Igas koolis on neid, kes tõusevad teistest rohkem esile. Raatuse koolis on üheks selliseks noormeheks Madis Mihkels, keda meie liikumisõpetuse õpetaja Margus Udeküll on nimetanud suure tähega sportlaseks. Kahtlemata väärib Madis neid sõnu, nagu ka alljärgnevat portreelugu meie kodulehel. Madis väärinuks seda kindlasti juba varemgi, aga eks spordiski tuleb oma õige aeg ära oodata.

Esmalt toome teieni intervjuu Madisega. Seejärel saavad sõna juba tema ema, treener ja õpetajad.

Milliste rattaspordi aladega sa Madis tegeled ja millist neist pead sa oma põhialaks?

Hetkel tegelen ma nii maantee, cyclo-crossi kui ka maastikuratta sõiduga. Oma põhialaks pean ma maanteesõitu, kuid noorena on oluline teha mitmeid erinevaid rattaspordi alasid, et säilitada mitmekesisus ja oleks olemas võimalus läbi lüüa nii ühel kui teisel alal.

Kuidas tekkis mõte rattaspordiga tegelema hakata, kui vana sa siis olid, mida sa oma esimesest treeningust mäletad ning kes oli treener?

Mulle meeldis juba väiksena rattaga sõita ja osalesin lasteüritustel. Kui ma olin 8-aastane pakkus isa välja idee jalgrattatrenni minna ja nii ma sinna sattusingi. Esimene trenn oli meil rohkem selline omavahel tutvumiseks ja treener oli Caspar Austa, kes juhendab mind tänaseni.

Kas olid varasemalt tegelenud veel mõne spordialaga või teed seda ka nüüd või kulub kogu aeg rattasõidule?

Enne rattatrenni tegelesin ma ujumise, kergejõustiku ja judoga, kuid hetkel võtab rattasport nii palju aega, et isegi kui ma tahaks, ei oleks mul võimalust muude spordialadega tegeleda.

Mis sind rattaspordis kõige enam köidab?

Mind köidab rattaspordi juures see, et mulle lihtsalt väga meeldib see ja lisaks on mul tänu pidevalt võistlustel käimisele head sõbrad ja tuttavad üle Eesti. Tänu rattaspordile olen ma saanud reisida mitmetes välisriikides. Samuti on trennis käimine väga hea aja sisustamine.

Milliseid saavutusi pead oma senise sportlaskarjääri jooksul kõige kaalukamateks?

Poolas toimunud Dolny Śląski velotuuri võitu, Eesti meistritiitleid maanteratta grupisõidus, eraldistardiga sõidus, kriteeriumis ja cyclo-cross’is. Samuti Utena velotuuri teist kohta Leedus.


Madis võistlusrajal, talle omasel esimesel positsioonil. Foto: Agnes Pajur

Kindlasti mäletad ka oma kõige esimest võitu. Kus see tuli ja millistel võistlustel?

Oma esimest võitu ma ei mäleta, kuid mäletan seda, kui ma esimest korda Mulgi rattamaratonil poodiumile pääsesin. Saavutasin seal 2. koha. See oli aastal 2010 ja ma sõitsin siis M8 vanuseklassis.

Milline on olnud sinu karjääri kõige raskem võidusõit ja miks just see?

Kõige raskem võidusõit on minu jaoks olnud enne mainitud Poola velotuuri viimane etapp, mis oli 100 km pikk ja suhteliselt künklikul rajal. Raskeks tegi mulle sõidu see, et minu edu tuuri üldarvestuses oli viimasele etapile minnes vaid 2 sekundit. Kuigi poolakas, kes oli minu järel teine, tegi oma meeskonnaga kõik selleks, et tuuri võit endale saada, õnnestus mul ta siiski maha jätta ja tuuri üldvõit kindlustada.

Millised on su lemmikspordialad peale rattasõidu? 

Peale rattasõidu meeldib mulle jalgpall ja korvpall.

Kes on sinu suurimad eeskujud spordis või elus üldse?

Trennis on mulle suureks eeskujuks minu treener Caspar. Suurematest tegijatest aga mitmekordne eraldistardi maailmameister Tom Dumoulin ja 3-kordne maailmameister Peter Sagan. Aga ka Alejandro Valverde, kes tuli maailmameistriks olles 38-aastane.

Millega tegeled koolist ja spordist vabaks jääval ajal? 

Vabaks jääval ajal olen ma enamasti sõpradega väljas ja teeme koos midagi. Käime kinos, Aura veekeskuses või siis oleme lihtsalt mõne sõbra juures ja vaatame filme.

Millised on sinu lemmikained koolis ja kuidas õnnestub nii tiheda sporditegemise juures kõike edukalt sobitada või oled pidanud spordi tõttu ka kooliõpingutes veidi lõivu maksma?

Lemmikained koolis on füüsika ja kehaline kasvatus. Otseselt spordi pärast olen ma pidanud harva midagi õppimata jätma, ainukene asi mis muudab asja raskemaks on laagrid, mis on kooli ajal. Need asjad, mis on mul selle ajaga õppimata jäänud, tuleb lihtsalt järgi teha.

Spordimehed kuulavad sageli enda häälestamiseks, aga ka lõõgastamiseks palju muusikat. Kas ka sina või mis on need hobid või rituaalid, mis aitavad sind spordist/koolist veidi puhata ja teisipidi jällegi võistlusteks valmistumisel ka keskenduda?

Mina ei kuula peaaegu üldse muusikat, koolist aitab puhata väga hästi sport, kuid spordist ma ei tahagi puhata. Pigem on just niimoodi, et kui ma mingi aeg ei ole saanud trenni teha, siis muutub see raskeks, sest mul tekkib meeletu soov jälle trenni teha. Ma ei teagi, kas see aitab mul just võistlusteks valmistuda, kuid mul on saanud traditsiooniks, et päev enne võistlust käin ma peaaegu alati sõpradega kinos.

Suures rattaspordis liiguvad ka suured rahad. Kas ka sina oled sellest meepotist juba mingi osa näpsanud ehk kas on sul võitude hulgas ka rahalisi preemiaid või muid märkimisväärseid auhindu?

Üldiselt on noorte auhinnarahad suhteliselt väikesed. Kõige suurem summa, mis ma korraga võistlustelt saanud olen ongi Poola velotuurilt saadud 180 eurot. Vanemad panustavad minu sporti siiamaani kõvasti.

Suurimat rõõmu tunnen ma auhinna puhul siiski rahast, sest enamus teised auhinnad on sellised, et tegelikult ei ole mul nendega midagi peale hakata.

Ütlesid, et vanemad panustavad siiani kõvasti su sporti. Räägi lugejale, kui kallis on näiteks su varustus?

Rattad on mul kõik enda omad. Maanteratas maksab mul umbes 2000-2500 eurot, täpset hinda ei oska öelda, sest võistlusjooksud olen ma ostnud eraldi juurde ja ma ei tea palju ratas koos nendega väärt on. Ülejaaänud varustus - kiiver, kingad, riided, prillid - on kokku umbes 500-700 eurot. Iga ala jaoks on mul eraldi ratas. Treenin ja võistlen sama rattaga, kuigi maanteel on mul eraldi trenni ja võistlusjooksud, et ma ei peaks kallimaid võistlusjookse trennis kulutama.

Ja lõpetuseks - kas plaanid oma tuleviku ka rattaspordiga siduda ja kellena näed ennast nt 5-10 aasta pärast?

Unistan saada professionaalseks maanteeratturiks ja 10 aasta pärast tahan ma sõita rattaspordi kõige kõrgema taseme ehk World Touri klubis.

Spordimehe elu juurde kuuluvad nii pingutus rajal kui võistlusjärgsed inrervjuud. Fotod: Agnes Pajur

-----------------------------------------------------------------------------------------------

Kahe-aastaselt ratta selga 

Madise ema Krista Mihkels meenutas, et poeg sai oma esimese jalgratta juba 2-aastaselt. Siis tegi ta ka oma esimese stardi. Juhtus see 2005. aastal Tartu rattamaratoni tillusõidul.  Sõiduriistaks oli siis abiratastega must jalgratas.

“3-aastasena sõitis ta aga juba ilma abiratasteta. Sellest peale on ta kõigil Tartu rattamataronidel ja -rallidel käinud.”

Madise valik jalgrattaspordi kasuks oli loogiline asjade käik. Nimelt tegeleb ka Madise isa hobikorras rattaspordiga ja kuna poiss oli juba väiksena alati isaga võistlustel kaasas, siis sealt see rattapisik sisse süstiti. Isa oodates osales Madis erinevatel lastesõitudel.

Äärmine sihikindlus ja julgus võtta riske

Ema sõnul veetis Madis väiksena rataste seltsis palju aega. “Ta ehitas endale ise tõkkeid ja takistusradasid. Nii et rattatrenni minek tuli pigem loomuliku otsusena. Madis ise tahtis ja meie Madise isaga toetasime seda otsust igati.”

Ema nimetab Madist spordis väga sihikindlaks. “Olen alati emana öelnud, et ta võiks kasvõi pool oma sihikindlusest koolitöödele pühendada. Samuti on Madisel julgus võtta riske. Emana ei ole olnud alati lihtne tehniliselt keerulisemaid sõite kõrvalt vaadata. Näiteks kui Madis nooremana tegeles lisaks BMX-racinguga, siis mul käed raja kõrval kergelt värisesid. Arvan, et just sihikindluse ja julguse tõttu on ta ka spordis suhteliselt edukas.”

Pere eelarvest kulub rattaspordile igal aastal 3000-4000 eurot

Küsimusele kui tihti vanemad Madise võistlusi vaatamas käivad ütleb ema, et kui Madis noorem oli, käidi võistlustel kogu perega, sest ka pereisa võistles. Nüüd käib Madis võistlustel pigem oma treeneri Caspar Austa ja klubikaaslastega Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist. Madise emale tundub, et poeg eelistab täna võistelda pigem ilma vanemate juuresolekuta. 

Kui Madis tõdes, et pere on seni teda rattaspordi tegemisel väga palju toetanud, siis ema ütleb välja ka konkreetsed numbrid. „Madise hooaja eelarve on umbes 3000-4000 eurot. Siia hulka on arvatud nii varustus kui reisid.“

Caspar Austa nägi kohe Madise suurt ambitsiooni

Madise treener on 26-kordne Eesti meister Caspar Austa, kes veel tänagi, 36-aastaselt, ka ise Eesti tasemel võidu sõidab. Nagu juba varem öeldud, on ta Madist treeninud päris algusest peale, aastast 2011.

Treeneri sõnul oli juba esimesel aastal tulemustest näha, et tegemist on sihikindla, tahtejõulise ja kõrgete ambitsioonidega noore poisiga.

Austa märgib ära ka Madise aktiivsust treeningutel osalemisel. „See on alati maksimaalne, mis näitab selgelt, et poiss võtab rattasporti südamega ja ta ise väga tahab seda teha. Tippu jõuabki sportlane, kellele valitud ala väga meeldib,“ rääkis Austa.


Madis teel oma seni kaalukaima tuurivõidu poole Dolny Śląski velotuuril Poolas. Fotod: dkpcycling.com

10000 kilomeetrit aastas

Madis on vastavalt treeningplaanidele täitnud aastast-aastasse edukalt kõiki treeningmahte. Selle aasta läbitud distants on 10 000 km, mis on tema vanuseklassis normaalne. Lisaks sellele on Madis olnud võistlusperioodil, aprillist oktoobrini, igal nädalvahetusel 1-2 korda stardis.

Konkurents M16 vanuseklassis oli sel aastal väga tihe. Arvestades seda, et Madis on oma vanuseklassis noorim, siis seda enam saab heade tulemuste eest talle tunnustust jagada. 

Trenni tuleb teha mõnuga 

„Trenni tuleb teha, aga sundi ja kohustust ei tohi olla. Just seetõttu usun, et temas on kõrge potentsiaal suurteks tulemusteks. Samuti on ta ka abivalmis, lahke ja rõõmsameelne. Hetkel näen treenerina kuidas Madisest on teistele treeningkaaslastele sirgunud eeskuju,“ kiidab teener veelkord Madist tema jäägitu pühendumuse eest.

Muidugi ei tohi kõige selle juures seisma või loorberitele puhkama jääda. Jalgrattaspordis on oluline treeningute järjepidevus ja maht ning pikad treeningpausid on välistatud.

Olümpia on reaalne siht

Selleks, et Madis püsiks konkurentsis ka tulevikus, tuleb motivatsiooni kõrgel hoida. Selle juurde kuulub ka treeningmahtude tõstmine, sest eliitklassis on kilometraažid juba üle 30 000 km. 

„Madis on oma vanuseklassi mitmekülgseim rattur, kes on korduvalt tulnud Eesti meistriks nii maanteel, maastikul kui ka BMX’is. Usun, et Madisel tahtejõudu selleks jätkub ning tema kõrged unistused on täiesti reaalsed täituma – maailmameistrivõistlustest kuni olümpiani välja,“ annab Austa Madisele eesmärkideni jõudmisel hoogu juurde.
 

Alati Raatuse eest väljas 

Ka Madise liikumisõpetuse õpetaja Margus Udeküll kiidab Madise puhul ennekõike töökust ja heas mõttes kohalolekut, nimetades teda suure tähega sportlaseks.

„Ta on tundides alati kohal ja pingutab maksimaalselt. Oktoobri esimesel nädalal tegi kooli rekordi 2000m jooksus. Madis esindab alati meie kooli kui ma vaid palun. Sel õppeaastal on Madis võistelnud pendelteatejooksus, jalgpallis, saalihokis, frisbees ja kergejõustikus.“

Aus ja huumorimeelega

Klassijuhataja Maila Jürgenson paneb samuti esimese asjana lauale Madise sihikindluse ja selle, et noormees teab, mida tahab elus saavutada.

„Kui on treeningud või võistlus, siis sealt ei puudu ta kunagi. Ta on oma tuleviku läbi mõelnud ja kogu tegevus toimub selle nimel, et olla profisportlane. Lisaks on Madis väga aus. Kui ta on midagi sobimatut teinud, ei salga ta seda kunagi.“

Madis jääb silma ka oma hea huumorimeelega. Tema naljad on küll klassijuhatajale vahel tahumatud, aga areng on olnud positiivne.

Võitudest palju ei räägi

Samas nimetab õpetaja Madist tagasihoidlikuks. „Kui ta on saavutanud võistlustel parima tulemuse, ei räägi ta sellest. Kui küsin, kuidas läks või lähen õnne soovima, siis ütleb, et oli küll nii jah.“

Selline see lugu meie kooli Madisest nüüd sai. Raatuses oleme igal juhul uhked ja õnnelikud, et selline vahva noormees meie koolis õpib ning loodame, et kuuleme tema vägitegudest spordis tulevikus veel pikalt. Nael kummi ja kaigas kodaratesse, nagu öeldakse!

Madis Mihkelsi seni suurimad saavutused rattaspordis

I koht Dolny Śląski velotuuril (Poola)
Eesti meister maanteeratta grupisõidus
Eesti meister eraldistardiga sõidus
Eesti meister kriteeriumis
Eesti meister Cyclo-Crossis
II koht Utena velotuuril (Leedu)
Eesti Meister talikrossis 
I koht M16 Bosch Eesti Maastikurattasarjas
III koht Tartu noortetuuril (Eesti meistrivõistlused mitmepäeva sõidus)

Madis Dolny Śląski (Poola) velotuuri viimase etapi stardis. Foto: dkpcycling.com