Maikuu lõpus viis pikk ja põnev teekond 35 Tartu Raatuse Kooli õpilast ja õpetajat Hafnarfjörðuri linna Islandil. Tegemist oli Nordplus Junior programmi raames ellu viidud rahvusvahelise haridusprojekti Promoting Critical Thinking For Lowering Down The Post-Covid Communication Anxiety (POCO COMMA) teise mobiilsusnädalaga. Projektinädal kandis juhtmõtet "Work Smart, Not Hard" ning selle fookuses olid kriitiline mõtlemine, sotsiaalne julgus, meediateadlikkus ja kultuuridevaheline suhtlus.
Projektist võtsid osa Eesti ja Islandi koolinoored vanuses 13–16 eluaastat ning töökeeleks oli inglise keel.
Nutikas navigeerimine digimaailmas ja elus
Projekti eesmärk oli toetada noori pandeemiajärgsel ajal, aidates taastada ja arendada nende sotsiaalseid oskusi, õpetada positiivset mõtlemist ja emotsionaalset paindlikkust, tõsta digikäitumise teadlikkust ning tugevdada kriitilise mõtlemise võimekust. Nädala jooksul osaleti erinevates töötubades, kus käsitleti teemasid nagu valeuudised, faktikontroll, aktiivne kuulamine, emotsioonide juhtimine ja koostööoskused.
Õpetaja Grete Silem tõi oma tagasivaates välja: "Projekt õpetas noori olema allikakriitilised ja analüütilised. Enne reisi ei teadnud mitmed õpilased, kuidas üldse postituste usaldusväärsust kontrollida, ent nüüd on nad selles palju teadlikumad."
Lisaks meediateadlikkusele keskenduti töötoas Be Positive ka positiivse mõtlemise ja emotsionaalse vastupidavuse arendamisele.
"Sain aru, et igast halvast olukorrast saab midagi head leida. See mõte tuleb mul tulevikus kindlasti kasuks," kirjeldas oma kogemust projektis osalenud Liise.
Õppimine läbi tegevuse ja kogemuse
Töötoad olid loodud mänguliselt ja loovalt, et õppimine toimuks läbi kogemuse. Noored said erinevate tegevuste kaudu praktiliselt harjutada info analüüsimist ja meeskonnatööd. Kõrgelt hinnatud olid töötoad nagu Spotting the Fake, Check your Facts, Werewolves ja Spreading the Word, kus õpiti valeuudiste tuvastamist, arutlemist ja konstruktiivset suhtlust.
"Ma ei teadnudki, et AI-d saab kasutada info kontrollimiseks. Nüüd tean, et isegi pealkirjad võivad emotsioonidega manipuleerida," märkis üks õpilane projekti tagasisides.
Töötubade kõrval hinnati kõrgelt ka kultuurilisi ja praktilisi tegevusi – õpiti islandi keelt, valmistati vahvleid, arutleti sotsiaalmeedias leviva info üle ja tehti koostöö videoid.
Uus keskkond, uus mina
Islandi koolikeskkond oli osalejatele inspireeriv. Õpetajate sõnul jäi silma eeskätt ruumide mitmeotstarbeline kasutus, erinevad istumisvõimalused ja rühmatöö soodustamine. Õpetajatele pakkus huvi ka see, kuidas Islandil on korraldatud koolipäevad, milline on õpetajate ja õpilaste vaheline suhtlus ning millised on sealsed reeglid ja harjumused.
"Nägin, et sealsed õpetajad usaldavad õpilasi rohkem ning ei kontrolli iga sammu. See andis õpilastele enesekindlust ja vastutustunde," kommenteeris õpetaja Asko Lüütsepp.
Paljud noored kirjeldasid, kuidas just väljakutsed aitasid neil iseennast paremini tundma õppida: "Sain teada, et suudan hakkama saada ka võõrastes olukordades ja inimestega, keda ma enne ei tundnud," ütles Stella-Mirell. "Kõige enam arendasin enda suhtlemisoskusi. Üksinda olen pigem arglik, aga grupis olles leidsin enesekindluse ja julguse," lisas Villem.
Sõbrad, keda ei unusta
Väga oluline kaal oli projektinädalal sotsiaalsetel aspektidel – rahvusvahelised sõprussuhted, ühistegevused ja usalduslikud hetked. Paljud kirjeldasid, kuidas uued tutvused said alguse vahvliküpsetamise töötoast, jalgpalliväljakult või piknikul järve ääres. Mitmed mainisid, et suhtlus kohalikega toimus loomulikult ja aitas keelebarjääri ületada.
"Ma sain natukene rohkem aimu, kui erinevad inimesed üksteisest on ning isegi kui nad näevad sarnased välja, siis sa ei tea kunagi seda inimest enne kui sa temaga suhtlema hakkad. Sain aru, et olen tegelikult päris hea suhtleja kui eriti kui ma inimestega rohkem räägiksin," arutles Nora. "Mulle jäi meelde meie suur seltskond, õhtune ujumine ja mäe otsa ronimine, naer ja seiklused, see kõik jääb kauaks meelde. Nagu ka väikesed südamerabandused, mille me sealsetest hindadest saime," meenutas Marii.
Ka õpetajad rõhutasid noortevahelise kontakti olulisust: "Õpilaste puhul oli imetlusväärne nende kokkuhoidmine, mis ei ole võõras keskkonnas muidugi erakordne, kuid seekord tundus klapp laste vahel väga hea. Arvan, et nii mõnigi sai endale sõbrad pikemaks ajaks," kinnitas õpetaja Kadri Kosk.
Loodus kui õpetaja
Islandi loodus jättis kustumatu mulje. Projektinädala tipphetkeks kujunes paljude laste jaoks Golden Circle loodusretk, kus külastati Gullfossi juga, Geysiri kuumaveeallikaid ning läbiti ka vahepeal värske laava poolt läbimatuks muudetud teid. Lühiajaline peatus tehti ka osaliselt kummituslinnaks muutunud Grindavíkis, kust elanikud olid siiani evakueeritud ja kus nähti ka vulkaani poolt tekitatud spordihoone kõrval olevat maalihet. Osalejad said näha, kuidas loodus oma tooruses ja vägevuses õpetab alandlikkust ja imetlust.
Paljudele oli just geisri purskamine hetkeks, mis alatiseks meelde söövis. Seal, nagu ka vulkaanist tulnud laava tagajärgi nähes, mõisteti kui vägev võib loodus olla. See teadmine jõudis väga selgelt ka õpetajateni. Grete meenutas, et tallegi avaldas kõige enam muljet just Islandi loodus, sest see oli midagi hoopis teist kodumaisest ja tuttavast: “Geisreid vaadates muljetasime Kadriga, et see on uskumatu, kuidas loodus ise töötab nii, sest see näeb välja nagu midagi, mida inimene on välja mõelnud ja tööle pannud. Tundsin Islandil olles, milline võim ja jõud on loodusel ja Perlani loodusmuuseumis olles ning infotahvleid lugedes jäin mõtlema sellele, kuivõrd suur roll on igal inimesel looduse ilu ja jõu säilitamisel."
Uued vaatenurgad igapäevaelule
Üks projekti olulisemaid eesmärke oli tekitada noortes uusi arusaamu ja tõsta teadlikkust teemadest, mis mõjutavad nende igapäevaelu. Olgu selleks meediatarbimine, suhtlemine või tehnoloogia kasutamine. Kui osalejatelt paluti nimetada kolm ideed, mis töötubadest enim kõlama jäid, tõusid vastustest esile valeuudiste äratundmine ja faktikontroll, tehisintellekti kasutamine info analüüsimisel ning positiivse mõtlemise ja koostöö olulisus.
Paljud noored tunnistasid, et alles nüüd mõistsid nad, kui ebausaldusväärne võib olla kogu internetis nähtav sisu. "Ma ei olnud kunagi varem uudiseid faktipõhiselt kontrollinud. Nüüd tean, et pealkiri võib olla klikipüüdja ja viia täiesti valele teele," märkis üks osaleja. Teine lisas: "Valeinformatsioon võib olla väga ohtlik. Kõige lihtsam viis selle peatamiseks on - ära jaga edasi."
Tehisintellekt kui mõtlemise abiline
Mitmes töötoas käsitleti ka tehisintellekti rolli info usaldusväärsuse hindamisel. Uudsena mõjus arusaam, et tehisintellekt ei ole pelgalt tehniline tööriist, vaid võib olla ka mõtlemise toetaja. "Ma ei teadnud, et saab AI-d kasutada selleks, et kontrollida, kas midagi on tõene või mitte," kirjutas üks osaleja. "AI saab aidata keeruliste otsuste puhul, mitte ainult teha meie eest tööd, vaid aidata analüüsida," rõhutas teine.
Positiivne mõtlemine ja koostöö
Eraldi rõhutati töötoa Be Positive mõju, kus keskenduti positiivse mõtlemise jõule igapäevaelus. Õpilased tõid välja, et igal asjal on positiivne külg ning see mõte aitab aitab neid ka tulevikus: "Positiivsus võib olla edu võti. Isegi halvas olukorras saab midagi head leida."
Lisaks tõsteti esile lihtsaid, kuid ühendavaid tegevusi, nagu vahvlite valmistamine, islandi keele õppimine ja grupitööd. "Vahvlite tegemine, islandi keel ja pealkirjade analüüs olid mu lemmikud," märkis üks osaleja. Teine tõi välja: "Ma sain aru, kui erinevad võivad olla inimeste vaated ja kui oluline on kuulata ka teistsugust arvamust."
Mõtted, mida edasi anda
Kui õpilastelt küsiti, milliseid ideid nad sooviksid sõbrale edasi anda, kordusid vastustes selged mustrid: meediakirjaoskus, positiivne ellusuhtumine ning avatus erinevatele inimestele ja kultuuridele.
Enim rõhutati oskust tuvastada valeuudiseid ja kontrollida allikaid. "Tuleb olla hoolikas, mida sa loed, kõik uudised ei ole tõesed," kirjutas üks noor. "Jagaksin sõbrale teadmist, et iga uus info võib olla vale ja et selle levitamine sõltub meist endist," lisas teine. Toodi välja ka konkreetseid soovitusi: "Enne klikkimist kontrolli – see võib olla klikipüüdja," või "Kasuta AI-d, et kontrollida, kas miski on tõene."
Eluterve suhtumine ja sotsiaalsed oskused
Teise olulise teemana tõid paljud esile emotsionaalse teadlikkuse ja positiivse mõtlemise olulisuse. "Ole positiivne, see aitab ka halbadest olukordadest paremini läbi tulla," kirjutas üks osaleja. "Mõtlemine mõjutab tuju. Kui sa suudad positiivselt mõelda, on päev kohe parem," lisas teine.
Samas ei unustatud ka sotsiaalsete oskuste tähtsust, julgust rääkida uute inimestega ja oskust teha koostööd. "Julge rääkida uute inimestega, see ei ole nii hirmus, kui tundub," märkis üks noor. "Koostöö ja suhtlemine on edu alus. Seda tasub kõigile meelde tuletada," lisas teine.
Kui õpetajast saab toetaja
Mitu noort mainisid, et just õpetajate olemasolu oli keerulistes hetkedes oluline. "Kui oli mõni konflikt või raske emotsioon, siis õpetajad ei noominud – nad päriselt kuulasid,“ ütles üks lastest.
Õpetajad ise kinnitavad, et rahvusvaheline kogemus ei ole ainult rõõmus, see on ka vahel väga valusalt õpetlik. "Kuigi on parem kui meist keegi sellisesse olukorda ei satu, aga kui noor peab õppima, kuidas jääda rahulikuks, kui keegi tema peale karjub ja toetavat täiskasvanut läheduses pole, siis see kasvatab vastupidavust ja stressitaluvust. Just sellistes olukordades sünnib sisemine julgus ja kriitiline mõtlemine ning need ei teki ainult klassiruumis,“ ütles koolis rahvusvahelist suhtlust juhtiv arendusjuht Rene Leiner.
Iseseisvus, julgus võõras keskkonnas, vajadus mõista, millal on aeg lahkuda konfliktist ja millal suhelda edasi. Need oskused ei tule klassitunnis, vaid elust. Kui ühe õpilase jaoks oli positiivne teadmine, et esitluste tegemine ei ole üldse hirmus, siis teise jaoks oli suurim õppetund hoopis tunnetest lahti laskmine ja enese parem mõistmine.
Kuumad veepritsmed, vahvlid ja sõprus keelepiiridest hoolimata
Islandil kogesid noored asju, mida pole võimalik ette planeerida. Villem meenutas hetke, mil geisri purse nad kergelt märjaks kastis, kuid see jääbki erilisena meelde. Nii mitmedki noored mainisid korduvalt vahvlite küpsetamist kui kõige meeleolukamat tegevust: "See oli kõige ebatraditsioonilisem tund, aga kõige toredam ka,“ lisas Marii.
Väga paljud tõid esile, kui tugevalt aitas õpiränne arendada just suhtlemisoskust. "Õppisin, et ei pea kartma teistega rääkida, isegi kui ei tunne neid hästi,“ sõnas Romet. Paljude jaoks oli suurimaks üllatuseks avastus, kui palju nad tegelikult suudavad ja kui suure enesekindluse see andis. Elisele meeldis näha, kuidas ta õppis end inglise keeles paremini väljendama. "Ma sain sõpru ja tundsin, et ma pole enam nii häbelik,“ ütles ta.
Vahel oled üksi ja seegi on osa õppimisest
Üks õpilane, kes sai küll kõigega kenasti hakkama ja kiitis oma suhtlemisoskuste arengut, tundis ka üksindustunnet: "Avastasin, et mul võiks klassis ja paralleelklassides rohkem sõpru olla. Vahepeal ei olnud kedagi, kes oma plaanidest räägiks või minuga koos midagi teeks. Tundsin end liiga tihti üksikuna.“ Samas õppis ta selle kaudu iseennast paremini tundma ja leidis lõpuks lohutust Islandi loodusest. "Siia tulles olid mul Islandi kohta teatud ootused ja esimene öö siin kinnitas neid, kuid hilisematel päevadel sain aru, et sinsel klimal ei ole tegelikult midagi viga. Matkad olid minu jaoks kõige olulisem osa. Need kinnitasid, miks ma üldse siia tulin.“
Sarnaseid tundeid, kuid seda hoopis teise nurga alt, jagas ka üks teine õpilane, kelle jaoks sai olulisimaks mõistmine, kui tähtis on aeg iseendale ja vajadus aeg-ajalt üksi olla. "Hakkasin kõige rohkem puudust tundma õhtusest ajast, kui ei pea kellegagi rääkima ja teiste plaanidega arvestama. See aitas mul mõista, et suhtlemise kõrval on enda vajadused sama tähtsad.“ Teiste keskel olemine, üksi olemine, uued olukorrad. Kõik see lõi lõpuks pildi iseendast palju selgemaks.
Kolmas õpilane võttis aga oma õppetunnid ja elamused kokku nii: "Ma sain aru, et inimesed on väga erinevad, aga samas me oleme üllatavalt sarnased.“
Kogemus, mis jääb meelde
Paljud osalejad soovisid oma sõpradega jagada ka töötubade meeleolukamaid ja kultuurilisemaid hetki – näiteks islandi keele õppimist, vahvlite tegemist või lauamänge kui õppemeetodit. "Vahvlite tegemine oli lõbus ja lõi hea õhkkonna, retsepti jagaksin kindlasti edasi," kirjutati tagasisides. "Werewolves mäng aitas mul rohkem julgeda oma arvamust avaldada – see oli palju rohkem kui lihtsalt mäng," lisas teine.
Erilist muljet avaldas ka kokkupuude erinevate kultuuridega. "Islandi keel on raske, aga huvitav. Seda tasub proovida, isegi kui tundub võimatu," kirjutati. "Erinevused kultuuris õpetavad meid iseennast paremini tundma. Seda jagaksin kindlasti," rõhutas teine.
Kõik need kogemused näitavad, et töötubade mõju ulatus kaugemale klassiruumi seinte vahelt. Noored leidsid ideid ja väärtusi, mida nad pidasid oluliseks, tähenduslikuks ning piisavalt väärtuslikuks, et neid ka teistega jagada. Ja see ongi ehk kõige selgem märk, et õppimine oli tõeliselt toimunud.
Ruumi mõju õppimisele
Liigume korraks õpilaste vaatelt õpetaja vaatele, sest kuigi see ei olnud antud projekti eesmärk, siis andis projektinädal Islandil õpetajatele võimaluse vaadelda koolielu sootuks teises kultuurilises keskkonnas. Grete tõi välja, kui inspireeriv oli Islandi koolide ruumikasutus. Koridorides ja klassides leidus vanu, ent funktsionaalseid mööbliesemeid, mis lõid hubasust ja toetasid nii õppimist kui puhkust. "Diivanid ja tugitoolid polnud lihtsalt nipsasjad, need olid loomulik osa koolipäevast,“ märkis ta.
Avatud ruumide mitmeotstarbeline kasutus, nagu söökla-aula-puhkeruum kooli peasissepääsu juures, tekitas mõtteid ka meie koolide kasutamata potentsiaalist. Laudade paigutus, mis soosis rühmatööd ja suhtlust, jäi samuti meelde. Selline lihtne muutus võib tuua klassiruumi täiesti uue dünaamika.
"Leian, et avatud õpiruumi kasutamine toimis Islandil paremini kui meil. Kuigi meie koolis on selleks tingimused loodud, kasutatakse neid üsna harva. Näiteks lahtikäivad seinad on enamasti suletud. Samas on meie mööbel spetsiaalselt disainitud paindlikkust silmas pidades, et oleks lihtne luua õpipesasid, aga ruum ise jääb klassikalise paigutuse tõttu justkui kasutamata,“ tõdes Grete.
Õpetaja roll – kõrvaljooksja, mitte raja vedaja
Asko kirjeldas tabavalt enda sisemist muutust õpetajana. Kui Eestis kipub ta kartusest olukorra üle kontrolli kaotada pigem õpilasi liigselt suunama, siis Islandil kogetu kinnitas talle, et õpilasi võib ja peab usaldama. "Me ei pea neile rada sisse tallama, piisab, kui oleme toeks kõrvalt.“
Ka Islandi õpetajate rahulik ja loomulik rütm jättis talle sügava mulje. Ei olnud "kella kukkumise paanikat“, vaid pigem sujuv sisseelamine tegevustesse. Koos ruumiga, koos inimestega. Ka kooli seinad olid täis õpilastöid, mis andis majale elusa, noorte nägu ja häält kandva olemuse.
Suhtlus kui kõige suurem arenguhüpe
Üksmeelselt kinnitasid õpetajad, et suurim väärtus noorte jaoks oli suhtlemisoskuste areng. "Segagrupid, uued partnerid ja tihe koostöö aitasid noortel saada üle suhtlusärevusest, mis on pärast koroonat paljusid saatnud,“ ütles Grete. Algne pelgus asendus julgemate algatuste ja soojema sotsiaalse enesetundega.
Kadri lisas, et Eesti noored paistsid silma oma kohusetundlikkuse ja keskendumisega. Just nemad motiveerisid sageli ka kohalikke õpilasi ülesandeid lõpule viima. See lõi tugeva meeskonnatunde, mis muutus ka rahvusvaheliselt tajutavaks.
Allikakriitika – tööriist, mida veel harjutada
Üks projekti fookuseid oli meediakirjaoskus – valeinfo märkamine ja allikate kontrollimine. Nii Eestis kui Islandil õpetati noortele, kuidas ära tunda eksitavat või väänatud infot. Grete sõnul oli paljude jaoks see uus oskus ja tagasisidest selgus, et esmakordselt osati analüüsida ka allikate usaldusväärsust.
Kadri aga rõhutas, et tõeline proovikivi tuleb alles elus. "Kui küsida töölehel, mis on õige ja vale, siis vastatakse õigesti. Elus, kus infot on palju ja võrrelda pole võimalik, on otsustamine kordades keerulisem.“ Ometi pani projekt vähemalt seemne idanema. Teadvustati, et meedias esitatav ei pruugi alati olla tõde.
Väljakutsed ja tõelised olukorrad
Võõras keskkond toob kaasa ka keerulisi hetki. Ühe Eesti õpilase ja majutuspere vahel tekkinud konflikt andis õpetajatele väärtusliku õppetunni. Eriti selle kohta, kuidas erinevates kultuurides probleemidega tegeletakse. "Islandi õpetajate distants tekitas tunde, et me ei räägi alati samas keeles, ka mitte täiskasvanute tasandil,“ kirjeldas Kadri.
Samas tõi see olukord Eesti õpilaste vahel esile tugeva ühtsustunde ja empaatia. "Nad hoidsid kokku ja olid üksteisele toeks, isegi rohkem kui oleksime oodanud.“ See oli ka võimalus näha mõnda noort täiesti uues valguses. "Tüdruk, kes muidu on vaikne, seisis kindlalt ja vankumatult oma seisukoha eest. See oli üllatav ja õpetlik.“
Looduse jõud ja isiklikud hetked
Kui midagi jääb sellest nädalast õpetajatele alatiseks meelde, siis on see loodus. Geisrid, ookeanituul, järsud mäed ja vaikus. Asko jaoks oli emotsionaalseim hetk ronimine Esja mäele: "Kui lõpuks alla jõudes üks paar meid sillal pilti tegema palus, tundus see kogu retke sümboolne lõpetus.“ Grete kirjeldas loodusmuuseumi kogemust ning Kadri tundis, kuidas füüsiline pingutus tõi kolleegidega lähedust, mis muidu ei pruugi tekkida.
Ka lihtsad hetked andsid võimaluse isiklikuks peegelduseks. Õpetajad märkasid enda harjumusi, õpilaste varjatud külgi ja mõtlesid sügavamalt sellele, mida tähendab "elu õpetamine“, mitte ainult aine, vaid oskused, väärtused ja julgus navigeerida maailmas, mis muutub iga päevaga keerulisemaks.
60 noort ja 0 draamat - unustage ära :)'
Kui küsida noortelt, mis hetk Islandi nädalast jääb neile alatiseks meelde, siis vastuseks on sageli veidrad, naljakad, sekeldusterohked või lihtsalt uskumatud seigad.
"Kui panna 60 noort ühte projekti kokku ja oodata 0 draamat – see on lolli mõttekäik,“ ütleb Hanna tabavalt. Ja tõesti, sekeldusi jagus. Esimesel päeval visati üks seltskond välja kohalikust kaubanduskeskusest, "sai palju nalja,“ muheles Adriana. Samas soovis teine seltskond minna golfi mängima. "Tuul oli tohutu ja keegi meist polnud varem golfi proovinud,“ meenutas Kirke. Kui pallid kaduma läksid ja noored murule neid otsima läksid, ilmus nähtavale kohalik mees, kes karjus islandi keeles. "Me muidugi ei mõistnud midagi, aga lõpuks selgus, et murule ei tohi astuda,“ rääkis ta naerdes.
Juhtus ka eksimusi bussipeatustega. "Esimesel päeval läksime vales bussipeatuses maha. Ilm oli väga halb, vihma sadas, tuul puhus. Õnneks märkas õige pea meie abitut olukorda ühe projektis osaleja isa ja võttis meid auto peale," meenutas Nora. Ursula jagas sarnast seiklust. Plaanis oli külastada kohaliku noore kodu, aga "läksime vale peatuse juures maha ja lõpuks kõndisime pikalt mööda tundmatuid tänavaid, et kohale jõuda.“
Geisrid, basseinipidu, jalgpall ja romantika – Island nagu ta päriselt oli
Silviat rabas loodus: "Me käisime geisrite juures, kui purskas, siis tuli sealt nii palju vett, et arvasin, et see kõrvetab meid!“ Rometile jäid meelde naljakad ja toredad islandlased ning Liise, Mirteli ja Lukase jaoks oli meeldejääv hetk ka "pool party“, kus kogu projektiseltskond sai basseinis kokku, omavahel suhelda, lähemalt tuttavaks saada ja niisama vees lõbutseda. “Just seetõttu, et Eestis meil tavaliselt selliseid pidusid ei toimu," meenutas Mirtel. Ja muidugi leidus alati keegi, kes kogemata basseini kukkus.
“Jalgpalli mängiti igal õhtul, kuni keskööni välja ja saime omavahel tuttavaks,“ meenutasid Jasmiin ja Lukas. Elisabet mainis, et tekkis ka ühepoolseid romantilisi liine ühe Islandi poisi ja Eesti tüdruku vahel, kus tunded jäid paraku küll vaid ühepoolseks.
Peaminister?!
Kõige uskumatuma loo rääkis aga Liise. Tema majutajaks osutus õpilane, kelle vanaisa on Islandi endine peaminister Geir Haarde. "Pühapäeval veetsime päeva koos temaga – sõitsime tema autoga Reykjavikis ringi, käisime FlyOver Icelandis, Volcano Expressis ja sõime jäätist ning hot dog’i,“ meenutas ta. "Ta küsis Eesti kohta ja ütles, et mäletab hästi Siim Kallast ja Mart Laari.“ Pilt endise riigijuhiga? Ka see sai tehtud. "See ei lähe kunagi meelest.“
Teisedki tõid esile väiksemaid, ent tähenduslikke hetki. Näiteks kuidas mopeediga iga päev kooli ja koju ning mujalegi sõitmine jättis Mirko jaoks unustamatu mulje, sest Eestis ta seda teha ei saa. Triinu meenutas, kuidas piknikul söödi süütult küpsiseid ja komme, kui võõrad inimesed tulid uurima, kas nad "suitsetavad“. Vastuseks kõlas lihtsalt naer – ei, ainult kommid.
Need lood ongi see, mis teeb ühest haridusprojektist midagi palju enamat – need on mälestused, mis kasvatavad ja liidavad. Ja neid jagatakse veel kaua pärast lennuki maandumist.
Sisemine motivatsioon ja õppija areng
Projektis POCO COMMA kasutasime sisemise motivatsiooni mõõtmiseks spetsiaalset küsimustikku, et hinnata õpilaste huvi, autonoomiat, pädevust, kuuluvustunnet ja õppimise väärtust. Analüüs näitas, et õpilaste motivatsioon oli projektiperioodi jooksul stabiilne ja valdavalt positiivne.
Projekti pedagoogilise koordinaatori Lauri Kõlametsa sõnul ilmnes mõju kõige selgemalt sotsiaalse seotuse kategoorias: "Õpilased tundsid end kaasatud ja toetatud oma eakaaslaste poolt. Samuti näitasid tulemused, et projekt aitas arendada enesepädevust ja autonoomiat, pakkudes noortele võimalusi aktiivselt valida ja juhtida oma õppetegevusi."
Kokkuvõttes kinnitab projekt, et rahvusvahelised õpirännete ja koostöövormid mitte ainult ei säilita, vaid ka tugevdavad õpilaste sisemist motivatsiooni, toetades nende enesekindlust, sotsiaalseid oskusi ja kriitilist mõtlemist.
Positiivsed tulemused digiärevuse mõõtmisel
Projektis kasutati Eesti õpilaste puhul ühe mõõtmisinstrumendina ka digiärevuse skaalat (Digitalisation Anxiety Scale, DAS), et uurida õpilaste ärevust digitehnoloogiate kasutamisel. Tänapäeva kiire digiareng võib noortes tekitada pinget ja ebakindlust, mistõttu on oluline mõista, kuidas nad digitaalse keskkonnaga suhestuvad.
DAS võimaldab mõõta ärevust neljal tasandil: ühiskondlik, isiklik, suhtlus- ja juhtimisalane ning digitaliseerimise rakendamise protsessidest tulenev ärevus. Projektis osalenud Eesti õpilaste puhul kasutati nii eel- kui järelküsitlust. Andmete analüüs näitas instrumendi kõrget reliaablust ja andis väärtuslikku infot õpilaste kogemuste kohta.
Kõige selgemalt avaldus õpilaste mure ühiskondliku tasandi digitaliseerimise teemadel. Samas ei ilmnenud survet kooli või projekti tegevuste poolt, mis viitab sellele, et õpilased tajusid projekti keskkonda turvalise ja toetava arutelupaigana. Osalemine mobiilsustes ja ühisetes tegevustes, mis keskendusid digipädevustele, turvalisusele ja kriitilisele mõtlemisele, aitas vähendada ärevust ning suurendas kindlustunnet digitehnoloogiate kasutamisel.
Instrument kinnitas, et rahvusvahelised projektid nagu POCO COMMA toetavad noorte digipädevusi ning kriitilist mõtlemist. Õpilased said teadlikumaks digimaailma mõjust ühiskonnale ja oma igapäevaelule, õppides reflekteerima ning arendades enesekindlust ja turvatunnet tehnoloogia kasutamisel. Loe ka pikemat ingliskeelset kokkuvõtet siit.
Kogemus, mis jääb kandma
Projekt POCO COMMA ei lõppenud Islandil. Tulemused, kogemused ja õpitu tulevad kaasa ka kodusesse kooliellu. Õpetajad nägid, kuidas noored kasvasid enesekindlamaks, teadlikumaks ja sotsiaalselt küpsemaks.
"See ei olnud lihtsalt reis, see oli õppetund eluks. Nüüd oskan paremini kuulata, märgata ja mõista," ütles üks õpilastest.
"See oli nädal, mis õpetas meid olema nii õpetaja kui ka inimesena paindlikum, teadlikum ja julgem usaldama," võttis nädala kokku õpetaja Asko.
Loe ja vaata ka:
Islandi projektinädala galerii (ilmub peagi)
DAS mõõtmisinstrumendi kasutamise kokkuvõte ja analüüs
