18. jaanuaril anti Raatuse koolile ametlikult üle Erasmuse õpirände akrediteering üldhariduse valdkonnas, mis hakkas ametlikult kehtima täna, 1. veebruaril ning mille võttis Maarjamaa Hariduskolleegiumis toimunud akrediteeritud õppeasutuste Erasmuse koordinaatorite töökohtumisel vastu meie arendusjuht ja rahvusvaheliste projektide koordinaator Rene Leiner, kes allpool akrediteeringuga seonduvat veidi põhjalikumalt lahkab.

98 punkti sajast  

“Tõepoolest potsatas minu postkasti päev enne jõule e-kiri, mis teatas, et Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur, tuginedes ekspertide hinnangutele ja Erasmus+ programmi valikukomisjoni ettepanekule, on otsustanud meile akrediteering omistada. Akrediteering kehtib kuni 31.12.2027, mis tegelikkuses tähendab tegevusi ka aastal 2028 ja võimalik, et hiljemgi, kuid selleni on veel palju minna,” räägib Rene ja tunneb erilist rõõmu ja uhkust, et akrediteerimistaotlus sai hindajatelt ülikõrge hinnangu osaliseks.

“Meid hinnati 98 punktiga 100st. See on sisuliselt maksimaalne hinnang Eesti riikliku agentuuri poolt nii meie senisele tööle rahvusvahelistes suhetes ja arenguprojektides kui ka väga kõrge usalduskrediit meie Erasmuse plaanile ja tulevikuvisioonile. Oleme ainus kuueteistkümnest munitsipaalpõhikoolist Tartus, kellel see alates 1. veebruarist olemas on. Suur rõõm on, et sellel aastal anti akrediteering ka riigile kuuluvale Tartu Hiie koolile, varasemalt on see olemas Tamme ja Poska gümnaasiumidel. Kuni aastani 2028 kehtiva akrediteeringuperioodi jooksul ja sellega seotud püsirahastuse toel loodame läbi välisriikides toimuvate õpetajate kursuste, töövarjutamiste, õpetamise ja õpilaste õpirännete, samuti erinevate koolide õpetajate vastuvõtmise meil, teha järgmise arenguhüppe nii meie rahvusvahelises suhtluses kui kooli arengus tervikuna.”

Tõhus kool algab juhtimisest ja mentorlusest

Hea, tugev, toimiv ja õpilasele mõjus kool koosneb seestpoolt nö kolmest vaalast - õpilased, õpetajad ja juhtimine. Õpirände akrediteeringu eesmärgid on kõik nende kolme vaalaga seotud. Siia lisandub lõimitud teemapõhise õppe(kava) rakendamine, mis on meie suurimaid arengukavas seisvaid eesmärke ning mis on lahutamatult seotud kõikide osaliste - juhtide, õpetajate kui õpilastega. Sealhulgas kõik õpilastele mõeldud õpirände tegevused on mõeldud olema sisulise ja vormilise poole pealt justnimelt teemapõhised, mis annab kõigele sellele veelgi praktilisema mõõtme.

“Kala mädanevat peast, mistõttu on hea, et tänasesse haridudispuuti on jõudnud ka juhtimise diskursus. Meiegi mõistame, et ilma tõhusa juhtimise ei ole võimalik tõhusat kooli. Oma Erasmuse plaani mõistes nägime juhtimise komponendina mentorlust. 

Läbi mentorluse tekib teadvustatud teadmine miks me neid asju, mida me siin koolis teeme just sellisel viisil, nendest tüvitekstidest, autoritest, tõenduspõhisest teadmisest ja praktikast lähtuvalt teeme, milline teadmine, filosoofia, väärtused selle aluseks on. Õppeprotsessi vundamendiks kerkib sealt enesetõhus õpetaja, tema parim lõimimine kooli haridusfilosoofiasse ja pedagoogilisse paradigmasse. See on kõige otsesemalt seotud ka mentorlust puudutavate eesmärkidega. Plaanis on hiljemalt kogu protsessi lõpuks luua kooli struktuuris koht mentorluse koordinaatorõpetajale ehk mentorite juhile, kelle tööaja sisse vastavad ülesanded planeeritakse. Protsessid on efektiivsed ainult juhul kui nad on juhitud, koordineeritud ja hallatud. Mentorite juhi ülesandeks saab mentorsüsteemi jätkuv arendamine ja meeskonna moodustamine, vastavate koolituste läbiviimine, oskusteabe levik praegustele ja tulevastele mentoritele meie koolis, selged otsustuspoliitikad, tugisüsteem/meetodid uutele või karjääri alustavatele õpetajatele. Tema tegevus on juhtkonna poolt selgelt toetatud ja monitooritud,” kirjeldab Erasmuse koordinaator Rene meie ühte suurt eesmärki. 

Eesmärk on alati inimene

Rahvusvaheline koostöö on praegu kooli juhtivate võtmeisikute koosseisu juures olnud selge ja järjepidev prioriteet juba üle kümne aasta. Eelnevalt on põhirõhk olnud selgelt õpilastega seotud projektidel ja õpetajatele suunatud rände- ja koostööprojekte on olnud proportsionaalselt vähem. Akrediteering annab võimaluse siduda uus programmiperiood rohkem ka õpetajate ja kogu organisatsiooni sihipärase professionaalse arenguga, mille keskmes on mõistagi taas peamine eesmärk - õpilane, keda on seni välisprojektidesse kaasatud julgelt üle tuhande ning kelle häält on protsessis samuti kuulda võetud. 

Õpetajate puhul on eesmärgistatud enesetõhus õpetaja ning õppekava arendamine, rakendamise ja selle lahutamatuks osaks olevate õppemeetoditega seonduv. Õpilaste puhul on fookuses samuti enesetõhusus, motivatsioon, allikakriitika, üldpädevused ja ennastjuhtiv õppija.

Rene sõnul on tõenduspõhises ja tööturu vajadustest lähtuvas koolis on kõige tähtsamal kohal inimesed. 

“Nii saavad toimuda arengukavas kirjeldatud protsessid, mis omavad mõju õpilastele ja seeläbi ühiskonnale. Õppemeetodite eesmärgipärasel rakendamisel osalevad õpilased aktiivsemalt õppetöös, mõju õpitulemustele ja -väljundite saavutamisele on suurem. Siia lisanduvad õpieesmärkide seadmise oskus ja õppimisvõime ehk ennastjuhtiva õppija kontseptsioon.”


Külva, mõõda, lõika

Kogu protsessis on soov rakendada erinevaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid mõõtvaid mõõtmisvahendeid.

Õpitulemuste ja -väljunditeni jõudmise mõõtmine on selge - rakendame koolis õppijat toetavat hindamist, mis on analüüsiv ja kvalitatiivne, õpilase individuaalsusele ja arengule keskenduv. Mõju õpetajatele mõõdame muuhulgas läbi eneseanalüüside, juhtidega peetavate arenguvestluste või struktureeritud intervjuude ning läbi mõju-uuringute. Kvalitatiivselt aga rakendunud õppekavas olevate ainekavade tegeliku sidususega õppeprotsessis.

Õpilaste puhul keskendume ennekõike sisemisele motivatsioonile, mis on aluseks õppimisest huvitatud ja rõõmu tundvale, allikakriitilisele, võõrkeeli valdavale, ennastjuhtivale ja ajas jätkusuutlikule õpilasele, kellel on arenenud õppekavas kirjeldatud üldpädevused ja baasoskused.

Õpilane ja õpetaja - paberilt praktikasse rakendamise mõõdupuu

“Ainult enesetõhusate õpetajatega saame saavutada eesmärgistatut ja sellise õpetaja oluliseks tunnuseks on erialane professionaalsus. Õppekavaarenduses ja praktikasse lõimimisel on eesmärgina kirjeldatud meetodid õppekava paberilt praktikasse rakendamisel kriitilise tähtsusega ning paljud neist on erinevate riikide koolides edukalt kasutusel. Avatud õpikeskkonnad - kuidas teadmised ja oskused teemapõhiselt õpiväljunditena saavutada, erinevaid õpetamis- ja juhendamisstrateegiaid kaaludes. Klassiruumi juhtimine on otseselt seotud avatud õpiruumi metoodiliste aspektidega. Kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja koostöö nõuavad füüsilise klassiruumi muutmist väiksemateks tööjaamadeks, kus õpilastel suurem võimalus arendada kontseptualiseerimisoskusi. Õpetajad saavad kasutada juhtimisstrateegiaid toetamaks õpilaste saavutusi ja enesetõhusust. Erialased pädevused aitavad paremini rahuldada õpilase individuaalseid vajadusi, motiveerida tulemustele jne,” võtab Rene olulisemad õpetajaga seotud eesmärgid veelkord kokku.

Juhtimine on samuti väga selgelt süsteemsetel ja struktureeritud alustel. Kogu meie Erasmuse õpirände protsessi juhib Erasmuse koordinaatori eestvedamisel moodustatav E+ juhtgrupp, kelle ülesandeks ja vastutuseks jääb Erasmuse kvaliteedistandardite täitmise monitoorimine, õpirändetegevuste elluviimise kaudu seatud eesmärkide täitmise jälgimine, mõõtmine, tulemuste analüüsimine ja vajadusel tegevuste korrigeerimine. Samuti vastutus õpirännete sisu, vormi ja osalejate koosseisu optimaalse mõju hindamise ja prognoosimise, tegevuste kvaliteetse ja õigeaegse elluviimise ja rakendamise eest ning osalemise reeglite kehtestamine. Operatiivsete otsuste vastuvõtmine on Erasmuse koordinaatori, direktori ja õppekorraldusjuhi pädevuses.

Vältida haridusturismi

Rene, kes on Euroopa maksumaksja poolt rahastatud üldhariduse valdkonna projektidega kokku puutunud juba pea 12 aastat, nimetab üheks suuremaks väljakutseks kogu Euroopale liikumist haridusturismilt sisulisi eesmärke saavutavale teele.

“Nähes, kuidas neid asju paljudes koolides üle Euroopa tehakse olen ma mõõdukalt realistlik, kuid oma kvaliteedistandardites me ikkagi veel järele anda ei saa. Ennekõike on oluline saavutada eesmärgistatud mõju ning vältida maksimaalselt võimalikul moel haridusturismi, stiilis teeme midagi meeldivat, küll hiljem eesmärkidega seome, millist suhtumist on Euroopas ringi vaadates veel kahjuks liiga palju. Seetõttu mõtlen vahel üldse nii, et EL võiks rahakraanid igal pool koomale keerata. Mitte kinni, aga koomale, keskendudes selgelt kvaliteedile, kuid samas tuleb kõikidel alustada just sealt, kus nad oma arengus parasjagu on, sest soov üle oma varju hüpata võib halvasti lõppeda,” arutleb ta.


Selge ja arusaadav tervikplaan

Lõpetuseks toome teieni mõne väljavõtte ekspertide tagasisidest ja hinnangutest meie akrediteeringu taotlusele.  

Tartu Raatuse Kooli Erasmus+ taotlus on läbimõeldult ja argumenteeritult koostatud. Kõik taotluse osad toetavad üksteist, mille tulemuseks on selge, arusaadav ja seotud tervik. Taotluse eesmärgid, kirjeldatud vajadused ja plaanitud õpirändetegevused on omavahel tihedalt seotud ning taotluses kajastatud väited on näidetega ja selgitustega illustreeritud. Taotleja on selgelt läbi mõelnud, mida soovib saavutada ning valinud plaanitud 5-aastaseks perioodiks realistlikud sihid. Juhtimisstruktuur on selge, asjakohane ja ressursse mõistlikult kasutav. Kooli toimimine ja tegevused on põhjalikult kavandatud ja teadlikult ellu viidud. Taotluses ei esine ühtegi suuremat puudust. 

Taotlus vastab väga hästi taotluskutse eesmärkidele - plaanitud eesmärgid toetavad nii õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamist kui Euroopa haridusruumi loomisele kaasaaitamist. 

Eesmärgid on valitud realistlikult ja nende hindamiseks plaanitakse nii lühi- kui pikaajalisi tegevusi. Hindamistegevused on väga hästi läbi mõeldud ja selgelt kirjeldatud - plaanitakse kasutada nii juba kasutusel olevaid kui ka eesmärgi jaoks spetsiifiliselt loodud meetmeid. Taotlusele lisatud kooli arengukava aitas Erasmuse plaani eesmärke paremini mõista ja oli asjakohane. Taotlust lugedes peegeldub selgelt teadlikkus kooli arengu osas. 

Taotleja on jällegi väga hästi läbi mõelnud ülesannete jaotuse ning kasutab selgelt ära aastatepikkust kogemust erinevate projektidega. Taotleja on ette planeerinud sobiva juhtstruktuuri tegevuste haldamiseks, monitoorimiseks ja ka järjepidevuse tagamiseks personalimuutuste olukorras ning kooli juhtkond on asjakohaselt tegevustesse kaasatud. 

Õpirännete tulemuste kooli igapäevatöösse lõimimiseks on kavandatud mitmeid eri tegevusi ning projekti eesmärgidki on valitud sihiga neid koheselt protsessidesse integreerida. 

Õpilaste õpirännete osas on koolisisene kokkulepe, et õpirännetelt naastes ei ole õpilastel mingit kontrolltööde järeletegemist, kui just õpiväljundite mittesaavutamine on oluline või möödapääsmatu takistus järgmiste õpiväljundite saavutamisel. Nimetatud informatiivne näide ilmestab seda, et kool arvestab õpilastega ja ei nõua argumenteeritud põhjenduseta õpirändel oldud ajal toimunud kogu õppetööd järgi tegema. Samas arvestatakse õpirännetel omandatut mitmes aines.

“Nüüd jääb üle vaid käised üles käärida ja tööle asuda. Uusi võimalusi, usaldust ja vastutust oleme saanud, nüüd tuleb see kõik välja teenida. Töö selleks on tegelikult juba alanud,” sõnab Rene kokkuvõtteks.

Üldhariduse valdkonnas Erasmuse õpirände akrediteeringu pälvinud koolide esindajad.