20.-23. märtsini 2023 Poolas asuvas Łódźi linnas toimunud Erasmus+ projekti STEAMus õppenädal õpilastele seadis fookusesse muusika ja matemaatika seosed, samugi klassikalise muusika ja STEAM valdkonna. Lisaks toimus palju muid põnevaid tegevusi, mille allpool ka õpilaste ja õpetaja vaates kokku võtame.
Matemaatikas otsime tundmatu kirjeldamiseks ja ennustamiseks erinevaid mustreid, maatrikseid ja algoritme. Ka iga muusikalise teose taga on muster (nt korduv sümmeetriate seeria).
Muusikas on erinevate helide tekitamise skaala jagatud murdosadeks. Poolas keskendusid õpilased sellele, kuidas heli tekitada, erinevate muusikariistade disainile, nende loomisele ja omavalmistatud muusikainstrumendi esitlemisele.
Õpilastel oli võimalus osaleda loomingulistes töötubades, kus nende ülesandeks oli valmistada käsitsi etteantud materjalidest trummid. Seejärel osalesid õpilased oma trummidega väikesel muusikalisel etteastel. Külastati Łódźi filharmooniat, kus õpilastel oli võimalus osaleda cajoni õpitoas. Ühtlasi teha ka väike giidituur, mille käigus oli võimalik näha filharmooniat seestpoolt ja lava tagant.
Ühel hommikul osaleti kohalikus koolis töötoas, mille viis läbi pistrikumees ehk röövlindude treener, kes mitmeid linde esitles ja rääkis õpilastele palju erinevatest lindude häältest, ning kui olulised need hääled olid inimeste elus vanasti ja kui olulised tänapäeval.
SCRATCH programmiga töötati õpitoas, kus loodi arvuti abil oma helisid. Łódźi muusikaakadeemias toimunud töötubade käigus õpiti tundma tiibklaverit, kohtuti piirkonna ühe parima klaverihäälestajaga ja saadi võimalus teha oma interaktiivne muusikaklipp. Selle käigus tuli õpilastel teha helisid ja visuaale, luua uusima virtuaaltehnoloogia abil efekte ehk muuta tegelikkust.
Kolmas külastuspäev algas matemaatikat ja muusikat ühendavate töötubadega. Seejärel kasutasid õpilased oma häält ja osalesid beatboxi töötubades, kus lõid muusikat ilma ühegi muusikariistata. Hiljem samal päeval osales kogu projektimeeskond kohalikus teatris toimunud inimhäälele keskendunud töötubades, kus õpiti tundma teatriakustikat ja seda, kui oluline on näitlejate jaoks hea hääle loomine.
Neljas tööpäev oli kultuuripäev. Külastati kuulsat kohalikku filmimuuseumi (Łódź on tuntud kui Poola filmipealinn, kus õppinud enamik sealsetest kuulsatest režissööridest), kus eraldi keskenduti just muusika tootmisele filmides. Seejärel viis tee Łódźi ajaloomuuseumisse, kus saadi põhjalikum ülevaade võõrustava linna ja Arthur Rubinsteini, ühe kuulsaima Poola pianisti kohta, kes samuti Łódźis sündinud.
Projektinädalal toimunud tegevused kaasasid õpilasi interaktiivsele ja koostööpõhisele õppimisele, kuid andsid neile ka võimaluse kogeda Poola kultuuri ja eluviisi ning arendada oma sotsiaalseid oskusi, enesekindlust ja meeskonnatööd ning võimaldasid ise otsuseid langetada. Loogilise mõtlemise arengule aitas kindlasti kaasa matemaatika ja muusika elementide sarnasuste ja erinevuste analüüsimine. Õpilastel oli võimalus uurida ja laiendada oma silmaringi muusika ja kultuuri teemadega seonduvalt.
Nüüd jätkamegi õpilaste kokkuvõtvate tagasisidedega Poola õppimisnädalast.
---
See kogemus andis mulle palju selles mõttes, et see andis julgust juurde ja sai teiselt maalt pärit inimesega rääkida. Sain aru, et peaksin julgem olema ja suhtlema inimestega rohkem. Mina sain teada põnevat näiteks sellest, kuidas on ehitatud klaver ja kuidas sealt heli välja tuleb. See oli päris äge kogemus ja noh muusikaga seotud kohad olid ägedad.
Enda kohta ma sain väga palju teada. Näiteks seda, et ma pole nii julge nii kaugel olles kus kõik räägivad mingit muud keelt ja noh ma sain aru, et ei oska väga inglise keelt mida oli igal pool vaja, aga ma asendasin selle Google’i tõlkega ja siis sai ilusti hakkama. Muidu sain veel aru, et mul on nii hea uni kui ma nii kaugel olen. See oli küll uskumatu, et ma nii kaua magasin. Mul oligi nii, et läksin kell 8-9 paiku õhtul magama ja hommikul kell 6 või 7 ärkasin üles.
See projektinäda arendas minul kuulamisoskust ja koostööd. Mulle meeldis selle pilli tegemine, kus sai ise teha ja kaunistada ja mängida. See oli hästi äge. Mulle meeldis sellepärast, et sai omaloomingut teha, omamoodi ja kuidas endale meeldib. Ja selle pilli mängimine see oli kah äge. Mulle jääb kõige rohkem see terve reis meelde just külastatud kohtade ja koolide poolest. Need koolid olid nii teistmoodi ja seal nagu rääkisid kõik nii kõva häälega.
Majutuspere kodu oli ka äga ja hästi suur. Sealsed koridorid olid nagu labürindid, kus pidid õige tee valima ja see oli hästi põnev. Kultuurilisi erinevusi ma väga tähele ei pannudki, sest oli nagu tavaline elu ja söögi osas oli sääl ka kõik sama nagu Eestis. Autoteed olid ainult katki ja seal oli palju auke.
Kõige enam tarkust saingi juurde just pillidega seoses. Lahe oli see, et sain sealt kaks tüdrukut, kes käisid seal koolis, kus need vanemad õpilased käisid ja nad hakkasid siis minuga seal Messenger’is rääkima. Iga pãev küsivad kuidas läheb ja mis teed, see suht äge.
----
Poolas käimine andis mulle uusi teadmisi peamiselt selle kohta, kuidas sealsed inimesed käituvad. Näiteks on poolakad palju sõbralikumad, kui ma ootasin. Kindlasti oleks lihtsalt reisil käies raskem õppida ka täpsemalt Łódźi ajaloo kohta. Minu majutajad rääkisid mulle ise hästi palju ajaloost ja kultuurist, näiteks et Varssavist tulevad poolakad tihti Łódźi baare ja pubisid külastama. Toidu kohta avastasin ka, et Poolas juuakse väga palju teed ning neil on samuti oma versioon süldist.
Oskus, mida see projekt arendas oli kindlasti julgus ja suhtlemisoskus. Tavaliselt olen suhteliselt arg, ei räägi võõrastega kuid kuna mind pandi olukorda, kus oli see hädavajalik, sain ma seda harjutada.
Projekti sisutegevustest meeldis mulle ilmselt kõige rohkem Łódźi muusikaakadeemias toimunud õpituba klaverite kohta, kus õppisin kuidas klaver töötab. Ma teadsin, et see on keeruliselt ehitatud instrument, kuid täpseid mehhanisme, näiteks kuidas haamer töötab, ei teadnud. Veel meeldis mulle linnuhäälte töötuba muidugi sellepärast, et loomad mulle väga meeldivad kuid ka nende erinevaid hääli kuulda oli väga huvitav. Asju, mida ma ei teadnud oli palju. Mõned nendest oli see, et loorkakud lendavad täiesti vaikselt ja et nad suudavad matkida “inimlikke” hääli, näiteks norskamist.
Kõige rohkem jääb mulle meelde ilmselt inimestega suhtlemine. Minuga samas toas magas ka ungarlane, kellega oli alati tore koos olla. Poolakatest oli väga tore Laura, kes alati organiseeris meie projektiväliseid tegevusi ja muretses, kas kõik on ikka korras.
Tean nüüd kindlasti rohkem Łódźi kohta, kui enne, sest varasemalt ma polnud sellest linnast kuulnudki, kuid nüüd tean, kes olid kuulsamad inimesed, kuidas linn kasvas tööstuse tõttu väga kiirelt ja kuidas seal tänapäeval elavad inimesed käituvad ja elavad. Projektis osalemine mõjutas mind igati positiivselt, sest laiendasin nii enda silmaringi ka muu maailma kohta ja arendasin oma oskusi suhelda inimestega, kellega ma ilmselt tavaolukorras kunagi ei räägiks.
----
Sain kogeda, kuidas teistsuguses riigis elada on. Seda oleks raske saavutada, kuna kui näiteks minna teise riiki ja hotellis ööbida, harrastad sa tõenäoliselt ikka oma vanu kombeid, aga selle kogemusega sain ma tunda, kuidas Poolas elamine tegelikult toimub.
Ma õppisin kuidas uues kohas navigeerida ja toime tulla ning mida teha, kui olen end kuhugi ära kaotanud.
Ma sain teada, kuidas klaverid töötava, seda ka üpris süvitsi. Lisaks sain teada, et ma räägin päris hästi inglise keelt.
Mina arvan, et see projekt arendas minu juures kõige rohkem oskust uute, tundmatute situatsioonidega toime tulla.
Mulle meeldis kõige rohkem beatbox töötuba ning ka töötuba, kus sai õppida klaverist ja selle ehitusest, sest nendest töötubadest õppisin ma kõige rohkem. Ma õppisin nendest kõige rohkem, kuna nendes töötubades olid meeldivad ja entusiastlikud õpetajad/instruktorid.
Kõige enam jäi meelde Manufaktura, vahetuspere, vahetuspere noorima lapsega arkaadis mängimine, klaveri töötuba, audiovisuaalne kunstiteos, pildistamine ja vahetuspere lapsega arvutimängude mängimine.
Ma tean nüüd, et poolakatele meeldib palju teed juua, ma tean, et nende traditsionaalsed toidud on üpriski sarnased Eesti traditsionaalsete toitudega. Sain teada, et poolakatele meeldib ka arvutimänge mängida. Õppisin paremini suhtlema ning paremini üksi hakkama saama.
----
Projekti ajal sain endale päris mitu uut sõpra juurde, Poolast ja ka Bulgaariast, osadega räägin ikka veel. Projekti väliselt on keerukam sõpru luua, näiteks siis kui niisama reisides tegelikult niimoodi sõpru endale juurde ei saa, peab olema päris palju tahtmist.
Sain teada väga palju Łódźi ajaloost. Näiteks see, et see kunagi tööstuslinn oli olnud, mida ilmselt ei oleks teada saanud kui sinna perega sattunud oleks. See oli ka väga tore kui linnas autoga ringi sõitsime ja mu võõrustaja pere rääkis juurde erinevaid fakte linna kohta ning teadsid viia kohtadesse, kuhu ilmselt tavalise turistina poleks sattunud. Käisime kohvikutes mis olid päris kõrvaltänavatel.
Projektinädal arendas minus kõige rohkem inglise keeles suhtlemise oskust. Oligi väga tore, et perekonnas, kus ööbisin rääkisid kõik pereliikmed väga hästi inglise keelt ja sai isegi natukene keerukamates lausetes vestlust pidada. Minu kõige lemmikum ühistegevus oli kolmapäeval Powszechny teatris. Seal olid väga tored ülesanded ja meenutas natukene draamatundi, mida mul pole aasta aega olnud. Tegime ühte mängu, kus pidi ringi looma ja seal ükshaaval juhuslikus järjekorras ühest kümneni lugema.
Ka oli üks mäng, milles tüdruk Bulgaariast pidi erinevaid häälitsusi tehes mulle juhiseid andma, kuidas ma tema poole liigun. Samal ajal kui mul silmad kinni olid ja tee peal ees olid ka takistused.
Poolas ma sain kõige rohkem teada Poola rahvustoidust, kuna pererahvas pakkus seda ühel õhtul ja üleüldse rääkisid nad sellest juurde ka. Õhtusöögiks oli üks supp, mis oli borši leem ja selles olid pelmeenid sees, lisaks praad mis oli praekartul, šnitsel ja porgandi-toorsalat. Mulle väga maitses nende toit. See sarnases isegi natuke eesti toidule (sült, kartulisalat). Sain teada, et nad joovad päris palju igatsorti teed. Nimelt hommikul ja enne magama minemist ja tähtsamatel päevadel söövad õhtusöögiks õuna-pannkooke.
Enim jäid mulle kogu reisi vältel meelde ikkagi inimesed. Kõik poolakad oli väga toredad ja tulid juttu rääkima, isegi siis kui nad ise projektis ei osalenud. Projektis olevad poolakad olid ka väga sõbralikud ja abivalmis ning oskasid rääkida linna kohta huvitavaid fakte. Näiteks kui käisime kinematograafia muuseumis ja seal olid multikategelased keda meil Eestis ei ole, oskasid nad juurde rääkida kes nad on jne. Nad olid üldse väga head tõlkijad kui giid inglise keelt ei vallanud.
Lõpetame aga õpetaja Lauri Kõlametsa värvika ja mitmekülgse vaatega ajaloole, haridusele, rahale ja nii mõnelegi muule põnevale asjale.
Ajaloost
Meie projekti partnerkool asub Poola linnas nimega Łódź (häälda "vuudž"), mida teinekord kutsutakse ka kui “Poola Manchester” ja milles aastal 1820 elas kõigest umbes 800 elanikku. Pärast Napoleoni sõdasid sai Poolast "Kongressi-Poola", mis oli pooleldi iseseisev riik, kuid allus suuresti Venemaale ja ka Poola kuningaks oli Venemaa keiser. 1820. aasta Kongressi-Poola otsusega määrati Łódźi linna tulevik - siia tuleb rajada tekstiilitööstuse keskus.
Antud tööstusharu juures saavad määravaks kolm meest Ludwik Geyer (1805-1869), Karl Wilhelm Scheibler (1820-1881) ja Izrael Poznański (1833-1900). Suurima tõuke annab linna arengule aga viimasena mainitud Poznański, keda tänapäeval võiks nimetada Poola Steve Jobsiks, Elon Muskiks või Bill Gates’iks.
Izraeli vanemad kolisid Łódźi aastal 1834 ja tema isa asutas linnas tekstiilikaupluse, kus müüdi lina ja puuvilla. Aastal 1852 võttis Izrael Poznański isalt äri üle ja hakkas arendama tekstiilitööstust nii vägevalt, et linnas kasvas rahvaarv järgnevalt 1870 – üle 50000 elaniku, 1885 - 100 000, 1895 - 170 000, 1900 - 280 000, 1905 - 350 000 ja 1915 - 500 000.
Kuigi Izrael aastal 1900 suri, jätkas linn edukalt arenemist kuni I maailmasõda, Venemaa revolutsioon ning Poola iseseisvumine vähendas eksporti ja 1927 läks ettevõte pankrotti. Oma tekstiiliettevõtte tööstushoonetele lisaks rajas Poznański ka kino, hotelli, 3 muuseumi ja kaubanduskeskuse, kuid pigem tuleks tema valdusi vaadata hoopis teistes mõõtmetes. Nimelt oli Poznanski omandis koguni 69 hektarit kogu Łódźist.
19. sajandil viidi linnas paiknevad 16 jõge maa alla, sest nendesse jooksis ka tööstusse jääkaineid ning kartus elanikkonna mürgitamise ees oli suur. 19. sajandi lõpus elas ja töötas linn neljas keeles: saksa, heebrea, vene ja poola. Ühe parima ülevaate antud ajastu elust ja olust Łódźis annab 1975. aastal valminud Andrzej Wajda (hilisem elutöö Oscari laureaat) film "Tõotatud maa" (Ziemia obiecana), mis kandideeris ka parima võõrkeelse filmi Oscarile.
Täna elab Poola suuruselt neljandas linnas ligemale 700000 elanikku ning linn taastub endiselt Nõukogude liidu lagunemisest ja Covid-19 põhjustatud piirangutest. Endistesse vabrikantide kortermajadesse alles puhutakse elu sisse ning linnal on plaanis rekonstrueerida iga aastaga 100 räämas kortermaja, mida peamiselt on takistanud ebaõnnestunud omandireform.
Projekti partnerkool ja Poola haridussüsteem
Meie Poola partnerkool on õpetajate ametiühingu erakool, mis ei allu Łódźi linnavalitsusele, vaid on hoopis riigi hallata ning aru peab andma Varssavile. Kooli õppemaks on 900 PLN (203 €) kuus. Koolis töötavate õpetajate lapsed saavad õppemaksu soodustust 40% ühe lapse kohta. Szkola Podstawowa Zwiazku Nauczycielstwa Polskiegos õpib hetkel kokku 350 õpilast ning töötab 50 õpetajat, kellest 40 on täiskohaga. Täiskohaga õpetaja annab oma 40-tunnise töönädala jooksul 18 kontakttundi.
Kool toimetab kahes erinevas majas. Ühes hoones õpivad 1.-5. klassi ja teises 6.-8. klassi õpilased ning kuna kool on tegemas muutusi ja keskkooli osa suletakse, siis hetkel on veel alles ka 11.-12. klass. 2016 viidi riigis läbi haridusreform, millega keskkool viidi nelja õppeaasta peale (9.-12. klass, nagu USA haridussüsteemis). Hetkel pole piisavalt aega süveneda antud koolireformi telgitagustesse, kuid sarnast koolilahutamist on tehtud ka Eestis ning meil oli eesmärgiks hariduse kvaliteedi ühtlustamine ning vabaneva resursi abil õpetajate palkade tõstmine.
Kahe maja tõttu omab kool kahte direktorit. Meie projekti tegevustes lööb kaasa nn “väikeste maja” direktor Robert, kes teeb kõiki samu tegevusi kui vanemate õpilaste kooli direktor, kuid Robertil pole allkirjaõigust, sest seda saab omada institutsioonis ainult üks isik. Tema palk ületab aastatulu 120 000 PLN (27 126 €, 1 pln =0,23€) ning sellest tulenevalt peab ta ka rohkem maksma tulumaksu.
Viimasel ajal elab Poola üle suurt hinnatõusu, millele palgad järele ei jõua. Mis puudutab õpetajate palka, siis Poolas on kasutusel astmeline palgasüsteem. Pärast ülikooli lõpetamist on ettenähtud praktika aasta, mil teenistus on 2600 PLN ehk 588 € (väiksem kui LIDLi müüjal), seejärel ollakse kaks aastat lepinguline töötaja, lisaks kaks aastat kogenud õpetaja ning lõpetuseks veel kaks aastat ning saadakse “diplomiga õpetajaks” ehk meisterõpetajaks, mis annab kuupalgaks 4500 PLN, millele võib lisanduda direktori poolt 0-10% täiendavad lisatasu ja 5-20% lisatasu töötatud aastate eest, aga mitte rohkem kui 20 aasta eest. Seega on võimalik maksimaalselt täiskohaga töötajal teenida 1322 €, millest arvestatakse maha maksud (25%).
Meie projekti pedagoogiliseks koordinaatoriks Poola kooli poolt on inglise keele õpetaja Jacek, kes taotles oma “diplomiga õpetaja” järku kaks aastat tagasi, olles siis 36-aastane. Hetkel puudub Jacekil igasugune motivatsioon edasi püüdlemiseks, sest palk ei tõuse. Jacek on praegu töörügaja ja selleks, et oma pere vajadused ära katta töötab ta topeltkoormusega, andes koolis 36 kontakttundi nädalas ning kaks korda nädalas annab ta lisaks kaks tundi keeltekoolis, mis teeb nädala koormuseks 40 kontaktundi. Jacek elab ise 50ndatel ehitatud hruštšovka tüüpi renoveeritud kortermajas (50m2), mille väärtus on 350 000 PLN (79 118€) ja puhtalt õpetajatööga pangast laenu ei saa.
Igakuiselt on Poolas laste kasvatamisel abiks 500 PLN (113 €) lastetoetus ning ükskord aastas saadav 300 PLN ranitsatoetus (68 €). Kui põhikoolis peab kool tagama lastele õppevahendid (õpikud, töövihikud jne), siis keskkoolis tuleb lapsevanemal arvestada 2500 PLN (565 €) suuruse väljaminekuga õpikute ja töövihikute ostmiseks.
Direktor Roberti sõnul on raske leida õpetajaid, sest hetkel pole palk tugeva inflatsiooniga võrreldes väga kõrge ja ei soovita tulla tööle. Lisaks mainib Robert, et ka õpetajate kvaliteet on erinev. Kuna tegemist on ametiühingu kooliga, siis on sisuliselt võimatu ka töötajatest vabaneda.
Hindamine ja eksamid
Poolas hinnatakse õpilasi vahemikus 0-6, milles 0-1 on kuni 49% ja 2-6 jaotub ära 50-100% peale. Õpetajatel on iseseisev otsustus skaala proportsioonide osas ehk näiteks ingliseks keele õpetaja Jacek tunnis saab hinde “6” ainult siis kui töö on 100% korrektne, 99% on juba 5.
Esimesed kolm aastat meie projekti partnerkoolis hindeid ei panda ja nende eest tuleb kirjutada arenguline tagasiside. Kooli direktor Robert peab kõik tagasisided iga aasta läbi lugema ning allkirjastama. Robert on samamoodi nõudlik tagasiside vormistuse osas, nagu Raatuse koolis Kristi Eelmäe ja Toomas Kink, sest kui lausetes esineb ebakõlasid või kirjavigu, siis tuleb töö uuesti ümber teha.
Esimesed riiklikud eksamid sooritatakse 8. klassi lõpus - poola keel, inglise keel ja matemaatika. Eksami hinnetest ei sõltu kooli lõpetamine, kuid need saavad määravaks järgmisesse kooliastmesse minekul. Antud koolis on tugev suund ja trend suunata õpilasi gümnaasiumisse ja sellest tulenevalt ollakse ka õpilaste vastu rohkem nõudlikud.
12. klassis tuleb sooritada kolm kohustuslikku eksamit - poola keel, inglise keel ja matemaatika Tulemus peab keskkooli lõpetamiseks olema vähemalt 30%. Lisaks võib sooritada niipalju eksameid kui igaüks jõuab (füüsika, geograafia, keemia, ajalugu, bioloogia jne), sest antud eksameid on vaja ülikoolide jaoks. Iga kõrgkool otsustab ise, milliseid eksameid antud erialale kandideerijal vaja on ja nii juhtubki, et õpilased teevad viimasel kooliaastal 5-8 lõpueksamit, mis minu jaoks on täielik hullus.
Kergejõustik tänaval
Poola on tuntud ka kui kergejõustiku maa, sest suurvõistluste 4x400m finaalides leiab tihti nende naiste või meeste koondise, kus nad võistlevad tihti medalite peale. Kooli direktor arvas, et heade tulemuste taga võib olla ühelt poolt konkurents, teiselt poolt ka tõsiasi, et valdav osa kergejõustiklasi on kaitseväe sportlased, kel soodsad tingimused treenimiseks kaitseväe teenistuse kõrvalt. Lisaks on kaitseväel alati parem ligipääs tervishoiuteenustele kui tavainimestel.
Minu jaoks oli üllatus Poola naiste väledus valgusfoori rohelist tuld oodates. Olen tavaliselt liikluses kärme ning soovin liikuda ruttu rohelise tule saabudes üle tee, aga minu hämmastuseks olid iga rohelise tule saabudes Poola naised minust juba poolteist sammu jõudnud kui mina sebral alles oma esimest sammu tegin.
Muusika
Łódź on muusikamaailma andnud ühe hiilgava klaverivirtuoosi - Arthur Rubinsteini (1887-1982), kes noore talendina viis maailma Chopini klaveriteosed. Täna kannab linna filharmoonia Rubinsteini nime. Laste muusikaline tase on ka meie partnerkoolis tugev. Nagu muuseas lendab sõrmede vahelt üks Chopini palake, milleni Eesti laste muusikakoolides tavaliselt ei jõuta. Kokkuvõttes võimaldab Poola õpilaste hea muusikatunnetus keskenduda meie projektis väga hästi STEM teemadele, arendamaks loovust ja kriitilist mõtlemist.
Pikemalt saad projektist lugeda siit.
Vaata ka STEAMus Poola projektinädala fotogaleriid ja videosid (1. osa ja 2. osa).
