Maikuu viimasel täisnädalal viibis meie Erasmus+ projekti Blue Countries järjekordne reisiseltskond Iirimaal, kus toimus järjekorras juba kolmas õppimis- ja õpetamistegevuste nädal. Õpilastest käisid Iirimaal Liselotte Bikha, Marta Eliisabeth Ojamets, Ruuben Raud ja Hugo Kosk. Koos meiega olid kohal partnerkoolide esindused Poolast, Kreekast, Rumeeniast, Itaaliast ja muidugi võõrsutajamaalt Iirimaalt.
Lärmakast Dublinist vaiksesse külakooli
Reis algas projektisõitudele traditsiooniliselt juba esimestel öötundidel ning tänu ajavahele oldi juba päris varakult Iirimaa pealinnas Dublinis.
Kuna meie partnerid jõudsid kohale erinevatel aegadel, jäi päris palju aega ka pealinnaga tutvumiseks, mida heal meelel ka kasutati.
Meie projektiseltskonda võõrustanud Strabraggan National School on väga väike, alla 40 õpilasega kool Arigna külas, kus on sisuliselt vaid 3 õpetajat. Seda enam väärib tunnustust, et on võetud ette osaleda rahvusvahelises projektis. Nagu paljud koolid Iirimaal, on Strabraggani kool väga tugevalt seotud katoliku kirikuga.
Hoolimata kooli väiksusest oli vastuvõtutseremoonia väga uhkelt üles ehitatud, kuid samas soe ja kodune. Meie lapsi tervitasid Eesti lipud ja laste poolt valmistatud plakatid, millel puhtas eesti keeles kirjas „Tere tulemast!“. Hoolimata ühest vahelejäänud ööunest, olid meie lapsed esimese projektipäeva hommikul väga reipad ja heas tujus.
LipDub Micheal Jacksoni järgi
Kui võõrustajate laulud ja kõned kuulatud, projektijuhtide koosolek peetud, õuemängud mängitud, jooksud joostud, asuti välja mõtlema ja harjutama seda, mis pidi projektinädala lõpuks valmis saama ehk LipDubi. Kelle jaoks on see uus termin, olgu öeldud, et tegemist on mõne tuntud laulu järgi ühe võttega filmitud mobiilse videoga, mis täis erinevaid liikumisi ning kus osalejad liigutavad oma huuli vastavalt laulusõnadele. Nii tulebki nimetus kahest ingliskeelsest sõnast – lips (huuled) ja dub (dubleerima).
Lepiti kokku, et iga riik võtab enda kanda ühe salmi ning lõpuks sõlmitakse see kokku üheks tervikuks ja filmitakse Lough Alleni järve kaldal. Laul, millest LipDub’i teha ja mille sõnum pidi olema seotud vee ja/või loodushoiuga valiti välja juba mõned kuud varem toimunud hääletusel, kust said osa võtta kõikide riikide koolide õpilased (Eestis ka lapsevanemad). Punktid liideti Eurovisiooni süsteemis kokku ning valituks osutus Michael Jacksoni lugu Earth Song, millest monteeriti kokku lühendatud variant.
Mis lõpuks välja tuli on nähtav selles videos siin, kus meie õpilased astuvad ette kohe päris esimestena.
Pime kaevandus ja roheline ökotalu
Kuna koolis sööklat ei ole, siis olid lapsevanemad ka meie õpilastele kaasa pannud toidupakid, mida siis selleks sobival ajal nositi.
Pärastlõunal aga võeti ette väike bussisõit kohta, mille poolest Arigna ehk kõige kuulsam on. Nimelt on tegemist väga vana kaevanduspiirkonnaga. Viimane kaevandus suleti seal küll juba 1990, kuid täna meenutab seda suursugune energiakeskus, mis on siinsete turistide üks tõmbenumbreid.
Lapsed said väga autentse ja emotsionaalse giidi juhendamisel, kes ise seal noore poisina kaevuritööd alustanud, aimu sellest kui raske, ohtlik ja keeruline, aga samas rahaliselt väga tasuv (nädalaga teeniti õpetaja kuupalk), oli kaevurite elu Arigna kaevanduses alates selle algusest 17. sajandil kuni sulgemiseni 1990. aastal. Esmalt kaevandati rauamaaki ja seejärel kivisütt. Mõistagi räägiti ka vee tähtsusest kaevanduses.
Tulles maa-alustest käikudest taas maapeale, viis teekond edasi Tommy farmi ehk mahetallu, kus kõike tehakse ökoloogiliselt võimalikult puhtal ja loomulikul moel. Seal tuli juttu sellest, kuidas inimese poolt kaitstud kohalikud ökosüsteemid (veekogud, rabad, loomade-lindude elupaigad) võivad piirkonna elu mõjutada.
Viiendiku riigieelarvest maksnud ülivõimas hüdroelektrijaam
Kuna vett saab inimene kasutada päris mitmel erineval moel, näiteks selleks, et toota tänapäeva elus nii vajalikku elektrit, siis viis teine päev õpilased ja õpetajad Ardnacrusha elektrijaama, mis oli tõeliselt võimas. Tegemist on Clare maakonnas, Ardnacrusha lähedal, Shannoni jõel asuva hüdroelektrijaamaga, mis ehitati üles 20ndatel aastatel seitsme aasta jooksul.
Kõik see juhtus Iirimaa iseseisvumise päris alguses ja oli riigile seetõttu väga oluline, kindlustamaks noore riigi varustamist elektrienergiaga. Mõistmaks ehitise olulisust ja mastaapsust on märkimisväärne fakt, et jaama ehitus maksis kokku viiendiku Iirimaa tollasest riigieelarvest.
Tehase ehitas Saksa firma Siemens-Schuckert, kuigi suurem osa projekteerimistöödest tehti Iiri inseneride poolt ja Iirimaa andis ka suurema osa tööjõust. Seegi oli noorele riigile väga oluline. Projekt hõlmas kogu jõe voolu, mitmete tammide ja sildade muutmist ning riikliku elektrivõrgu ehitamist.
Ardnacrusha elektrijaam koosneb kolmest vertikaalteljelisest turbiinigeneraatorist ja ühest vertikaalse võlliga turbiinigeneraatorist, mis töötab keskmiselt 28,5 meetri kõrgusel. Ardnacrusha tootmisvõimsus 85 MW oli piisav kogu riigi elektrienergia nõudluse rahuldamiseks esimestel aastatel. Jaama kogutoodang võrdub umbes 332 000 MWh-ga aastas.
Maailmakuulus lõhepüügi koht maksis lõivu
Jõe piirkond, kuhu elektrijaam ehitati, eriti see osa, mis voolas mööda Castleconnelli külast ja on tuntud Doonassi kärestiku nime all oli sel ajal üle maailma tuntud kalapüügi kohana. Eriti lõhepüügi osas. Tammide ja elektrijaama ehitus avaldas sellele majandusharule aga esmalt päris katastroofilist mõju, kuid sellele leiti õnneks hiljem vähemalt osaline lahendus.
Lõhedele tehti eraldi läbipääs, mistõttu on osutunud võimalikuks säilitada kõik nende loomulikuks eluks ja paljunemiseks vajalikud ohutud kudemisrände teed. Kuigi päris ilma mõjuta ei ole see protsess kulgenud ning lõhepüük ei ole enam kuidagi võrreldav jaama ehitamise eelse ajaga ja madalad veetasemed on mõjutanud ka teisi kohalike kalaliike.
Lossid ja kindlused on Iirimaal kohustuslikud
Kuna Iirimaa on lisaks oma fantastiliselt rohelisele ja väga hästi hoitud loodusele kahtlemata tuntud ka oma ilusate losside ja kindluste poolest, siis viis päeva teine pool lapsed Bunratty kindlusesse ja seda ümbritsevasse rahvaparki. Tegemist oli sisuliselt vabaõhumuuseumiga, kus oli taaselustatud üks tõeliselt autentne Iiri külake, koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Seal oli nii kool, poed, politseijaostkond, kõrts, arstikabinet ja palju muud. Lisaks sellele oli pargi territooriumil hulgaliselt erinevaid loomi, millest kitsed, eeslid ja kuulsad Iiri hundikoerad jätsid lastele ehk kõige sügavama mulje.
Õhtust söödi Galway maakonnas asuvad Gorti linnas, misjärel asuti pikale tagasiteele Arignasse.
Tutvumine rohelise energiaga
Järgmine päev algas rahvusvahelistes gruppides vesiveski mudelite ehitamise ja LipDubi proovide ja lõppversiooni filmimisega. Lõunasöögi järel sõideti bussiga Corry mäel asuvasse tuuleparki.
Spion Kop tuulepark ehitati 1998. aastal ja selle ehitamist toetas Euroopa Liit. Tuulepark asub 400 m kõrgusel merepinnast oleval platool, kus vanasti asus üks Arigna kaevandustes ja kogub oma tuule Arigna orust tulevast õhuvoolust.
Tuulepark koosneb 2x600 kW turbiinidest, millega varustatakse elanikke elektriga. Kui see väljund on ebapiisav, ostetakse vajaminev elektrienergia riiklikult energiaettevõttelt ESB. Kui turbiinid toodavad aga rohkem energiat kui tarbimiseks vajalik, müüakse see omakorda ESB’le maha.
Neli tihedat päeva möödusid linnutiivul
Viimasel päeval toimusid veel mõned projekti teemaga seotud töötoad, mängiti rahvusvahelistes võistkondades jalgpalli, käidi koos basseinis ujumas ja veedeti aega koos oma majutusperedega. Projekti koordinaatorid pidasid maha ka koosoleku, kus võeti esimese aasta tegemised kokku ning planeeriti järgnevat. Olulisel kohal oli ka ettevalmistus juba oktoobris Eestis toimuvaks projektinädalaks, kus keskmes saab olema vee puhtuse ja saastega seotud temaatika.
Projekt Blue Countries on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020 ja sellest pikemalt saad lugeda siit.
Oli vahva ja õpetlik nädal, mille võtame kokku katketega õpilaste ja projekti pedagoogilist poolt vedava õpetaja Aigrid Kõõra poolt kirjapandud tagasisidest.
---
Mulle meeldis väga Iirimaal olla, sest seal oli väga tore ja seal sain ma paljude toretate inimestega tuttavaks ja ma sain teada ,et Iirimaa on üks nendest riikidest maailmas, kus on vesi puhas (selle ma võtaks endaga kaasa), sain teada, et ma polegi nii halb jalgpallis ja et tuuleenergia tuulikutesse saab ka sisse minna. Ja, et Irimaa esimene tuuleenergia tuulik ehitati aastal 2001 ja ma sain teada, et tiimitöö on üks mu tugevamaid külgi ja sellest rääkides meeldis mulle kõige rohkem veeratta ehitamine ja ma olen nüüd natuke isegi targem.
---
Mulle meeldis väga Iirimaa projektinädal ja inimesed kes seal olid, ilm oli ilus ja loodus samuti. Colmi pere oli ka tore ja mulle meeldis seal.
---
Mulle väga meeldis Iirimaa, ma sain Colmiga mängida Iirimaa sporte ja mänge. Eriti meeldis mulle see, kuidas Colmi pere läks hilja magama. Iirimaa kool oli väike, aga lahe. Ma sain Colmilt seda teada, et Iirimaa traditsiooniline sport on maailma kõige kiirem sport.
---
Ilma sellise kogemuseta oleks raske olnud aru saada Iirimaa koolielu ehk ma ei oleks teada saanud, kuidas neil koolielu käib. Kindlasti sain ma ka teada uusi inglise keele sõnu.
Iirimaalt sain ma teda, et vesi on meeletult oluline ja vett tuleks kokku hoida, kuna veeta pole elu. Ma sain veel teada, et sütt leiab ainult teatud vöötmetes, ehk igalt poolt seda kaevandada ei saa.
See projektinädal arendas minus kannatuslikust ja ka kindlasti suhtlus oskust. Arenesin ka keeleliselt. Mulle meeldis kõige rohkem teisipäev, kus me käisime kaevanuses ja talus. Talus sain ma palju teada elusolenditest, kes vees elavad.
Mulle jäi kindlasti meelde see, kui mul paluti midagi akrobaatikaga seoses teha. Kõik vaatasid siis mind nagu nad poleks midagi sellist varem näinud. Iirimaa inimesed olid ääretult lahked ja toredad.
Iirimaast ei teadnud ma enne seda reisi midagi, aga nüüd tean ma palju rohkem nt Iirlased armastavad juua teed piimaga, seal sajab tihti ja pole väga soe jne.
Projektireis pani mind mõtlema, et kui inimesed nii vett edasi kulutavad, pole maal varsti enam magevett.
Viimasel päeval võtsime me perega ette ühe matka. Kuna seal kodu juures oli matkatee läksime me sinna. Vahepeal oli seal maaliline vaade. Mulle nii meeldis see matk, kuna me saime puude otsas turnida ja nalja sai ka palju. Veel oli huvitav selline olukord, kui me hakkasime hommikust sööma, ja nende koer hakkas õues haukuma. Mina ja Liselotte läksime vaatama, mis toimub. Kui me õue jõudsime, nägime me lehma ja koera, kes selle lehma peale haukus. Koer oli päris vihane tema peale, aga lehma see ei heidutanud.
---
19.-24.05.2019 viibisime Iirimaal “Blue Countries” projekti raames. Projektiga on seotud Poola, Kreeka, Itaalia, Iirimaa, Rumeenia ja Eesti. Kreeka, Rumeenia ja Poola õpetajad polnud samas koosseisus, mis eelnevatel mobiilsustel.
Külastasime Strabraggani Rahvuskooli, kus õpib umbes 30 õpilast kuni 7.klassini ja õpetab 4-5 õpetajat (vastavalt vajadusele). Tegemist on väikese maakonna kooliga, mis asub Lough Alleni järve kaldal.Kool on katoliiklik. Au sees on viisakas käitumine ja teineteisega arvestamine. Üldine õhkkond sõbralik ja soe.
Koolipäev algab 9.05. Koolipäeva jooksul on kolm pausi: kell 11.00-11.10, lõuna 12.30-12.45 ja 12.45-13.00. Koolipäev lõppeb tavaliselt 14.45.Väiksematel lastel natukene varem.
Koolis propageeritakse tervislikku toitumist, säästlikku tarbimist, loodushoidu jne. Lapsed võtavad lõunasöögi ise kaasa. Tavaliselt on selleks võileivad, puuviljad, vesi, mahl jne. Keelatud on ebatervislikud snäkid, näiteks krõpsud, maiustused, suhkrustatud karastusjoogid jne. Koolis sorteeritakse prügi.Kooliõuel on kasvuhoone, kus õpilased saavad ise kaevata, istutada, kasta jne.
Õpetajad hindavad õpilasi pidevalt(suuliselt, kirjalikult, väiksematel lastel on kleepsude süsteem, st igaühel oma kleepsualus ja igal kleepsul on oma tähendus, nt laps pakub välja mõne hea idee, siis ta saab ka vastava kleepsu oma alusele jne). Õpilased saavad iga aasta lõpus tunnistuse.
Õpilased kannavad koolivormi kogu koolipäeva vältel (värv valge ja mereväe sinine).
Vanemad maksavad õpikute ja muude koolitarvete eest.
Kõik selle kooli õpilased osalevad igal aastal riiklikus tasemetöös inglise keeles ja matemaatikas, mis annab lapse arengu kohta informatsiooni nii lapsele endale kui ka õpetajatele ja lapsevanematele.
Huvitav on see, et mobiiltelefonid pole koolis lubatud.Õpilased võivad vajadusel kasutada koolis õpetajatetoas olevat lauatelefoni.
Nädala jooksul tutvusime ümbruskonnaga. Käisime Tommy farmis, kus nägime lehmasid, jalutasime soos, tutvusime märgala elustikiga jne. Samuti külastasime hüdroelektrijaama, Arigna kaevandust ja tuuleparki. Õpilased tegid lipdubi ja ehitasid vesiveskit.
Nii kohalikud kui ka meie õpilased olid avatud ja aktiivsed suhtlejad. Meie õpilaste majutajad olid abivalmid ja olid pidevalt koos meie õpilastega. See soodustad ja aitas eriti kaasa avatud suhtlemisele ja keelepraktikale. Tegevusi tehti rahvusvahelistes gruppides, mis samuti soodustas rühmatöö arengut ja enda väljendamist teistele võimalikult arusaadavalt.
Kool jättis hea mulje. Õpilasi on vähe ja kool asub väga looduskaunis kohas, mis soodustabki nö ise käed külje paneme kõigele, mis neid ümbritseb. Samuti mõjub see lastele hästi ja sellises keskkonnas saab tõesti üles kasvada võimalikult väikest jalajälge jättes ümbritsevale loodusele ja üleüldisele keskkonnale. Sealne kasvuhoone motiveeris mindki oma õpilastega taimi istutama hakkama. Eks näis, kas järgmisel kooliaastal õnnestub.
Vormistamist ootab veepuhastusjaama külastuse (laste saadetud küsimuste ja vastuste kokkuvõte) ja joogivee kvaliteedi hindamise katse. Loodan nendega suve jooksul ühele poole saada.
---
Vaata kindlasti ka Iirimaa projektinädala fotogaleriid.
