Reedel, 17. novembril Petersoni gümnaasiumis toimunud järjekordne ülelinnaline saksakeelne maiskonnalooline viktoriin oli Raatuse kooli võistkonnale Das Gespenst (eesti keeles kummitus) väga edukas. Astrid Aitsen, Kertu Jõul ja Elis Ursula Lihtmaa tõid võistluselt koju väga kõrge teise koha.
Seejuures esimene emotsioon oli õpilasi juhendanud õpetaja Tiina Halliku sõnul pigem ehmatav. Võistlusele järgnenud esmaspäeval kooli tulles rääkisid õpilased, et õppisid vist valesid asju ja väga hästi ei läinud.
Vilistlane koostas päris rasked pähklid
Nii oligi tulemuste ootus veidi ärevust tekitav, kuid seda suurem oli rõõm kui teisipäeva hilisõhtul selgus, et meie tüdrukutel läks hoopis suurepäraselt.
Kokku osales võistlusel 14 võistkonda. Võitis Katoliku kooli tiim, kes kogus 110 võimalikust punktist 79 ja meie tüdrukud jäid neist maha vaid kolme punktiga. Kolmandaks tulnud Kivilinna kooli võistkond aga juba rohkemaga, kogudes 65 punkti.
Selgus ka õpilaste ja õpetaja esialgse ehmatuse tõenäoline põhjus. Küsimused oli koostanud meie kooli vilistlane Margit Laidvee, kellel on seni olnud õpetajakogemus just gümnaasiumiõppes, mistõttu jäid küsimused põhikooli õpilastele tõenäoliselt kohati liiga keeruliseks. Kuigi kohest eduelamust oli ehk vähem ning kogutud punktisummad jäid küsimuste raskusastme tõttu sel aastal veidi väiksemaks, olid tingimused kõikidele ikkagi võrdsed ning ehk sundisid keerulisemad ülesanded isegi rohkem pingutama. Lõpp hea, kõik hea.
Kui viimase kümne aasta jooksul on Raatuse õpilased maiskonnaloolisel viktoriinil esikolmikusse mahtunud kolmeaastase intervalliga - 2013 (III koht), 2016 (II) ja 2019 (III), siis nüüd tuli aastakese võrra pikem hüpe, kuid kindlasti seda rõõmsamad oleme. Kes nüüd numbriloogikat siit edasi tahab arendada, saab juba ette ennustada, mis aastal ja mis koht meil esikolmikus jälle koitmas on :).
Halva õnne ennustus osutus valeks
Tüdrukute sõnul olid küsimused jaotatud kahte plokki. Esmalt tuli vastata paarikümnele Saksamaaga seotud küsimusele ning seejärel juba Šveitsi ja Austria kohta käivatele küsimustele. Kui viimastele vastates võis kasutada sõber Google’i abi, siis Saksamaa osas sellist luksust kasutade ei tohtinud. Lubatud kahe tunni asemel said tüdrukud oma vastused valmis umbes pool tundi varem ja lõpetasid esimestena, arvates, et see toob neile halba õnne, kuid tegelikkus näitas vastupidist.
Küsimused puudutasid riikide kultuuri, geograafiat, toitu, poliitikat, ei puudunud ka pildiküsimused, kus tuli ära tunda erinevaid losse. Küsiti ka Saksamaa hümni esimest rida ja pealkirja. Kõige raskemaks osutus meie võistlejatele küsimus, kus tuli noolte abil kokku viia erinevate toitude nimetusi ja nende koostisosi.
Üheks eduelamust pakkunud küsimuseks oli tütarlaste sõnul küsimus Kölni nn karnevalihooajast, mis kuulutatakse avatuks igal aastal 11. novembril kell 11 ja 11 minutit ning peatub advendi ja jõuluajaks, taastudes uuesti juba peale kolmekuningapäeva. Kölner Karneval, üks suurimaid tänavakarnevale Euroopas saab oma kulminatsiooni, nagu kõik teisedki suured karnevalid, veebruaris.
Saksa keelt tasub õppida
Võistluseks valmistumisel vaadati videosid, täideti õpetaja poolt ettevalmistatud spetsiaalseid töölehti, loeti omajagu lisamaterjale, uuriti liidumaade geograafilisi kaarte, tutvuti saksakeelsete riikide leiutiste ja tuntud inimestega. Kertule, kes tüdrukutest ainsana osales viktoriinil ka eelmisel aastal tundus, et ta oli sel aastal võistluseks rohkem valmis.
Tüdrukud, kellel endal on võimalus õppida suisa elitaarselt väikeses neljaliikmelises keelerühmas, näevad saksa keele õppimist enda jaoks väga positiivsena ja soovitavad seda teistelegi. Läbinisti ingliskeelses meedia, sotsiaalmeedia ja popkultuuri maailmas on saksa keelel suuresti inimese kultuuripilti avardav mõju. Kertu sõnul, kes perekondlikust traditsioonist alguse saanud saksa keele õppimise valikut sugugi ei kahetse, on Saksamaa ise väga modernne riik ja saksa keele oskus avab talle tulevikus huvi ja soovi korral palju enam võimalusi kõikides saksakeelsetes riikides nii Euroopas kui mujal maailmas. Ilma saksa keelt õppimata ei teaks ta täna peaaegu midagi sellest, mida viktoriinil küsiti.
