2. mai õhtul kogunes kooli aulasse sadakond 1.-4. klasside lugemishuvilist õpilast, kes ennast mugavalt põrandapatjadele istuma seadsid. Algamas oli järjekordne algklasside lugemisõhtu, kus sel korral oli külas lastekirjanik Jaanus Vaiksoo. Koos õpilastega olid aulas veel 15 õpetajat, kes viisid pärast kohtumist kirjanikuga läbi mitmeid põnevaid töötube.

Täna loeme luuletusi

„Päris tore oli leida siin väikeste majade keskelt nii uhket koolimaja. Tahan pärast kindlasti tiiru majas käia. Väga oluline on, millises majas õpid,“ alustas kirjanik oma esinemist.

„Lugemisõhtu on kogemuste vahetamise õhtu, võime koos rääkida.  Mina loen luuletusi. Jutte täna ei loe, sest luuletused on lühemad ja neid lihtsalt saab rohkem esitada,“ pakkus külaline välja ja nii ka läks.

Kirjanik luges ette luuletusi oma raamatutest „Laul Eestimaast“, „Kolm sügist“, „Kellasepaproua“ ja „Supipotikarneval“.  Tema lõbusad luuletused sobivad lugemiseks ja kuulamiseks kogu perele. Meie koolipere täiskasvanud nautisid Jaanus Vaiksoo esituses luuletusi eelmisel aastal ilmunud kogumikust „Loode-Eesti Regionaalhaigla elulood“ ja leidsid, et see raamat on kirjutatud võrratu huumoriga.

Ainult laiskvorstidel pole hobisid

Õpilased esitasid kirjanikule mitmeid küsimusi. Näiteks huvitas neid kuidas kirjanikuks saadakse ja milline oli külalise esimene raamat.

„Teadupärast on kõigil hobid, välja arvatud siis, kui oled laiskvorst. Laiskvorstid käivad näiteks kalal. Väiksena olin ma jooksumees. Kui vanaema juurde sõitsime ja autost välja tulin, siis pidin alati enne kolm tiiru ümber sauna jooksma, enne kui taas kõndida sain. Sportlast minust ei saanud. Minu hobiks sai kirjutamine ja sealtmaalt hakkasingi kirjutama. Mõtted kargavad pähe. Mõtted mõjutavad. Mõte lendab kui lind üle mõistuse,“ mõtiskles hea külaline kirjanikuks saamise üle.

Kurbus paneb mõtte tööle

Esimene Jaanus Vaiksoo lasteraamat oli „Neli hommikut ja üks õhtu“. See raamat sai oma pealkirja filmi „Neli pulma ja üks matus“ järgi. Raamatus on juttu sellest, kuidas üks poiss peab kurbuse läbi elama, sest tema vanaisa suri. Kirjanik leidis, et tõsisem pool elus paneb järele mõtlema. Kui kogu aeg sööks ainult head ja magusat torti, siis läheks ju süda pahaks. Kurvem pool elus paneb pingutama.

Muusikali sõnadest aabitsani

Küsimusele, mis talle ei meeldi, vastas kirjanik üsna kindlalt, et talle ei meeldi soe lehmapiim.

„Mulle meeldib aga, kui kirjutamistöid tellitakse. Selliseks tellimustööks on näiteks aabitsa kirjutamine või poistekoori muusikali jaoks sõnade kirjutamine. Aasta lõpuks või uue alguseks on uut raamatut oodata.“

Kirjanik rääkis ka sellest, et seoses aabitsa ja õpikute loomisega tekkis tal uus tegelane Heino, kellest ta on koguni kaks raamatut kirjutanud.

Bussiga august läbi ja raamat valmis

Tunti huvi ka selle vastu, kuidas need mõtted sinna pähe ikkagi tekivad.

„Kellassepaproua luuletuse ja samanimelise raamatu  pealkiri tuli näiteks pähe bussis sõites, kui tee oli väga auklik. Buss hüples august auku sõites ja sellest rütmist sündis sõna. Kel-la-se-pa-prou-a! Ja oligi valmis,“ rääkis kirjanik.

Lugedes kasvab isu

Kirjaniku esinemist kuulates ja mõtteid mõlgutades mõõdus lugemisõhtu esimene kolmveerandtund märkamatult.  Autogrammid said raamatutesse jagatud ja seltskond jagunes loosimise tulemusena kuude rühma. Rühmavanemale kellaajad ja liikumisplaan kaela riputatud, rühmaliikmed sappa ja õpetajate järel tegevustubadesse minek võiski alati. Ühes töötoas tegutsemiseks oli aega kakskümmend minutit. „Lugedes kasvab isu“ oli kõiki tegevusi ühendav mõte ja ühtlasi ka lugemisõhtu pealkiri.

Lugu lõhnavast leivast

Tiina Vink ja Mare Leivo juhendasid kokandustegevust ja tutvustasid raamatut „Lugu lõhnavast leivast“. Iga töötoa osaline valmistas endale ise hõrgu einevõileiva. Söömise ajal kuulati lugusid ja nuputati leivaga seotud kõnekäändude tähendusi. Nälg sai peletatud ja õpiti selgeks ka mõned nipid, kuidas leivast toitvat vahepala valmistada.

Onu Heino tegi...

Kirjaniku raamatutest „Onu Heino eksis ära“ ja „Onu Heino väike pere“ sai inspiratsiooni Kristiina Pavlenko ja Mariliis Limbaku juhendatud digitöötuba. Oli vaja tähelepanelikult lugeda ja leida sobivad sõnad, täita arvutis harjutusi ning otsida sõnasegadikust sõnu taga.


Maikuu lumemöll

Valgete õhupallidega täidetud koridoris mängisid õpilased liikumis- ja tähelepanumänge. Tegevusi suunasid Helina Mugra ja Tiiu Putrolainen. Põnevust pakkusid koostööharjutused ja rühmadevahelised võistlused. Pingutust nõudis tegevuse ajal vaikselt ettelugemise kuulamine ja etteantud korralduse täitmine. Etteloetud lood pärinesid raamatust „Lumemöll“.

Luulehoidja

Maia-Eliisi Tagamaa ja Riin Jürgenson pakkusid võimalust meisterdamiseks. Õpilased lugesid erinevaid luuletusi raamatust „Kellasepaproua“ ja valmistasid valitud luuletusest, lõigates, kleepides ja auguraua motiividega kaunistades, kauni luule- järjehoidja. Lõngast punutud sabake, mis luulehoidja külge kinnitatud, aitab kinni hoida ja kergemini järge leida.

Pealkirjastaja

Tõsisem rühmatöö ja nuputamine ootas töötoas, kus toimus Jaanus Vaiksoo raamatute pealkirjade nuputamine. Tahvlil olid ainult raamatute kaanepildid, kuid pealkirjad pidi rühm segiaetud silpidest kokku sobitama. Tuntud raamatutega läks lihtsamalt, aga pikemate pealkirjade juures, nagu näiteks „Loode-Eesti Regionaalhaigla elulood,“ tulid appi Kadri Kosk, Malle Pabstel ja Tõnis Hallaste. Kokku oli vaja saada üheksateist raamatu pealkirja.

Toome teatri tuppa

Ilma teatritegemiseta ei möödu meil ükski lugemisõhtu. Koolibri kirjastuse poolt välja antud raamat „Teeme teatrit“, kus tekstide autoriks Jaanus Vaiksoo, oli teatritoas asendamatu abivahend. Tikkude otsa kleebitud pabernukud ja etenduse tegelased said ellu äratatud läbi mängu, mida juhendasid Luule Vaht, Margit Veromann ja Elina Tsäko. Kuni üks rühm toolidele tõmmatud eesriide taga mängis, jälgisid teised etendust.

Kõik jäid rahule

Pärast kolmetunnist tihedat tegutsemist koguneti aulasse. Pehmetel patjadel istudes meenutati möödunud õhtupooliku sündmusi. Mõtteid, mis õpilaste poolt  kokkuvõtteks said öeldud, võib lühidalt väljendada järgmiselt: meeldis lugeda, sõnu otsida, kuulata, nuputada, meisterdada, mängida ja näidelda. Jaanus Vaiksoo luuletused on lõbusad ja tema kirjutatud jutud meeldejäävad.

Lugemisõhtu toimumist toetasid sel korral Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, Tartu Raatuse Kool ja kirjastus Koolibri. Lugemisõhtu peakorraldaja oli õpetaja Mare Kiisk.

Vaata ka lugemisõhtu fotogaleriid.