2015. aasta jaanuarikuu jääb Annabel Taltsi ja Mari Krüüneri mälestustesse kui aeg, mil nad armusid Hiiumaasse. Nimelt viibisid mõlemad 9.c klassi tütarlapsed kaks nädalat vahetusõpilastena Kärdla ühisgümnaasiumis.

„Alguses oli küll hirmus,” meenutab Mari tagantjärele. „Sõites Hiiumaale, teadsin oma mõtteis, et sellest tuleb seiklus, aga et sellest nii suur seiklus tuleb, ei osanud ma ette kujutada. Selline tunne on, et see oli midagi, mis mulle määratud. Olen väga õnnelik, et mul oli võimalik sellisest asjast osa saada. Suur tänu inimestele, kes midagi sellist on loonud.”

Vahetusperega käidi ujumas, peale kooli vahel ka jõusaalis, mis on Kärdlas üsna populaarne. Õhtuti tehti jalutuskäike.

Sõbralikud klassikaaslased ja vaikiv koolikell

Uus kool tundus Marile iga päevaga üha parem ja parem. „Sealne koolikorraldus meeldis mulle millegipärast rohkem. Klassikaaslased olid sõbralikud. Koolitoit oli seal kindlasti parem, sai banaani ja apelsini, lillkapsast ja paprikat. Kartulid maitsesid ka hästi,” ütles Mari. Eriti jäi meelde see, et Kärdla koolis ei olnud koolikella ja kõik jõudsid ometi kenasti tundidesse. Samuti see, et söögivahetund kestis kõikidel terve tunni.

Võrdluses kodukooliga jäi Marile positiivse poole pealt silma ka väga hästi toimiv õpilasesindus. Tema sõnul olid kõik palju abivalmimad ning neile tähendas õpilasesindus midagi rohkemat.

Ka Annabeli jaoks algas tema kooliaeg Kärdlas väga hästi. „Väike närv oli küll sees, aga see ununes kähku, sest vastuvõtt oli niivõrd sõbralik. Ma sain nautida täiesti teistsugust õhkkonda nii koolis kui vahetusperes – need kaks nädalat tundusid pigem puhkuse kui kooliajana.”

Mitte ainult koolipingis

Nädalavahetused veetis Annabel perega Hiiumaad uurides. Käidi ära Kassari Sääretirbul, jalutati mööda Rebasemäe matkarada. Õnnestus ronida ka Kõpu tuletorni, hoolimata sellest, et talvel on tuletorn üldiselt külastajatele suletud.

„Kahe nädalaga jõudis väga palju juhtuda, ma ei suudaks kõike üleski lugeda, aga näiteks sain osaleda koolidevahelisel tänavakorvpalli võistlusel ning tõin sealt koju kolmanda koha medali ja diplomi. Need on juba mu seinal koha leidnud ja tuletavad mulle häid aegu meelde. Lisaks sellele käisin kohalike perede jõulukuuskede põletamist vaatamas. Kuna sellel aastal saab võidutuli alguse just Hiiumaal, loositi välja 23 inimest, kes kuused süütasid, ning mina sain olla üks neist,” rääkis Annabel, kes tundis end vahetusaja lõpus juba täitsa Kärdla inimesena, ning kinnitas, et Hiiumaa on talle nüüd nagu teine kodu.

Maril jääb kõige kirjeldamiseks koguni sõnadest puudu. Isegi ilm, mis ei olnud seal just kõige parem, tundus talle kuidagi päikseline. „Sõbrad vist lihtsalt muigasid natuke. Ma ei kujuta ettegi, milline on sealne suvi, kui juba talv oli lihtsalt üle kõige. Meeldis see värske õhk ja inimesed. Kõik, kellega kokku puutusin, mõjutasid iga oma öeldud sõnaga minu esmamuljet,” kirjeldas Mari kogetut ülivõrdes.

Oma klassist jäid tüdrukutel vaid positiivsed mälestused, sest kõik klassikaaslased olid väga sõbralikud. Annabelile jäävad ilmselt alatiseks meelde klassikaaslastega visatud naljad ja peale tunde koolis veedetud aeg. Kohtuti nii paljude huvitavate inimestega ja saadi uusi sõpru, kellega suheldakse kindlasti ka edaspidi.

Süda kisub Kärdlasse tagasi

Nii Mari kui Annabel loodavad juba õige varsti taas oma uute sõprade ja vahva Eestimaa paigaga kohtuda. Mõlema sõnul jäävad sõbrad, kelle nad sealt said, alatiseks südamesse. „Suvel soovin kindlasti Hiiumaale tagasi minna. Lubasin ka päris paljudele, et kindlasti näete mind üsna pea uuesti,” ütles Mari.

Annabel rääkis, et kuigi Kärdla ning sealsed inimesed ei erinegi väga Tartust, oli see täiesti teistsugune kogemus. „Sealne üleüldine õhkkond ja suhtumine olid nii omamoodi. Ma suutsin Hiiumaasse ja Kärdlasse armuda ajal, mil seal tavaliselt väga ei käida, ning ei suuda oodata, millal sinna tagasi saan minna.”

Mõlemad neiud soovitavad ka kõikidel, kes alles plaani peavad, kindlasti vahetusõpilaseks minna. Seda just teistsuguse kogemuse saamiseks ja uute sõprade leidmiseks.

Annabel võttis oma kahenädalase seikluse kokku sõnadega: „Kavatsen kindlalt veel paljudes Eestimaa eri paigus ära käia, aga olen õnnelik, et just Kärdla ühisgümnaasium minu esimene sihtpunkt oli.” Mari lisas: „See oli nii võimas seiklus, et ma ei osanud midagi sellist kunagi ettegi kujutada. Kärdla on mulle väga südamelähedaseks saanud. Paremat muljet ühest linnast ei saakski jääda. Armastan Kärdlat ja seal elavaid inimesi. Igatsen sealset õhkkonda ja kõiki uusi sõpru.”

Annabeli ja Mari õpilasvahetus sai teoks tänu VeniVidiVici õpilasvahetuse programmile.

Mari ja Annabel koos oma vahetusklassiga. Loodetavasti sai parempoolselt pildilt alguse üks tore lend, mis kestab veel pikka aega. Fotod: Kärdla Ühisgümnaasium