Veebruarikuu viimane nädal oli Raatuse kooli ajaloos märgiline. Nimelt reisis esmakordselt kooli ajaloos seitsmest inimesest koosnev seltskond teisele poole ekvaatorit, et võtta osa India ookeanis asuval Reunioni saarel toimuvast Erasmus+ projekti Wander With Wonder esimesest õpilastele mõeldud mobiilsusnädalast.
Külalised kolmest riigist
Lisaks võõrustavale koolile ja meile, osalesid projektinädalal ka partnerid Itaaliast Marsalalst (Liceo Statale Pascasino) ja Kaunase Versvu gümnaasiumist Leedust.
Võtame allpool selle kõik kokku projekti koordinaatorite Lauri Kõlametsa ja Rene Leineri reisikirjas, mille lõpus on toodud ka õpilaste meenutused reisist. Lisaks saate sellel lingilt lugeda ka Tartu Postimehes ilmunud artiklit ja siit vaadata reisi fotogaleriid, kust leiab pilte koolimajast, kohalikust koloriidist, karnevalimelust ja muidugi ülimalt lummavast loodusest, looma- ja taimeriigist.
Esmalt tuleb juttu kaugest saarest endast, seejärel kohalikust koolisüsteemist ning siis projektiga seotud tegevustest. Õpilastest käisid Reunionil Liselotte Bikha, Kreteli Sibul, Marleen Meister, Laura-Liisa Lehtmets ja Joonas Aleksander Laipaik.
Palmipuud koolihoovis. Nädala jooksul sõbruneti nii kohalike lastega kui külalistega Itaaliast ja Leedust.
Teekond sihtpunkti kestis enam kui 30 tundi
Aga teele. Kui enamik projektireise algab väga varastel öötundidel ja lõpeb sageli samuti hilja õhtul, siis Reunionile sai starida täiesti inimlikult kellaajal. Kell 11 Tartu bussijaamast. Küll aga tuli arvestada sellega, et päris sihtpunkti jõutakse rohkem kui 30 tundi hiljem. Seega teekond oli tõeliselt pikk ja kurnav. Esmalt tuli lennata Tallinnast Pariisi, seejärel Pariisist Mauritiusele ja sealt siis juba Reunioni pealinna St Denis’sse.
Keskmine ja kõige pikem lend oli enamikele esimene öine lend ning ega see Air France’i turistiklass ka väga luksuslikke magamistingimusi muidugi pakkunud. Aga reisisellid teadsid sellega arvestada ning hommikune meeleolu aknast India ookeanit silmitsedes, oli väga hea.
Tulnukad Eestimaalt. Esimene päev uues koolimajas :).
Esimene koroonatest Mauritiusel
Mauritiusel tuli koroonaohu tõttu läbida, lisaks mitme migratsioonikaardi täitmisele, ka kohustuslik kraadimine. Õnneks ei olnud kellegi kehatemperatuur öises lennukis ülekuumenenud ja kõik pääsesid õnnelikult jätkulennule. Samasugune protseduur tuli läbida ka tagasiteel. Kuna meiega Reunionil olid ka Itaalia õpilased, siis nende õnneks ei läinud neil tagasilend läbi Mauritiuse, sest selleks hetkeks oli Mauritius juba sulgenud oma piirid, sh transiidiks, kõikidele Itaalia kodanikele.
Samuti oleks olnud keeruline sealt läbi lennata juhul kui keegi meie reisiseltskonnast oleks viimase kolme kuu jooksul Itaalias viibinud. Aga veel ei osanud keegi ette kujutada neid mastaape, mida see kriis maailmas paar nädalat hiljem võtab kui ka Eestis eriolukord kehtestati. Kokkuvõttes võib öelda, et kõikidel väga vedas, et see reis sellisel kujul üldse toimus. Aga vahel peab elus ka vedama.
Mustvalge ilu.
Saaremaa suurune saar, kus elab pea miljon inimest
Reunion on Aafrika madri suurimast saarest Madagaskarist 900 km ida pool asuv umbes kahe ja poole tuhande ruutkilomeetri suurune nö paradiisisaar. Saarel on aktiivne vulkaan Piton de la Fournaise (kõrgus 2632m), mis enne meie külastust purskas laavat maapinnale viimati 25.10.2019.
Pindala poolest on Reunion võrreldav Saaremaaga, kuid elanikke on see eest 27,5 korda rohkem, tervelt 860 000. Parim külastusaeg saarel on aprill-mai ja oktoobrer-november, mil vihma ei saja ning temperatuurid jäävad 28 °C juurde. Teistel kuudel on on temperatuur, kas 4-5 °C kõrgem või madalam.
Arvestada tuleb ka samas igapäevase umbes 80% õhuniiskusega, millega ei Lauri, ega Rene selle õppereisi ajal ei jõudnudki ära kohaneda. Kogu aeg oli tunne, et justkui külastaks Tartu Ülikooli botaanikaaia troopikamaja ning mõtled, millal päevased projektitegevused läbi saavad ning lõpuks taas normaalselt hingata saab.
Värviline ilu 1.
Lendrebased, kilpkonnad ja haikalad
15 °C temperatuur on märk talvest, mil võetakse välja paksud talvejoped. Saare kõrgeim tipp on Piton des Neiges (3071 m). Seega on esindatud ka mitmed kliimavöötmed (ekvatoriaalne, troopiline, vahemereline, parasvöötmeline). Saar pakub ka 2500 m kõrgusel 10-15 aastase intervalli tagant ka mõne sentimeetri lund.
Troopilise puhkuse nautimiseks pole saarel kaugele vaja minna, teinekord piisab mäe nõlvast 50 km allapoole sõita ja ongi oma “Hurghada”, “Costa del Sol” või “ Antalya”. Seega elamiseks võid valida endale sobiva paiga. Samas pead arvestama üle 40% saarest on looduskaitseala ning reaalsuses on 95% rahvastikust koondunud elama 20 km laiusele kaldaribale saare ümber.
Imetajatest leidub Reunionil ainult nahkhiiri ja lendrebaseid. Omaette vaatamist väärivad kindlasti kilpkonnad, gekod ja kameeleonid või ka India ookeanis ujuvad vaalad ja haid.
Värviline ilu 2.
Ööbimispaigas kohtuti hiidprussakatega
Mis puudutab saare logol olevat gekot, siis neid leidub igal pool. Ka ööbimiskohas liikusid nad ringi. Enamus majadel on seinte sees (põranda või lae lähedal) väikesed avad, mida mööda saavad gekod liikuda. Nimelt püüavad nad majapidamisest sääski ja teisi putukaid omale söögiks. Kasulikud koduloomad, kes eriti maitsvaks peavad madagaskari prussakaid. Viimased on täiskasvanuna on kuni 7,5 cm pikad.
Ka Lauril ja Renel oli au kohtuda prussakatega (nii päeval kui öösel) ja esmapilgul olid nad üsnagi ebameeldivad. Arvestada tuleb pigem sellega, et kui seinaavast liigub sisse geko, siis sealt saavad sisse ka hiidprussakad.
Faunat igale maitsele. Kameeleonist hiiglaslike maismaa kilpkonnadeni.
Nüüd aga veidi sellest, kuidas on ülesehitatud Reunioni koolisüsteem ning milline on õpetajate igapäevane töö.
Kuueselt kooli
Reunioni saar on Prantsusmaa meretagune piirkond ning kogu riigi haridussüsteem allub Emmanuel Macroni juhtimisele. Prantsusmaal minnakse kooli 6-aastaselt. Koolisüsteem kuni gümnaasiumi lõpuni on jagatud kolmeks osaks. Algkool - École élémentaire (1.-5. klass), millele järgnevad põhikool - Le collège (6.-9. klass) ning Lycée (keskkool ehk gümnaasium).
Õppekeeleks on prantsuse keel, kuid saarel räägitakse ka traditsioonilist kreoli keelt ning aeg-ajalt vestlevad selles omavahel ka õpetajad. Teinekord ka mõne õpilasega. Kooliastmete keelelise poole pealt on eestlaste jaoks väike vastuolu, sest kui prantslane ütleb, et ta käib kolledžis, siis mõtlete automaatselt, et vaata kui andekas laps, ise 13-aastane, aga juba ülikoolis. Hiljem selgub, et kolledž (pr keeles Le collège) tähendab hoopis põhikooli.
Meie Erasmus+ programmist rahastutatud Wander With Wonder projekti partnerkool on samuti “kolledž” ehk põhikool - Collège Aimé Césaire. Kooli nimi on antud Aimé Fernand David Césaire auks, kes küll juba 12 aastat elab taevariigis (26.06.1913 – 17.04,2008), kuid Prantsusmaal kogus ta tuntust eeskätt kui mustanahaliste liikumise eestvedaja, poeet ja Martinique saare poliitik.
Kui otsida temale võrdlusmomenti, siis paralleele võiks tõmmata USA pastori Martin Luther Kingiga.
Kohalikel oli kaugete külaliste vastu ülisuur huvi ja rõõmus meel.
Kaasav haridus oma kõige ehedamal kujul
Collège Aimé Césaire’is õpib 575 õpilast ja töötab 15 tugispetsialisti. Klasside täituvus on 30 õpilast. Koolis õpivad nö tavaõpilastega samaaegselt ka kurdid, pimedad ja liikumispuudega lapsed, keda igapäevaselt abistavad tugispetsialistid. Selles mõttes saab Prantsusmaa meie ees kindlasti punktivõidu, sest Eesti koolisüsteemi kaasav haridus pole veel nii kaugele arenenud.
Koolipäev algab kell 08:00 ja lõpeb 16:30. Seega on tegemist nö kogupäeva kooliga. Lühikeste vahetundide (10 minutit) juurde kuulub ka 90-minutiline söögivahetund (12:00-13:30). Kolmapäeviti lõpeb kool ära söögivahetunniga ja algkoolis kolmapäeviti koolis üldse ei käida.
Hinded 20 punkti skaalal
Õpilastel on algkoolis 30 tundi nädalas ja põhikoolis 32. Gümnaasium või kutsekool on vabatahtlik, nagu Eestiski. Õpetajate palgad on võrreldes eesti õpetajate palkadega 2 - 2,5 korda suuremad, aga elu on Reuniol ka 2x kallim. Näiteks Supermarketis maksab 10 muna 3.5€, tahvel šokolaadi 2.5€ ja 0,5 liitrine Coca-Cola 1.6 €. Koolis puudub garderoob ja milleks vajagi kui poriseid jalanõusid saare kliima tekkida ei lase.
Hindeid pannakse alates esimest klassist ja arvestust peetakse 20 punkti skaalal. Kõrgeid numbreid kergesti ei panda, kuid 17,5 punkti lapsed on väga tublid õpilased ja 13 punktise skooriga on gümnaasiumite uksed avatud. Madalamad tulemused lubavad jätkata kooliteed ainult kutsekoolis.
Avariiulite ja arvutitega varustatud raamatukogu jättis väga positiivse mulje. Kuigi vasakpoolsel pildil ühtegi inimest ei ole, siis tegelikult oli näha, et ka õpilastele meeldis seal õppides aega sisustada.
Liiga hea elu toob esile õpetajate laiskuse
Aeg-ajalt tuleb Raatuse koolis anda asendustunde. Seda siis, kui mõni õpetaja on koolitusel, haige või lähetuses. Prantsuse koolisüsteem on selles suhtes eriline - kui õpetaja puudub rohkem kui 15 päeva on võimalik teha avaldus, et taotleda kohalikult omavalitsuse haridusosakonnalt asendusõpetajat, kuid senikaua asendusi ei tehta.
Üldse on seal õpetajate seas väga levinud suhtumine, et kui kell kukub, lõpeb ka minu töö ning lisatööd soovivad teha vähesed. Selle on suuresti põhjustanud liiga hea elu, mida Prantsusmaa oma meretagustes piirkondades töötavatele õpetajatele on kindlustanud.
Õpetajate autopark ja õpilaste pinksipark. Laudu oli kahe ruumi peale kokku kümmekond.
Asendustundide asamel mängitakse lauatennist
Kui asendustunde ei tehta, siis veedavad lapsed aega lauatennist mängides (seal oli tervelt kaks ruumi pinksilaudadega täidetud), raamatukogus lugedes või juhtub see, mis õpilastele ei meeldi. Kui samal ajal on tunniplaanis vabatund mõnel õpetajal, kes avaldab soovi teha antud lastega õppetööd, siis seda ka tehakse. Kui ei, siis mitte.
Kooli poolt kohustust asendustunni tegemiseks pole ja kõvemad egod istuvad rahulikult õpetajate toas ning naudivad puhkust. Muidugi, kui õpetaja teeb asendustunni, siis selle eest ka tasutakse. Mis puudutab õpetajate tuba, siis see on eriline koht, kuhu lapsed sisse astuda ei tohi.
Õpilased visati õpetajate toast välja
Ühel mobiilsusnädala keskpäeval oli temperatuuriks päikse käes +34 °C ja järgmise projekti tegevuseni oli aega 2 tundi. Koolimaja on ehituslikult neljakandiline kahekorruseline maja, mille keskel on suur siseõu. Eestlaste kamp oli vabas õhus viibimisest minestamise äärel ja peitu polnud kuumuse käest kusagile minna. Ainukese võimalusena nähti lahendust istuda õpetajate toas ja konditsioneeri ees end jahutada.
Pärast 15-minutilist õpetatetoas lesimist tulid prantsuse kooliõpetajad ja ütlesid, et vabandust, aga meie kooli ja Prantsusmaa haridussüsteemi reeglite järgi ei tohi õpilased õpetajate toas viibida. Muud ei jäänudki üle kui tuli lastel pead märjaks kasta ning nad tagasi õue saata. Samal ajal mõlkus peas Ervin Abeli repliik filmist mehed ei nuta: „Isegi surnuid siin ei austata!“.
Kuumuse eest peidus. Vasakul kurikuulsas õpetajate toas, paremal juba bussi oodates ringtee saarekesel asunud ainsa päikesevarju pakkunud puu all.
Töötajaid valida ei saa, aga juhtida tuleb ikka
Koolijuht on ise endine inglise keele õpetaja, väga progressiivsete haridusvaadetega mees, kellel on kooliga suured ootused ning kuigi ta ise oma töötajaid valida ei saa, siis loodab ta sellest hoolimata luua olemasolevatest õpetajatest võimalikult hea meeskonna.
Prantsuse haridussüsteem lubab tal töötada koolijuhina ühes asutuses 8 aastat ning pooleaastase töö järel on tal veel pikk teekond minna. Dividende saab ta alles võtta juulis 2028.
Kas raalid on toonud rohkem vaba aega?
Nüüd projekti põhitegevuste juurde. Wander With Wonder projekti peamiseks teemaks on IKT vahendite ja rakenduste kasutamine õpetamis- ja õppimisprotsessis. Arvutite kasutuselevõtu eesmärgiks on olnud algusest peale vähendada inimeste tööd ja suurendada vaba aja kasutamist.
Praeguses aastatuhandes tundub aga, et inimeste arvutite kasutamise ajaline maht on hoopis suurenenud ja ka vaba aeg on kolinud interneti vahendusel virtuaalmaailma. Kaks aastat kestva projekti käigus katsetatakse kõikides koolides erinevaid õppetöös kasutatavaid veebirakendusi, jagavad kogetut teistega ning sõeluvad välja enda jaoks olulise, mida tulevikuski kasutada.
Vasakul on tüüpiline klassiruum, paremal tüdrukud arvutiklassis uut ülesannet ootamas.
Windows XP? Kas teete nalja?
Reunioni partnerkool on oma tehniliselt võimekuselt kindlasti nelja partneri hulgas kõige suurema õpipoisi rollis. Emamaa kaugusest andis seal tunda kindlasti nende IKT kaasaegsus. Mitmetes ülesannetes kasutasid lapsed arvuteid, milles operatsioonisüsteemiks Windows XP.
Teatavasti 8.04.2014 lõpetati antud operatsioonisüsteemi toetamine ning soovitati tootja poolt liikuda edasi järgmistele platvormidele. Nii oli veidi kahju, et projekti põhisisu ei ole küberturvalisuse teemal, sest Reunioni kool oleks selleks kõneainet pakkunud päris pikaks ajaks, olles tõeliselt hea platvorm ka oma praktilise keskkonna poolest.
Foto koolimaja kõrval olevast ridaelamust, kuhu kooli direktor, õppeajalajuhataja ja administratsiooni liikmed endale tasuta elamiseks boksid saavad, paremal aga kadestamisväärne täismõõtmetes ja superhea jooksukattega staadion, mida koolipere kasutada saab.
Nädal algas hommikusöögiga
Nagu juba alguses öeldud, oli tegemist esimese Wander With Wonder projekti õpilastele mõeldud mobiilsuskohtumisega. Nädal Reunionil möödus kiirelt ja intensiivselt.
Õpilaste jaoks on peamine teha koostööd välisüliõpilastega ja seda mitmekultuurilises keskkonnas. Ärgitada neid mõistlikumal moel digitaalseid ressursse kasutama, arendada loovust, julgust, iseseisvust ning suhtlemis- ja keeleoskust.
Aimé Césaire'i koolis algas nädal kooli pidulikult. Prantsuse õpilased, õpetajad ja direktor said hommikusöögi ajal tervitada oma Euroopa partnereid ja kolleege. Sellises mitteametlikus keskkonnas ja väga mõnusas õhustikus tutvustas iga riik oma koole ja riike.
Söökla meenutas paljuski Raatuse oma
Jah, see kõik toimus justnimelt tervisliku hommikusöögi ajal kooli sööklas. Viimane seejuures oma olemuselt ei erinenud väga Raatuse kooli sööklast. Küll mõne tehnilise lahenduse poolest Sealgi seisid õpilased järjekorras ning registreerisid enda kohaloleku kiipkaardiga.
Üks osa järjekorrast oli küll söökla ukse taga, kust siis neid jaokaupa registraatori juurde sisse lasti. Seejärel võeti juba toidujärjekorda, mis oli selline vaese mehe bistroo lahendusega, kust said letist võtta endale meelepärase (valikus oli max 2) pearoa, lisandi, salati, magustoidu jms.
Kannuga sai lauale võtta vett. Põnev tehniline lahendus oli aga nõude äraviimine. See käis nii, et asetasid kandiku lindile ja see siis viis mustad nõud juba läbi vastava avause seina taha, kust siis söökla töötajad nad pesemiseks vastu võtsid. Õpetajatele oli sööklas ka eraldi ruum, aga seal oli õhku veel vähem ja palavus suuremgi.
Tüüpiline koolilõuna Reunionil.
Töötoad, esitlused, aaretejaht ja intervjuud
Pärast kontakti loomist oli jää sulatatud ning nii alustasid kohalikud ja külalisüliõpilased tegevustega, mida jagus viieks päevaks. Seda nii koolis kui väljaspool seda. Koolis said õpilased teha koostööd rahvusvahelistes meeskondades, kus nad osalesid kohalike õpetajate juhendamisel töötubades. Näiteks esmaspäeval filmi intervjuusid, teisipäeval koostati digivahendite abil erinevate riikide, rahvaste ja traditsioonide esitlusi, vahendada põnevaid lugusid jne.
Esimese päeva pärastlõunal sõideti liinibussiga Etang Sale randa, kus mängiti läbi omanäoline aaretejahi põhimõttel ülesehitatud orienteerumismäng, mis viis lapsed erinevate kohalike vaatamisväärsuste juurde. Mõistagi olid siingi õpilased jaotatud rahvusvahelistesse gruppidesse.
Joonas karnevalilt helikopterituurile!
Kindlasti osutus üheks nädala kulminatsiooniks teisipäeva pärastlõunal toimunud suurejooneline Mardi Gras karneval. Kõik osalejad olid juba oma koduriikides ettevalmistanud endale meelepärased kostüümid, mis nüüd tuli selga panna. Igas klassis valiti välja parima kostüümiga õpilane, kes siis pääses kooli õuealale püstitatud laval toimunud lõppvõistlusele.
Üheks selliseks väljavalituks osutus ka meie Joonas Laipaik. Ühtlasi oli ta ka ainuke välismaalane, kes selle au osaliseks sai. Juba see oli suur tunnustus, aga täielikuks triumfiks kujunes aga see, et ta valiti žürii poolt lõpuks ka teise koha auhinna vääriliseks. Sellega kaasnes ka väga äge auhind, milleks oli kopterisõit Reunioni kohal, mis sai teoks äralennule eelnenud laupäeval. Mõned hetked sellelt lennult on jäädvustatud ka videole, mida saab vaadata siit.
Joonas enne kopterisse istumist ja üks võte ka juba lennult. Vaata rohkem pilte fotogaleriist.
Karneval ise oli aga väga võimas elamus. Eriti põhjamaalastele, kes oma emotsioone nii lihtsalt ja tihti valla ei päästa. See, mida seal näha sai, oli ikka päris võimas ja meeletu. Lauldi, tantsiti ja tunti elust siirast rõõmu. Eeskuju vääriv üritus ning kõik külalised olid seda meelt, et ka nende koolides võiks midagi sarnast korraldada. Siit näete lühikest videoülevaadet Mardi Gras karnevalist Reunionil.
Leedulased olid endale selga tõmmanud loomulikult oma kuulsa korvpallivõistkonna Žalgirise särgid. Eestlaste karnevaliriietus oli aga vaheldusrikkam. Vasakul võidukas Joonas. Seejuures foto on tehtud veel enne suure võistluse algust lava kõrval.
Kohalike laste emotsioonid olid nii ehedad, et seda oli lihtsalt lust vaadata. Fotod annavad edasi sellest muidugi vaid murdosa, aga ikkagi.
Kordumatu iluga Sud Sauvage ja suplus kose all
Väljasõidupäev viis projektiseltskonna maalilise loodusega Sud Sauvage piirkonda, mis on tänini vapralt vastu pidanud suurele linnastumise tuhinale ning säilitanud oma metsiku ja kordumatu iluga looduse. Seal jalutati maha kokku oma paarikümne kilomeetrine matk, mille sihtpunktiks olid fantastiliselt kaunid, palavuse leevendamiseks asendamatult jäise, väga puhta ja kristalselt selge veega kosed.
Nende all said kõik ka ujuda ning elust mõnu tunda. Ikka selleks, et siis taaskord veepudelid täita ja teele asuda. Lummavaid vaateid ees ja taga, paremal ja vasakul. Saatjateks kameeleonid ja kaunis linnulaul.
15-kilomeetrine matk tipnes jahutava suplusega keset metsikut loodust.
Kosmilise maastikuga vulkaani juures
Külastati ka juba varem mainitud Piton de la Fournaise'i vulkaani. Mitte küll päris jalamit, aga seal kõrval asunud vaateplatvormi. Sõit sinna oli meeldejääv, mööda maastikku, mis meenutas kosmosefilmidest nähtud eepilisi kaadreid Kuu või Marsi pinnalt.
Kuulu järgi olla seal ka päriselt mõned vastavad filmivõtted toimunud. Ideaalne paik, mis ei nõua ühtegi butafoorset lisaelementi. Vaata ka lühikest vulkaani juures tehtud videot, kus sõna saab õpetaja Lauri Kõlamets.
Niinimetatud vulkaani teel tehti peatus maaliliste vaadetega Nez de Boeuf'i vaateplatvormil, kus saab näha ligi 300 tuhat aastat tagasi tekkinud kaldeeras laiuvat Rivière des Remparts'i jõe sängi.
Vulkaanilistest kivimitest pidid õpilased otsima erinevaid kristalle, mis neil ka õnnestus. Seejärel einestati traditsioonilises kreooli restoranis, kus söödi vorsti ja riisi, kana ja köögivilju, aga ka vahukoore ja vaniljekastmega kartulikooki.
Seejärel viis tee vulkaanimuuseumi, kus olid erinevad maalid, fotod, hologrammid ja videod vulkaanide ajaloost, aga ka põnevust pakkunud puutetundlikel ekraanidel olnud teemakohased mälumängud. Lisaks oli muuseumis ka panoraamruum, mis näitas videot meie päikesesüsteemi ja meie planeedi kujunemise loost. Vaadati ka ühte 4D-animatsiooni ja see oli kõikidele väga naljakas kogemus.
Kogu Raatuse seltskond ühel fotol. Taustal Reunioni vulkaaniline maastik.
Ettevaatust haid, vette sisenemine omal vastutusel!
Palju aega veedeti ka majutusperedes, käidi rannas, ujumas ja snorgeldamas. Vesi oli ookeanis tõepoolest väga läbipaistev ja selge ning selleks, et kalade maailmaga tutvust teha, ei pidanud kuigi kaugele ujuma. Muidugi ei ole ookean seal selline paik, kuhu igal pool oma nina vette pista tasub, sest päris mitmes kohas leidus silte „Ettevaatust haid, vette sisenemine omal vastutusel!“
Reunionil toimus ka projekti ajaveebi ehk blogi tutvustav seminar, kus lepiti kokku, kuidas selle sisuloome edaspidi toimuma hakkab. Projektinädala viimasel päeval töötasid õpilased gruppides, mille väljundiks oli blogisissekanne viie päeva kohta, mis oma uute sõpradega Reunionil koos veedetud sai.
Haide eest hoiatavad sildid olid väga paljudes kohtades, mida pealtnäha võis täiesti ohututeks supluspaikadeks pidada.
Külalisi võttis vastu linnapea isiklikult
Samal ajal kui õpilased blogisissekandeid tegi, pidasid õpetajad ja projekti koordinaatorid töökoosolekut, kus käidi üle kogu järgneva aasta tegevus, eesmärgid, kohustused, tähtajad ja vastutus.
Külalisüliõpilased ja õpetajad ning vastuvõtvad pered said osa ka raekojas toimunud linnapea poolt raekojas korraldatud vastuvõtust, kus anti väga põhjalik ülevaade linna majanduslikust olukorrast ja tulevikuvisioonist.
Eesti sünnipäev teiselpool ekvaatorit
Kokkuvõttes oli üks igatpidi rikastav ja alatiseks meeldejääv nädal nii külalistele kui vastuvõtjatele. See andis võimaluse õpilastele üksteiselt õppida, kogemusi jagada, digitaalseid tööriistu kasutada ja oma inglise keelt reaalses situatsioonis ja keskkonnas praktiseerida.
Üheks eriliseks asjaoluks oli kindlasti ka see, Reunionil veedetud nädala sisse jäi ka Eesti sünnipäev, mille puhul saadeti kohaliku koolimaja rõdult tervitus ka kogu Raatuse kooliperele, mida saab vaadata siit.
Värviline ilu 3.
Eiffeli torn, Jumalaema kirik ja Champs-Élysées
Tagasiteel Eestisse jäi kahe lennu vahele täpselt niipalju aega, et külastada paljude unistustelinna Pariisi, näha ära kuulsad Eiffeli torn, Triumfikaar, põlenud Jumalaema kirik, kõndida mööda Champs-Élysées’d kuni Louvre’i kunstigaleriini ning avastada kolm tundi enne lennuki väljumist Tallinnasse, et metrooühendus lennujaamaga on määramata ajaks katkenud (see kuulus Pariis ja tema streigid, transpordikatkestused, ummikud jne).
Sellele järgnes kaks katset tellida seitsmele inimesele Bolti rakenduse kaudu suur takso ning seejärel veerand tundi tänavatel ringijooksmist, et siis lõpuks kaks taksot leida, kes sind 100 euro eest on valmis lennujaama sõidutama. Aga elamus oli seegi. Lõpp hea, kõik hea.
30-kraadine kuumus ja päike vahetati Pariisis juba harjumuspärase vihma ja tuule vastu, aga olulised maamärgid käidi siiski läbi.
Covid-19 tegi plaanidesse korrektiivid
Kui järgmine mobiilsusnädal pidi toimuma juuni esimesel nädalal Leedus, siis koroonakriis tõmbas sellele kahjuks kriipsu peale. Nagu ka septembris Eestis toimuvale mobiilsusnädalale.
Kui see ükskord teoks saab, siis Tartus on plaan keskenduda podcastile ehk taskuhäälingule ja kasutada ideede genereerimiseks online keskkonda Pinterest. Kuna ka podcast suuna alla käivad vlogid, ehk videoblogid, siis pikas mahus on plaan panna õpilastega kokku üks AK sarnane koomilise alatooniga uudistesaade. Kõiki detaile ei hakka veel avaldama, sest uudishimu peab üleval hoidma, aga loodame, et kõik läheb väga edukalt. Lisaks tegeletakse allesjäänud pooleteise aasta jooksul ka IKT keskkondadega nagu PenPalSchools, Minecraft EDU, Animoto, Book Creator, GoNoodle, Quizizz, Google jne.
WanWon projekt on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020. Projektist saate lähemalt lugeda siit.
Vaata ka Reunioni projektinädala pildigaleriid ja loe õpilaste tagasisidet.
