19.-30. märtsini õppis Raatuses vahetusõpilasena Anne-Mai Ottep, kes tuli meile teisest Eestimaa otsast - Leisist, Saaremaalt. Oli tore aeg, mida allpool veidi pikemalt meenutame.

Väike ja "suur"

Anne-Mai peamiseks põhjuseks VeniVidiVici programmis osalemisel, oli soov panna ennast proovile veidi suuremas koolis. Nimelt on Leisi kool võrreldes Raatusega enam kui kolm korda väiksema õpilaste arvuga. Kokku on seal 151 õpilast.

Ega paraku sel õppeaastal ei õnnestunud küll seda eesmärki ehk mitte niiväga hästi täita, sest asusime ju asenduspindadel ja suure kooli melu sellistes tingimustes „tekitada“ pole võimalik. 8.c klass, kus Anne-Mai need kaks meeleolukat nädalat õppis, on ka vaid kahe õpilase võrra suurem kui tema oma koduklass, kus õpib 14 last.

Ja mis veel Leisi kooli puudutab, siis ega kooli väiksus ei takista olla tegelikult suur. Näiteks ainuüksi sportliku poole pealt osaleti eelmisel õppeaastal 26 erineval võistlusel - kergejõustikus, võrkpallis, ujumises, orienteerumises, rahvastepallis, jalgpallis, kabes ja tuletõrjespordis. Saavutati kokku 104 auhinnalist kohta. Koolinoorte meistritiitleid 27, II kohti 37 ja III kohti 33. Täiskasvanute meistrivõistlustelt saavutati 7 meistritiitlit. 


Klassipilt vol 1. Anne-Mai keskel punases. Fotod: Rene Leiner 

Üllatavalt palju mehi

Kuna külaliste silmad märkavad enamasti palju rohkem neid asju, mida ise ehk omas mahlas toimetades tähelegi ei pane, siis uurisime Anne-Mai käest seda, millised olid tema nähtu ja kogetu läbi need asjad, mis Leisi koolist meie juures erinesid. 

Üllatuslikult kõlas tema suust esimesena see, et meie koolis on rohkem meesõpetajaid kui Leisi koolis. Oma kodukooli õpetajatele viib ta aga soovituse olla sama osavõtlikud kui meie õpetajad.

Kas oleme liiga leebed või väga toetavad?

„Ma soovitaksin oma kooli õpetajatele rohkem õpilastega suhelda ja kui õpilasel on mingi muresiis sellega tegeleda. Teie koolis nägin palju kui õpetaja aitas õpilast kui õpilane ei saanud teemast aru.“

Mitte väga suure üllatusena kõlas Anne-Mai suust aga mõte väga liberaalsest koolikultuurist, millel on alati nii omad plussid kui miinused. Hetkel on see olnud meie kooli teadlik valik.

„Teie koolis on õpetajad liiga leebed. Nad lubavad õpilastel telefonides olla. Minu kodukoolis õpetajad sageli korjavad enne tundi meie telefonid ära, et me tunni ajal kuulaksime rohkem õpetajaid, mitte ei ole nutiseadmetes,“ rääkis Anne-Mai.

Samas pani ta tähele ka seda, et meie õpetajad ja õpilased saavad väga hästi läbi. Õpetajad aitavad õpilasi ja on väga toetavad. Ka ta ise tundis kahe nädala jooksul seda omal nahal.

„Õpetajad olid minu vastu väga lahked ja abivalmid. Kui oli mingi probleem siis nad aitasid nii nagu võimalik.“ 


Anne-Mai 8.c klassi koolipingis, mis kaheks nädalaks oli päris tema oma.

Õdedega kohvikus, sõpradega teatris

Tartu oli meeldivaks sihtpunktiks Anne-Maile ka seetõttu, et tema õed elavad siin. „Veetsin palju aega Ülikooli kohvikus, kus mu õed töötavad. Kuna me ei näe nii tihti, siis saime koos aega veeta.“

Koos klassiga käidi vaatamas teatrietendust "Jõud",mis Anne-Maile väga meeldis. Lisaks kutsusid klassikaaslastest uued sõbrad teda kooliteatrite festivalile, kus nad ise üles astusid.

„See meeldis mulle väga. Klassis suhtlesin kõige rohkem Steveni, Angelina, Maarja ja Mari-Anniga. Nad on väga lõbusad, abivalmid, teevad nalja, nendega oli mul väga tore koos olla ja ma ei tundnud ennast kordagi üksi.“

Sõbralik, tark ja hea

Ka meie õpilastel leidus Anne-Mai kohta ainult häid sõnu.

"Saime hästi läbi ja õnneks terve klass suhtus temasse hästi. Ma loodan, et jääme Anne-Mai’ga ikka edasi ka suhtlema, sest ta oli väga tore ja sõbralik. Lisaks tark ja hea kõigi vastu," rääkis Angelina Davõdov

Steven Noorsoole jäi Anne-Mai meelde väga toreda tüdrukuna, kes sobis nende klassi kenasti.

“Anne-Mai oli sõbralik, küllalt jutukas ja parimas mõttes rahulik. Mulle tundus, et meil sujus kõik hästi. Temagi kinnitas, et tal oli meiega hea olla. Oli tore, et Anne-Mai sattus meie juurde just sellistel teguderohkematel nädalatel. Just tema külasoleku ajal käisime vaatamas lavastust "Jõud". Lisaks sellel toimus Tartu kooliteatrite festival, kus temaga käisime,” lisas Steven.

Üllatus ühtehoidvast klassist

Nii Angelina kui Steveni sõnul sobitus Anne-Mai nende klassi suurepäraselt ning ka õpetajatel sujus temaga kõik kenasti.

“Kõik tundus väga tore. Anne-Mai ütles, et talle meeldis meie klass ja tema arvates on meil väga ühtehoidev klass, mida oli üllatav, aga siiski väga tore kuulda,” lisasid mõlemad.Ka klassijuhataja Maila Jürgensonil oli siiras rõõm seda kuulda.

Õppetöö osas oli Anne-Mai oma koolis mitmetes ainetes teemadega eespool, aga oli ka neid, kus Raatuse õpilased olid kaugemale jõudnud.

„Näiteks muusikas olin oma koolis Ladina-Ameerika teema juures, kuid teie koolis oli see teema juba ammu läbi võetud. Ka bioloogias olin ka väga maas. Oli ka aineid kus olime sama kaugel, näiteks füüsikas. Oma kooli õppetöös ma maha ei jäänud, pean ainult mõned kontrolltööd järele tegema.“

Klassipilt vol. 2. Palju ägedaid emotsioone.

Asendamatu kogemus ja sõprus kogu eluks

Kokkuvõttes jäi meie kauge külaline, nende kahe Raatuses veedetud nädalaga, väga rahule.

„See oli minu esimene õpilasvahetuses käik ja ma tahaksin uuesti proovida, kuid 9. klassis on eksamid, siis on raskem seda aega leida. Mulle väga meeldis see ja kui aega saan, siis lähen kindlasti uuesti. Oma tulevikuplaane ei ole ma veel paika pannud, kuid arvan, et lähen ametikooli. Pean veel selgusele jõudma mida õppida või kelleks saada tahan.“

Oma sõpradega 8.c klassist peab Anne-Mai kindlasti ühendust ka tulevikus. Selle heaks näiteks on see, et maikuu keskel toimunud klassiekskursioonil Riiga, oli temagi kaasas. Ja mis saabki olla parem, kui sellistest projektidest sündinud sõprus, mis kestab…