühe silmaringi, võimaldab reisida ja suhelda erinevatest kultuuridest ja riikidest pärit eakaaslastega, näha teisi koole ja riike.

Projekti sihtrühma kuuluvad Taani koolilapsed tarkade ekraanide taga. Nemad juba instinktiivselt teavad, et sellises situatsioonis on jalgade õige asend justnimelt laual, mida täiskasvanud kipuvad sageli "kultuuritusega" segamini ajama. Nii südamel kui veenidel on sellises asendis palju kergem tööd teha ning ressursid saab suunata sinna, kus seda rohkem vaja on. Näiteks ajju :).

Lihtsate lahenduste asemel pakume võimalusi

Kuidas siis arvutite ja nutiseadmete kasutust laste jaoks mõttestatumaks muuta? Projekti pedagoogilise koordinaatori Mihkel Laari arvates ei ole sellele küsimusele ühest vastust. “Arvan, et õpilased leiavad oma vastused projektist ise, meie saame ainult konteksti ja võimalust pakkuda.”

Tema sõnul seisneb projekti olulisus ennekõike erinevate ainealaste oskuste ja pädevuste arendamises.

“Praeguses faasis on vara rääkida veel konkreetsetest tegevustest ja nende tulemustest, aga kindel on see, et lapsed kogevad uusi olukordi ja kultuure ning on sunnitud end teatud määral mugavustsoonist välja viima.”


Nii inspireerivas töökeskkonnas ei jää ükski hea idee ajukäärude vahele peitu.

Kirvega päikeses, vihmas ja mudas

Mõistagi sai Taanis lisaks töökohtumistele näha ka kohalikku koolielu, aga ka seda, kuidas toimetab kõrvalhoones tegutsev lasteaed.

Renele meeldis Taanis näha ennekõike seda, kuidas lapsed suure rõõmu ja tuhinaga õuesõpet läbi viisid. Seda iga ilmaga ja iganädalaselt.

“Teatud klassidel on õppekavas see koguni nii, et tervelt ühe päeva nädalas veedavad nad täielikult õues. Paljudele lõunapoolsete partnerkoolide õpetajatele oli see päris suureks üllatuseks, et lastele usaldatakse kirves, et puid lõhkuda ja muid terariistu teisteks töödeks ning lapsevanemad ei pahanda, et nende lapsed mudas möllavad. Kes turnis õunapuu otsas, et õunu kätte saada, kes lõikus porgandit või kartulit. Suurepärane oli vaadata, kuidas lapsed õpetajaga koos süüa tegid.”


Oli kosutav näha, kuidas lapsed vabas õhus endale toitu valmistasid...

 
...ja lõkkematerjaliks puid lõhkusid.

Kust tulevad kartulid ja porgandid?

Õuealal oli koolil ka oma aiamaa. Nii mõistavad lapsed nüüd, et kartul ei tule mitte friikartuli vormis rasva seest, vaid ikka maamullast ja ümarana. Nali naljaks, aga tänapäeval kohtab aiatöödega mitte kokku puutunud laste puhul kurioossemaidki tõlgendusi taimede ja loomade kohta.

Mihklile jäi ennekõike silma õpetajate-õpilaste väga lähedane suhe ning iga õpilase olukorra põhjalik tundmine.

“Samuti oli huvitav näha algklasside õuesõpet, kus lapsed terve päeva õues veetsid ning ise seal kõigega hakkama pidid saama. Lisaks sümpatiseeris lastevanemate suur kaasatus - väliõppklassi ehitamine, võimla renoveerimine, toidutegemisel abistamine jne.”

Kool, mida juhivad lapsevanemad

Lisaks on seal lapsevanematel väga suur otsustusõigus kooli pedagoogiliste suundumuste ja õppe sisu osas. Sisuliselt ongi see nende otsustada. Taani koolis nähtu erines kindlasti meie koolist ja kindlasti oli nähtu hulgas kuhjaga seda, mille poole me ka ise teel oleme – teemapõhine õpe, õuesõpe ja suurem rõhk laste liikumisaktiivsusele. Gislevi vabakooli näol on tegemist pigem Waldorf stiilis kohaliku kogukonnakooli, kui “tavalise” Taani kooliga, kuigi kõikidest meie mõistes põhikoolis käivatest lastest õpib ligi viiendik justnimelt sarnastes vabakoolides.

Ja kogu koolivõrgust moodustavad vabakoolid koguni 30% koolidest. Kui nn munitsipaalkoolides on keskmine õpilaste koguarv 380 ja keskmine klassi suurus 19,4 õpilast, siis vabakoolides on need numbrid 196 ja 15,6.

Selliste koolide aastane õppemaks jääb kusagile 2000 euro kanti õpilase kohta. Vabakoolidel on õiguslik alus mitte sooritada eksameid ja kasutada laste hindamiseks alternatiivseid meetodeid.


Pole halba ilma, on valesti valitud riietus. Nii lasteaias kui koolis veedetakse suur osa ajast õues. Ja sageli käivad õpetajatel abiks ka lapsevanemad.

Lapsed joonistavad hoogsalt logosid ja valmistuvad Türgi reisiks

Mis projekti edasisi tegevusi puudutab, siis nende ridade kirjutamise ajal käib paralleelselt nii projektis osalejate valik kui projektile logo joonistamise konkurss. Raatuse koolist valitakse välja kaks tööd, mis pääsevad nö rahvusvahelisse vooru, kus kõik koolid saavad anda punkte teiste koolide õpilaste koostatud kavanditele. Lõpptulemus vormistatakse Eurovisiooni lauluvõistlusest tuttava punktijagamise skeemiga ning võitjast saab kaks aastat kestva projekti logo autor.

Esimene mobiilsusnädal peetakse aga juba novembri lõpus ja detsembri alguses Musta mere äärses Trabzoni linnas Türgis. Õpilased sinna on juba välja valitud, piletidki ostetud ning peagi algavad ettevalmistustööd, mille käigus tuleb muuhulgas etendada üks projekti temaatikaga seonduv mininäitemäng või sketš.

Projekt on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020.

Vaata ka fotogaleriid Taanist, mis sisaldab ülesvõtteid teelt, töölt, kohalikust koolielust, maitsetest ja meeleoludest, millest kõigest polnud mahti ülal kirjutada ning projekti alamlehte meie kodulehel.