Oktoobri viimasel nädalal startis Portugalis, Lourosa linnakeses, kus elanikke napilt 10 tuhande kanti, Erasmus+ projekt Theater, Inclusion and Multiculturalism across Europe (akronüüm TIME).

Keskmes on draamaõpe  

Esimene projektikohtumine oli mõeldud projekti koordinaatoritele ja osalevatele õpetajatele ning Raatuse koolist osalesid sellel üldkoordinaator Rene Leiner, pedagoogiline koordinaator Kadri Kosk ja õpetaja Mailiis Meitsar.

TIME projekt keskendub suures plaanis teatrile/draamale. Tegelikult muidugi ei ole draama ise kunagi eraldi eesmärk, vaid vahend iseseisva, motiveeritud, ennastjuhtiva, ettevõtliku, kriitiliselt mõtleva ja elus hakkamasaava isiksuse arenguks paljukultuurses Euroopas.

Projekti koordinaatorite ja juhtivõpetajate seltskond külastas Portos ka kuulsat Teatro Nacional Sao Joao'd ehk rahvusteatrit.

Partneriteks koolid Poolast ja Portugalist

“Projekti teeme sel korral koos kahe kooliga, millest üks asub, nagu lugeja juba aru on saanud Lourosas (Portugal) ja teine Częstochowas (Poola). Mõlemad väga vahvad koolid ja veel vahvamad õpetajad-õpilased, kellega mitmetest õnnestus Portugalis ka kohtuda,” rääkis juba seitsmendat aastat Raatuse koolis rahvusvahelisi projekte eestvedav arendusjuht Rene Leiner, kellele see on esmakordne Erasmus+ kogemus niivõrd väheste osalevate koolidega.

Rene sõnul on kolme osaleva kooliga projekti plussiks näiteks see, et nii saab igas mobiilsuses korraga osaleda rohkem lapsi kui tavaliselt. Mõlemas partnerkoolis toimuval projektinädalal osaleda kokku 20 Raatuse kooli õpilast.

Projekti kroonjuveelideks olevatel väliskohtumistel valmivad lühinäidendid, osaletakse erinevates töötubades ja tehakse palju muud põnevat. Lisaks toimub erinevaid projektiga seotud tegevusi ka kohapeal. Mais 2019 Eestis toimuv õpilaste mobiilsusnädal keskendub põhjalikumalt foorumteatri olemusele, ühistöös valmib foorumteatri etendus.

Kui vasakul näha olev koolikottide hunnik söökla sissepääsu juures meenutas täiel määral Raatuse kodust õhkkonda, siis askeetlik  lõunasöök kandikul seda teps mitte ei teinud. Fotod: Rene Leiner

Draamaõppe töötuba vaimustas kõiki

Portugalis toimunud avakohtumisel oli laias laastus kaks olulist teetähist. Esmalt projektipartnerite omavahelise tutvumise läbi saavutatav teineteise võimaluste ja ootuste parem mõistmine. Samuti käidi üle projekti kirjutamise faasis kokkulepitud peamised tegevuspunktid, jagati vastutusvaldkonnad, lepiti kokku järgnevates olulisemates tegevustes jne.

Teiseks eesmärgiks oli mõistagi õppimistegevus, mille üheks tõsisemaks ettevõtmiseks oli terve päeva kestnud draama töötuba, mida viis läbi professionaalne näitleja ja laulja Ana Amaral. Tema võimas energia, loovus, kohalolek ja empaatiavõime innustasid ja inspireerisid kõiki osalejaid.

„See oli tõeliselt energiline ja inspireeriv. Sain praktilisi harjutusi mida tunnis reaalselt kasutada,“ rääkis õpetaja Kadri Kosk, kellele jäi lisaks õpitule eriliselt meelde Portugali õpetajate ja õpilaste väga avatud suhtumine ja suhtlemismaneer.

“Nende jaoks ei valmistanud mingit probleemi meie kui võhivõõrastega suhtlema tulla. Eriti avatud olid õpilased. Ka keeleoskus oli kõigil väga hea.”


Draamaõppe töötoas tuli kõikidel ka ise teiste ees "lavale" astuda. 

Rõõmsad nutitelefonideta lapsed

Mailiis Meitsarit üllatas samuti kohalike 7.-8. klasside õpilaste väga-väga hea inglise keele oskus. „Oli näha, et need lapsed juba mõtlesidki inglise keeles ja nende jutt oli väga loomulik ja sorav ning kõigele lisaks nende tohutu avatus.“

Talle jäi Portugali kooli juures jäi kõige enam meelde just õpilaste positiivsus.

„Vahetundides oli kuulda palju naeru ja rõõmu. Lapsed liikusid palju. Üllatas see, et kedagi ei näinud olevat ninapidi telefonis, kuna kodukorra järgi on nutitelefonide kasutamine keelatud. Lapsed tegelesid suhtlemise, mängimise ja liikumisega.“


Kui väljas tuli jalgpalli mängida karmil asfaltkattega väljakul, siis väga avaras ja koolimaja tõenäliselt kõige paremas korras olevas ruumis - võimlas - olid selleks sootuks sõbralikumad võimalused.

Kastist välja

Mailiis nägi projektikohtumise ühe isikliku eesmärgina vabaks saamist teda ümbritsevatest kammitsatest, mis piiravad tema loomingulisust. Samuti leida taas üles julgus nö kastist välja astuda ja tehagi nii nagu talle on teatud asju mugav teha ja draamaõpetuse õpituba andis talle selle võimaluse ja kogemuse.

„Saan öelda, et õnnestus hästi, kuna lõpuks suutsin neid harjutusi teha seal suhteliselt pingevabalt. Tervikuna õpetab mind ikka alati kõige enam inimestega suhtlemine. Ka selle nädala jooksul puutusin kokku paljude meie kultuurist erinevate inimestega ning tõdesin veelkord, et olen tolerantne erinevuste suhtes ning pingetaluvus on mul ka hästi arenenud. Ka õpilastele rõhutan välismaalastega suhtlemise ning maailmas ringiliikumise olulisust. Inimene areneb sel moel väga kiiresti ning õpib end ka oluliselt paremini tundma.“

Vasakpoolsel fotol on elurõõmust pakatav Portugali poolne koordinaatorõpetaja Odilia Pinho oma raudsesse embusesse haaranud Raatuse õpetajad Maliisi ja Kadri. Parempoolsel on näha koordinaatorite seltskonda juba täies tööhoos.
 

Üllatusmoment jäi olemata

Projektikohtumise jooksul viidi külalised ka kohalikku uhkusesse - Amorimi kontserni kuuluvasse korgivabrikusse, mille ajalugu ulatub aastasse 1870 ning ornitoloogiaparki, kus sai näha hulgaliselt kauneid ja omanäolisi linde, sh flamingosid. Sellest kõigest annab rohkem aimu fotogalerii.

Kuna tundide osalusvaatlus ei olnud sel korral ei eesmärgiks, ega vahendiks, siis tunde külastatigi tegelikult ainult ühel korral ning õpetamise kohapealt on keeruline midagi kirjeldada. Tunnis nähtu põhjal jäi ka kreatiivne ohhoo-moment olemata ja pigem tekkis mõte, et sellise frontaalse ja õpetaja poolt väga ühesuunalise tunnikorralduse puhul oleks meie koolis ehk õpilased juba ammu klassist välja jooksnud põnevamaid tegevusi otsima. Aga igale oma ja eks tulevane elu näitab, mis milleks ja kellele hea on olnud.

„Samas kuulasin Portugali kolleegide jutte õpetamisest ning kuuldu põhjal võin öelda, et meie õpetamisest nad väga ei erine. Kuna meil on hetkel igasugused paremad võimalused muutmaks oma tunde innovaatilisemaks, siis kahjuks tunni andmise ja õpetamise kohapealt jäi üllatusmoment sel korral olemata,“ rääkis Mailiis.


Parempoolsel fotol olevast võreväravast tulevad lapsed igal hommikul kooli ning annavad oma nutitelefonid kõik kenasti administraatori juures olevatesse karbikestesse hoiule.

Mobiilid kappi

Rene Leiner tõi kooli igapäevase korralduse poolelt sarnaselt Mailiisile välja selle, et nende koolis on mobiiltelefonide kasutamine täielikult keelatud. 

„Hommikul tulevad lapsed kooli ja annavad administraatorile kõik oma telefonid ära. Need pannakse klasside kaupa plastkarpidesse ja koolist koju minnes saavad lapsed oma telefonid taas kätte.“

Teiseks jäi Renele silma kohaliku kooli põnev traditsioon, et 3-4 korda aastas saavad õpetajad vabamas õhkkonnas õhtuti kooli sööklas kokku, kus siis süüakse-juuakse ja kohalike autentsete pillimeeste ja -naiste mängitud muusika järgi tantsu vihutakse.

„Ei kujuta ette, millisteks sellised istungid Eestis kujuneda võiksid, aga seal oli see küll nii ehe ja võimas, et lausa lust oli seal nendega koos olla.“

Kolm kord aastas toimuvad kooli sööklas õpetajatele mõeldud lõbusad õhtused istumised, koos söögi ning autentse ja elava kohaliku muusikaga, mille järgi siis ka tantsu vihutakse. 

Majesteetlik Porto ja surfav Espinho

Projekti sisutegevuste väliselt jätsid osalejatesse kõige sügavama mulje Porto linn ja Espinho, koos oma ookeanisurfarite ja suurte lainetega, mida omal nahalgi tunda saadi.

Eestlased nautisid lisaks kõigele muule mõistagi ka meie jaoks oktoobri lõpu kohta äärmiselt sooja ja isegi palavat ilma ning projekti programmis olnud teatrietenduse külastust Portos. Ja muidugi jäi kõikidele meelde portugallaste üldine rahulik ja muretu suhtumine kõigesse. Täpsuse ja kiirustamisega harjunud eestlastele on see vahelduseks tervendav kogemus.

Pildikesi Espinhost. Vaikus ja lained. Ühe päeva kaks poolt.

Draamakunst avab võimalused

Projekti vedavad õpetajad näevad kõige olulisemana seda, kuidas saada õpilased antud projektist huvituma, et õpilastes avalduksid just need omadused ja jooned, millest neil endil polnud aimugi ning mida draamakunstist lähtuv lähenemine kindlasti hästi teha suudab.

Esimesi märke sellest, et projekt võiks õnnestuda, nägid õpetajad juba detsembris kui toimus kolme riigi laste ühine videosild, kus kõik olid väga innustunult kaasa tegemas. „Mitte alati ei kohta kohe esimestest sammudest sellist entusiastlikku kaasaminekut,“ ütles suure projektikogemusega arendusjuht Rene.

Enne koolivaheajale minekut vastasid Raatuse õpilased juba ka kolme riigi koostöös valminud nn Euroopa kodaniku küsimustikule, nägemaks kui head laste teadmised osalevatest riikidest on. Jaanuaris teevad sama teiste riikide lapsed. Seejärel saab juba analüüsida ka tulemusi.

Projekt on rahastatud Erasmus+ programmist, mis on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020 ja sellest saab lähemalt lugeda siit.  

Vaata ka Portugali nädala värvikat fotogaleriid, kus koolielu kõrval näha palju kohalikku koloriiti ning lisaks ka mõningaid võtteid rikaste ja ilusate linnast Zürichist Šveitsis, kust tagasiteel lendude vahepeal läbi õnnestus põigata.