2023. aastal pälvisid Tartu linna poolt Raatuse koolist aasta õpetaja tiitli Tiina Hallik, Tiina Vink, Aire Rillo, Urmas Vessin ja Rene Leiner. Lahkame allpool veidi pikemalt, miks ja mille eest selline tunnustus saadi.

Seekordne aasta õpetaja tunnustuste saak oli Raatuse perele oluline ja märgiline. Vaid kord varem, aastal 2015, langes see tunnustus osaks rohkematele, nimelt kuuele meie inimesele. Selle mälestusväärse aastaga seob tänaseid laureaate ka kaks ühendavat silda. Nimelt pälvis ka tol korral aasta klassijuhataja tiitli Aire Rillo ning aasta haridusteo tiitel tuli meie kuulsate projektipäevade eest, mille algatamise juures oli teinegi tänavune laureaat, arendusjuht Rene Leiner.

Teeb rõõmu, et tollased projektipäevad on tänaseks välja arenenud teemapõhise õppe üheks käivitajaks olevaks teemanädalaks ning pälvinud ka linna tunnustuse iga-aastase püsirahastuse näol. Aire ja Rene esitati sel aastal Tartu linna poolt aasta õpetaja kandidaatideks ka üleriigilisele komisjonile, ei pääsenud küll nominentide hulka, kuid kutsuti finalistidena 7. oktoobril Vanemuse kontserdimajas toimuvale aasta õpetaja galale.

Nüüd aga laureaatide juurde.

Tartu linna aasta õpetaja pidulikul vastuvõtul Tartu Ülikooli aulas võtsid õnnitlused vastu Tiina Hallik, Tiina Vink, Aire Rillo, Urmas Vessin ning kooli esindanud ja Rene Leinerit asendanud õppejuht Kristi Eelmäe. Foto: Aigrid Kõõra (vaata lisa siit)

Tiina Hallik – õpetaja elutöö auhind üldhariduskooli õpetaja kategoorias 

Tiina õpetaja elutöö auhind on Raatuse kooli jaoks väga märgiline juba seetõttu, et Tiina on kui meie kooli elav maskott. Nimelt on ta meie koolis õppinud ning peaaegu kogu oma õpetaja karjääri jooksul meie koolis saksa keelt õpetanud. Ta on vaid korra meile truudust murdnud kui töötas kolm ülikoolile järgnenud kohustuslikku tööaastat Pärnumaal Tootsi 8-klassilises koolis. Ta oleks küll saanud kohe peale ülikooli Raatusesse (tollane Tartu 3. Keskkool) tulla, aga ei tahtnud ja otsis kohustuslikuks kolmeks aastaks teise kooli.

Seetõttu kui keegi meist saab Raatuse kooli täiesti oma kooliks või koguni koduks pidada, siis just Tiina see on. Tuuled võivad puhuda, tormid kerkida, kuid Tiina jääb, nagu tõelised põlispuud, alati püsti. 

Tiina on tõeline saksa keele ja kultuuri fänn ja kindlasti on tema panus väga suur selles, et oleme säilitanud saksa keele õppimise traditsiooni Tartu linnas ja arendanud seejuures ka keeleõppe metoodikat. Tiina on olnud üle 25 TÜ üliõpilase praktika juhendaja. Uhkust võime tunda, et üle kümne tema õpilase on valinud ülikoolis õpitavaks erialaks just saksa keele. Mõned neist elavad täna saksa keelt kõnelevates riikides ja töötavad edukalt tõlkidena, aga on ka õpetajana töötavaid vilistlasi. Saksa keele õpetamise jätkusuutlikkus Tartu linnas ja Raatuse Koolis on paljuski Tiina elutöö.

Lisaks saksa keele õpetamisele on Tiina olnud tervelt viie klassi, kellega tal olnud vastastikuselt huvitav ja arendav koostöö. Tiina on organiseerinud õpilastele õppereise Saksamaale – Lüneburgi ja Berliini, kus meil olid sõpruskoolid ning korraldanud ka teisi põnevaid üritusi. Ligi 20 aastat koostas ta ja viis läbi 9. klasside saksa keele osaoskuste olümpiaadi, mis toimus Raatuse koolis. On hea tõdeda, et tema õpilased on selle olümpiaadi kahel korral võitnud ning olnud neljal korral esikolmikus.  Tiina on oma õpilastega edukalt osalenud kõikidel saksa keele üritustel Tartu linnas. Ka üleriiklikel olümpiaadidel on tema õpilased saavutanud väga häid tulemusi: 1994. ja 1998. aastal 2. koha ja 2002. aasta olümpiaadil jagas õpilane 1.-2. kohta. Üheks huvitavamaks tulemuseks tuleb lugeda 2001/02 õ.-a. teostatud projekti „Wähle Deutsch“, kus tema õpilased said vabariiklikul konkursil oma kategoorias esikoha.

Igal aastal osaleb Tiina Hallik 5.- 6. klassi õpilastega üleriigilisel online konkursil „Deutsch ist cool“ ja enamasti edukalt. Ka eelmisel õppeaastal saavutas üks tema õpilastest maksimumtulemuse. Tiina on olnud kaasautoriks saksa keele õppematerjalide kogumikule „Übungsmaterialien für Deutschunterricht“, mis on mõeldud põhikooli vanemale astmele ja gümnaasiumi õpilastele saksa keele eksamiks ettevalmistamisel. Ta on osalenud saksakeelse väitluskonkurssi „Jugend debatiert“ koolitustel Eestis, Lätis ja Leedus ning olnud selle väitluskonkurssi žürii liige Eesti finaalis ja mitmes poolfinaalis Türil, Paides ja Viljandis.

Tiina kasutab saksa keele õpetamisel võõrkeele õpetamises kasutatavaid meetodeid, kus kõige olulisemaks on ikkagi suulise väljendusoskuse arendamine ja jälgimine, et igas saksa keele tunnis saaks kõik õpilased end suuliselt väljendada. Ta kasutab selleks nii paaris- kui ka rühmatööd ja aktiivõppe meetodeid. Algklassides kasutab Tiina palju erinevaid liikumismänge ja laule. Paljudel lauludel on olemas karaoke variandid ja nii saavad ka õpilased julgelt kaasa laulda. Tema jaoks on oluline, et keegi poleks tunnis passiivne, vaid kõik tegutseksid ja mõtleksid aktiivselt kaasa. Oluline on ka läheneda õpilastele tema individuaalseid eripärasid silmas pidades.

Oma tundides kasutab ta ka õppimist toetavat metoodikat ja nii oskavad õpilased hästi eesmärgistada (miks me seda teeme) ja ka tagasisidestada. Nii kujundatakse ennastjuhtivat õppijat. Kuna Tiina peab oluliseks tutvustada õpilastele ka saksakeelsete maade kultuuri ja traditsioone, siis vaadatakse tundides erinevate tähtpäevadega seotud multi- või lühifilme või otsitakse internetiavarustest vastavat materjali. IT valdkonna võimaluste kasutamine keeleõppes on Tiina Halliku tavameetodite hulka kuuluv element.

Lisaks igapäevasele koolitööle on Tiina viis aastat õpetanud saksa keelt Tartu Rahvaülikoolis. Ligi 20 aastat on Tiina koostanud ja läbiviinud saksakeelset linnarallit 5.-7. klasside õpilastele. See üritus on praegu kõige populaarsem saksa keele üritus, sest osalejate arv suureneb igal aastal ja on juba üle 150 õpilase.

Tiina on organiseerinud Raatuse Koolis üleriigilist Saksa keele päeva ja neljal korral koos kolleegidega Saksa Keele Õpetajate Seltsi aastakonverentse. Viimane SÕS-i aastakonverents Raatuse koolis toimus 2018. aastal. 2011. aastal oli Tiina rahvusvahelise keeleoskusuuringu SurveyLang saksa keele testide kirjutamise osa hindaja. Euroopa keeleoskuse uuring viidi läbi esmakordselt ja sellele eelnes hindamiskoolitus, mis koosnes uuringu konsortsiumi koostatud materjalide alusel teoreetilisest ja praktilisest osast, testide iseseisvast hindamisest ja hindamist ühtlustatavatest aruteludest. 

Tiina on üle 20 aasta valmistanud oma õpilasi ette rahvusvaheliseks saksa keele eksamiks „Sprachdiplom“ (Saksa II astme keelediplom DSD II).  Raatuse Gümnaasium oli kuni põhikooliks muutumiseni Sprachdiplomi Lõuna-Eesti Keskuseks, kuhu tulid eksamit tegema teiste Tartu gümnaasiumide, aga ka Viljandi ning Paide gümnaasiumide õpilased. Selle eksami korraldamine Raatuse Gümnaasiumis oli Tiina Halliku ülesanne. Kuna Raatuse kool on nüüd põhikool, siis on meie 9. klasside õpilastel võimalik sooritada Saksa I astme Keelediplomi  eksam (DSD I) ja me olime esimene põhikool Eestis, kes selle õiguse sai.  

Lisaks põhitööle ja kõigile lisategevustele, on Tiina ka kirglik rahvatantsija ja üks järjekindlamaid ning pikaajalisemaid osalejaid õpetajaid koondavas naiste rahvatantsurühmas Taaratar. 

Tiina loodab, vaatamata pensionieale,  veel mõned head aastad meie särasilmseid õpihuvilisi õpilasi õpetada. Just neid, kes leiavad, et saksa keel on cool. Soovime talle selles jätkuvat särasilmset indu! Aitäh, Tiina!

Tiina Vink – aasta klassiõpetaja

Meie teine äge Tiina on õpetaja, kelle töö on kõikidest laureaatidest ehk kõige vastutusrikkam, sest töötades meie kõige noorematega, loob tema just selle pinnase, millelt meie vahvad õpilased järgmiste õpetajate käe alla liiguvad. Tiina on õppijakeskne õpetaja ja arvestab iga õpilase vajaduste, võimete, annete ning võimalustega, pakkudes eesmärgistatud õppeks jõukohaseid, mitmekesise metoodikaga ülesandeid.

Tema tundides kaasatakse õpilane tunni eesmärgi lahti mõtestamisel, koos seatakse paika edukriteeriumid, valitakse sobivaim viis eesmärgini jõudmiseks. Õpilasele jääb tunnis tunne, et ta on tähtis, tema valikud on tähtsad ja need mõjutavad tema arengut. Õpilased on avatud, hakkajad, suhtlusaltid, valmis riskima, katsetama. Seda just tänu sellele, et õpetajana suunab Tiina õpilasi ise lahendusi leidma, katsetama, uurima, koostööd tegema. Tiina kasutab süsteemset ja eesmärgistatud õpet ning õppimist toetava hindamise põhimõtteid, suunates õpilasi oma õppe tulemuslikkust analüüsima.

Tiina tundides on imetlusväärne see, kui hästi on õpe korraldatud, et see vastaks iga õpilase vajadustele ja huvidele. Kõik õpilased on aktiivsed, tuginetakse oma kogemustele, arendades uudishimu, algatusvõimet, kriitilist meelt. Igas tunnis leidub ülesandeid, milles on õpilastel tarvis liikuda - nt leida vastuseid klassi seinalt, arutada kaaslasega koridoris, kontrollida midagi aknalaual olevatelt kaartidelt jne. Tiina leiab üles õpilaste tugevused, et igaüks neist saab tunnustust ning positiivset tagasisidet. Ta on paindlik erisuste osas, kohandab õppe nõnda, et õpilane kogeb edutunnet.

Tiina on pühendunud õpetaja, kes hoolivuse ja tugeva vastutustundega juhib oma klassi. Kui õpetaja ise on õpihimuline, uuenduste osas avatud, mitmekesistab ta õpet hoolikalt valitud meetoditega. Õpetaja väärtushoiakud peegelduvad kõige paremini õpilaste heas õpitahtes ja rõõmsas meeles. Klassikliima on Tiina tundides positiivne ja innustav, õppele ja positiivsele pingutusele orienteeritud. Tiina väärtustab kogu tööprotsessi, mitte ainult lõpptulemust. Ta väljendab selgeid ootusi, on oma nõudmistes järjekindel, pakub abi ja toetust ning reguleerib paindlikult erinevate õpistrateegiate kasutamist. 

Tiina innustab klassikalisest õppest klassiruumis palju enam rakendama oma võimeid elulisemates situatsioonides, kus erinevate ainealade teadmised tuleb rakendada käsikäes. Tiina on olnud aastaid õpilasete nuputamisvõistluse „Känguru“ eestvedaja. Tiina käe all valmivad õpilastel esimesed lihtsamad uurimistööd, mis laovad põhja laste akadeemilise kirjaoskuse kujundamisel ja mida viiakse läbi juba alates esimesest klassist. 

Aine- ja eluvaldkondade lõimimise tarvis kasutab Tiina lisaks meeskonna-, individuaal- ja virtuaalsele tööle edukalt ka laiendatud õppetöö vorme koolist väljaspool. Õpetamisviisidest on kesksel kohal probleemõpe, projektipõhisus, praktilised tegevused, uurimuslik õpe. Veebipõhiste õppeülesannete koostamine ja kolleegidega jagamine. 

Kolleegina on Tiina mitmekülgne, innustuv, abivalmis, positiivne, töökas, süvitsi minev. Ta näeb häid lahendusi ka seal, kus teised on ummikus. Tiina panustab töösse suurima pühendumusega. Koostöö lapsevanematega – koosolekud, individuaalsed kokkusaamised, arenguvestlused, kaasamine õppekäikude ja ühisürituste korraldamisel, õppetegevustest tehtud fotodest videode koostamine jne. Tiina osaleb koostöös kolleegidega aktiivse panustajana kooli õppetegevuse planeerimisel – teemapõhine õpe, õpipesad, õuesõppepäevad, e-õppepäevad, lugemisõhtu, õppekava arendamine, õpiringide läbiviimine jne. Tiina on olnud mentor uutele õpetajatele.

Õpetaja on avatud meelega, lisaks tõhusale koostööle lapsevanematega, kaasab ta kooli tugimeeskonna, et iga lapse hea käekäik oleks tagatud. Tal on läbimõeldud võtted ennastjuhtiva õppija kujunemiseks. Head suhted õpetajaga tagavad positiivse õpikeskkonna ja õppijale kõrge rahulolu taseme. Ta on ise aktiivne tegutseja ja suunab lapsi ka aktiivseteks tegutsejateks. Tiina on lisaks klassiõpetaja tööle ka esimese kooliastme ning eelkooli üld- ja liikumisõpetuse õpetaja. Tiina viib läbi 3.-4. klasside kokandusringi ja on aktiivne avatud õpiruumis lennupõhise õppimise rakendaja. 

Loodame, et noorem Tiinadest jääb meiega vähemalt sama pikaks ajaks kui vanem ning soovime talle selleks pikka meelt ja jätkuvat õpirõõmu! Aitäh, Tiina!

Aire Rillo – aasta klassijuhataja

Aire on peaaegu kõike - klassijuhataja, inglise keele õpetaja, teise kooliastme õppetooli juht, aktiivne osaline eripalgelistes välisprojektides jne. Ta on sütitav eeskuju, kes kuulab, märkab ja annab nõu õpilastele kui kolleegidele, olles nende jaoks alati olemas, tehes järjepidevat tööd õpilaste annete leidmisel. 

Aire on pühendunud klassijuhataja, kes on loonud enda klassis õppimist toetava keskkonna ja positiivse klassikliima koos õpilaste kokkuhoidvusega ja ühisele eesmärgile orienteeritusega. Ta kuulab alati ära õpilaste soovid ja mõtted. Paljud otsused sünnivadki klassis õpilastega läbirääkides. Aire peab õpilaste vaatepunkte alati oluliseks ja hindab kõrgelt oma õpilaste individuaalsust. Ühist koostegemise tunnet toetatakse õppekäikudel muuseumidesse, matkates, sporti või ühiseid jalutuskäike tehes. Aire innustab ühistegevuste läbi aktsepteerima erinevusi. Ta julgustab õpilasi olema ettevõtlik, salliv ja aupaklik. Seda ennekõike läbi oma enda eeskuju.

Aktiivse kuulajana on õpilaste huvide kaardistamine oluline osa klassijuhatajatööst. Vestlused toimuvad grupis ja individuaalselt, õpilase huvidest lähtuvalt. Aire jagab konkursside ja eelseisvate võistluste infot klassiga (või personaalselt kindla õpilasega), innustab neid osalema TÜ teaduskooli kursustel, jätkama hobidega või leidma uusi huvialasid. Võimaluste korral rakendatakse õpilase huviala ka koolis erinevatesse tegevustesse. Airel ei jää midagi märkamata ning väljaspool kooli hea tulemuse saavutanud õpilast tunnustatakse alati ka kooli poolt. Ta on loonud oma õpilaste igakülgse arengu toetamiseks toimiva koostöö lapsevanemate ja kolleegidega.

Õpilaste väärtushoiakute  ja õpioskuste kujunemise toetamine on pidev protsess. Aire on eeskuju õpilastele, enda käitumisega aitab ta kujundada õpilaste väärtushoiakuid. Ühiselt jagatakse samu väärtusi - ausust, vastutustundlikkust, koostööd. Aire jaoks on oluline ja enesestmõistetav teha kõik tööd ära õigeks tähtajaks. Tema fookuses on õpilaste õpioskuste ja pädevuste arendamine: räägi, arvesta, ole ettevõtlik, alusta täna, mitte homme jne. Tema klassis on õppimine iseenesestmõistetav tegevus. Nagu ka aktustel ja üritustel laulmisega esinemine, koolisisestel ettevõtmistel oma klassiga kaasalöömine jne. Aire väljendab selgeid ootuseid, olles on oma nõudmistes järjekindel.

Isikliku eeskuju näitel väärtustab Aire õhinapõhine lähenemist. Tundides kasutatakse rohkelt probleemõpet, mis on kriitilise ja loova mõtlemise peamine osa. Kriitilist analüüsi arendatakse lugedes uudiseid ja artikleid, vaadates filme, kuulates muusikat. Kirjalikku eneseväljendusoskust arendatakse jutukeste ja analüüside kirjutamisel, suulist väljendusoskust ettekannete, esitluste, ühe minuti vestluste jms abil. Õpilaste ettevõtlikkust illustreerivad detailselt koostatavad klassiõhtute stsenaariumid ja ürituste läbiviimine. 

Aire ei jäta last kunagi kiitmata. Ta on laste usaldusisik ja nõuandja. Nad teavad, et võivad tulla ja Airele kõik südamelt ära rääkida. Teda armastatakse. Tema jaoks on oluline koostöö kolleegide ja lastega, et neid omavahel paremini kokku viia, julgustada lapsi ja hoida õpetajaid kursis laste arengutega. Aire tugevus on kriitilistes olukordades kiire reageerimine ja sekkumine vastavalt vajadusele, samuti väga põhjalikult ettevalmistatud ja läbiviidud arenguvestlused. Nagu ka psühholoogiliste kriisiolukordade analüüs koos lapsega, suhtlemine lapsevanematega, vajadusel vastavate instantsidega. Olulisel kohal on laste edasimineku jälgimine ja probleemide kaardistamine, motiveerimine. Airel on väga tugevalt arenenud empaatiavõime.

Aire teeb järjepidevat tööd õpilaste huvide avamisel ning toetab mitmekesiste valikute ja võimaluste nägemist. Ta pakub abi ja toetust ning reguleerib paindlikult erinevate õpistrateegiate kasutamist. Edasiõppimise võimaluste tutvustamine ja julgustamine valida erinevaid õppeasutusi koolitee jätkamiseks kuulub tema selgete prioriteetide hulka. 

Täna õpib Aire klassis neli Ukrainast pärit õpilast ja ta on ühendanud mitmest erinevast huvigrupist koosneva klassi üksteisega arvestatavaks tervikuks. Aire ei jäta kunagi midagi õpitust ainult enda teada ning on aktiivne sisekoolitaja õpiringides. Samuti on ta oma fookusesse seadnud mentorluse ehk uute õpetajate sisulise sulandumise meie kooli. Selle keskmes on meie haridusparadigma, pedagoogilise kontseptsiooni, arenguliste eesmärkide, õppekava sisulise poole, organisatsiooni toimimise sisemise loogika ja ülesehituse sügavam mõistmine ja sisemine teadvustatud omaksvõtt.

Nagu juba öeldud on Aire osalenud paljudes meie rahvusvahelistes projektides, nii õpetajana õppija rollis olles, õpilastele juhendaja või projekti pedagoogilise koordinaatori rollis. Tänagi töötab ta aktiivselt suures rahvusvahelises noorukite lugemis- ja keeleõppeprojektis BiblioLingua, milles keskendutakse lugemise, keeleõppe ning Euroopa kirjanduspärandi sidumisele.

Kui Airele veel midagi soovida või soovitada, siis on see aeg iseendale. Kuna ta on tõepoolest peaaegu alati kõikide jaoks olemas, siis läbipõlemise vältimiseks soovime Airele edaspidiseks rohkem just seda oma aega. Aitäh, Aire!

Urmas Vessin – aasta hariduse sõber

Urmas on meie haridustehnoloog ja geograafia õpetaja. Ta on kujunenud asendamatuks toeks õpetajatele igapäevatöö teostamisel, Ukraina õpilaste õpetamisel ja nende õppetöö korraldamisel ning e- ja distantsõppe rakendamisel.

Urmasest sai 2022. aasta kevadel meile saabunud Ukraina õpilaste ja õpetajate jaoks nende õppetöö koordinaator. Urmas valdab vähemal või rohkemal määral päris mitmeid slaavi keeli ja on seetõttu saavutanud ka meie Ukraina õpilaste, lastevanemate ja õpetajatega suurepärase kontakti. Ta on toetanud Ukraina õpilasi ja lapsevanemaid nende liitumisel ning kohanemisel Eesti kooliga. Samuti tegelenud vanemate ja kooli õpetajate vahelise suhtluse korraldamise ning kultuurierinevuste "tõlkimisega", samuti Eesti õpetajate nõustamisega.

Urmas tegeleb kooli Ukraina õpetajate ja õpilaste igapäevase juhendamise, toetamise ja nõustamisega Eesti koolis toimimiseks ning on neile suureks abiks meie ühiskonna ja kultuuri mõtestamisel ja mõistmisel. Tema tööks on olnud ka ukrainlastele mõeldud eestikeelsete õppematerjalide kohandamine/tõlkimine meie õpetajale, samuti IKT võimaluste loomine.

Suuresti Urmase poolt initsieeritud digitaalsete õpikeskkondade kasutamine toetab meie üldist digipädevuste arendamist ning oskust ja harjumust kasutada õppetööks digitaalset ruumi. Kooli spetsiifikast tulenevalt on muude tegevustega, nt rahvusvaheliste projektidega, seotud õpilastel võimalust osaleda õppetöös ka eemal viibides või endale sobival ajal. Kontaktõppes suureneb läbi IKT vahendite õpitegevuste mitmekesisus, mängulisus ja interaktiivsus, väheneb erinevus. Urmasele on oluline E-õppe jätkuv areng ja tugi sellele. Samuti õpilaste üldpädevuste ja e-oskuste pidev areng, läbi õppekava digitaalse õpikeskkonna kujundamine igapäevaseks, orgaaniliseks osaks.

Selline keskkond toimib ühtviisi nii konktakt- kui ka distantsõppe korral ning koolis olemas olnud juba enne distantsõppele minekut. Urmase tugevaks küljeks on ennastjuhtivate õpilaste ja õpetajate pidev suunamine ja nõustamine. Oma kooli õpetajate välja töötatud materjalidega õpikeskkond ja selle ainealane süsteemne kasutus II ja III kooliastmes. I kooliastmes, kus tehakse vastavate aluspõhimõtetega alles tutvust on Urmasest suur abi klassiõpetajatele. 

Koolis on Urmase eestvedamisel kujunenud rühm õpetajaid, kes on aktiivsed digitaalsete interaktiivsete õppematerjalide loojad. On õnnestunud luua õpetajate toimiv omavaheline koostöö e-kursuste loomisel ning loodud õppematerjalide jagamisel ja ühisel kasutamisel. E-kursused on aidanud kooliga liitunud õpetajatel kergemini alustada. Seda eriti distantsõppe ajal lisandunud õpetajatel, kes said oma kasutusse ka e-õppeks kohandatud töökeskkonna ning e-kursused.

Urmas on arendanud koolis Moodle’i õppekeskkonna vastavalt õpetajate ja õpilaste vajadustele. Ukraina õpilaste ja õpetajate koordinaatorina on ta vahendanud Ukraina e-põhiseid õppematerjale. Lisaks tegelenud aktiivselt Ukraina lastevanemate nõustamisega.

Töökus, eesmärgistatus, uudishimulikkus, heatahtlikkus, hoolivus, optimism, teadmised-oskused, tugev motivatsioon - need on vaid väike osa märksõnadest, millega meie Urmast iseloomustada.

Urmasest on kujunenud selgelt üks Tartu Raatuse Kooli alustaladest, keda teatakse ka haridussfääris laiemalt. Sageli on ta üks esimesi, kes koolimajja saabub ja üks viimaseid, kes sealt lahkub. Tal on kolleegide ja õpilaste lugupidamine, usaldus ja respekt, mis on kujunenud läbi argiste ja töiste ning ühiste tegevuste.

Urmas on alati kohal oma toe ja nõuannetega. Enese arendamine ja õppimine käivad tal käsikäes kooliuuenduslike ettevõtmistega ning on kujunenud igapäevaseks tegemiseks Laialdased teadmised ajaloost, geograafiast ja erinevate rahvaste kultuurist annavad igapäevatöös palju laiema ja julgema valikuspektri ning on mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate silmaringi avardamisel olulise väärtusega. Matkahuvi on viinud teda erinevatesse paikadesse, luues õpilaste jaoks uue koolivälise õppimisruumi.

Soovimegi Urmasele veel enam põnevaid väljakutseid meil ja mujal ning ole ikka sama rõõmus ja abivalmis, meil on sind väga vaja! Aitäh, Urmas!

Aasta haridustegu - Tartu Raatuse Kooli rahvusvahelised projektid, Rene Leiner

Tegelikult on muidugi enamasti aasta õpetaja või aasta haridusteo nimetus veidi ekslik, sest sageli antakse see ikkagi aastatepikkuse töö ja tegevuse eest. Nii ka meie rahvusvaheliste projektide edulugu on meie arendusjuhi ning kogu rahvusvahelise suhtluse eest vastutaja Rene Leineri osalusel kestnud tänaseks tervelt 11 aastat. Selle aja jooksul oleme teinud koostööd 25 erineva riigi väga eripalgeliste koolide ja haridusorganisatsioonidega ja pakkunud julgelt üle tuhandele või enamalegi õpilasele ja õpetajale kordumatu võimaluse saada osa väga eripalgelistest haridusprojektidest ja õpirännetest.

Seejuures õpirännetega seoses meenub Renele koheselt üks meie kooli tänaseks juba lõpetanud väga aktiivne tüdruk, kes 3.-9. klassis õppides osales kokku koguni üheksas õpirändes, võõrustades enda kodus veelgi enamaid väliskülalisi. Kuigi see ei ole kunagi olnud eraldi eesmärgiks, siis põnev teadmine ikkagi, et koostööpartnerite geograafiline haare on ulatunud Põhja-Ameerika mandril asuvast Gröönimaast India ookeanis asuva Reunioni saareni. Kuna projektipartnereid on olnud ka Aasias asuvas Türgis, siis võib öelda, et maailmajagudest on seni katmata vaid Antarktika, Austraalia ja Okeaania, kuigi viimases asub üks meie haridusparadigmale väga lähedal asuvate koolidega Uus-Meremaa. Seega kaudselt oleme õppinud neiltki. Võib-olla väljapoole paistva aktiivse tegevuse mõttes on alanud õppeaasta hoopiski taotluslikult üks vaiksemaid, kuid seda enam käib töö tuleviku nimel. 

Oleme nimetatud perioodil olnud üks Eesti edukamaid üldhariduskoole rahvusvaheliste projektide ellukutsujate ja läbiviijate seas, olles sellega õpimaastike mitmekesistajate esirinnas. Sinna sisse on jäänud ka aastaid, kus Raatuse koolis oli aktiivselt töös kõige enam rahvusvahelisi projekte kõikide üldhariduskoolide lõikes üle Eesti. Kui seni on olnud peamine rõhk õpilastele suunatud projektidel, siis tulevik on rohkem organisatsioonikeskne, kuhu kuuluvad nii õpilased kui õpetajad ja viimaste professionaalne areng.

Meie välisprojektide eesmärgiks on olnud ennekõike õpilane - iseseisev, motiveeritud ja ajas jätkusuutlik ja ennastjuhtiv õppija, kes on huvitatud maailmast, on ettevõtlik, kriitiliselt mõtlev ja elus hakkama saav.  Lisaks arendavad sellised ettevõtmised lastes meeskonnatöö ja keeleoskusi. 

Projektides osalemine aitab kaasa laste maailmapildi mitmekesisusele, uute sõprade leidmisele ning on selgelt positiivse mõjuga ka õppetööle. Lisaks õpilastele oleme viimastel aastatel rohkem keskendumas õpetajatele, organisatsiooni põhiprotsessile ja meie pedagoogilistele väljakutsetele suuremat mõju omavatele projektidele, mille fookuses on kogu õppeprotsessi areng.

Olulisel kohal välisprojektides on laste üldpädevuste areng, silmaringi ning maailma nägemise avardamine, sotsiaalsete oskuste ja võõrkeeleoskuste arendamine. Projektide erinevad baasteemad on seotud kooli arengu- ja õppekava eesmärkide ja sisuga. Ennastjuhtiva õppija ja õpetaja metafoor realiseerub läbi võõras keskkonnas ette võetavate koostöiste tegevuste. Ebatraditsionaalne lähenemine teemadele võimaldab kujundada uusi õppemeetodeid ja õpitegevusi ning võrrelda neid teiste riikide õpilaste ja õpetajate analoogsete kogemustega. 

Projektides osalemiseks on olnud moel või teisel võimalus väga paljudel õpilastel. Välismobiilsustesse valikul oleme alati üritanud silmas pidada ka vähemate võimalustega õpilaste kaasamist. Need ei ole olnud preemiareisid parimatele, vaid kaasatud on väga erineva õpiedukusega lapsi. Kõik on olnud detailideni läbimõeldud, et mõju nii neile kui teistele õpilastele oleks välisprojektidest maksimaalne.

Kaasaegse õpikeskkonna, nii füüsilise kui vaimse, kujundamine toimub projektide raames läbi õpilaste ja õpetajate koostöö ning see laieneb kooli tasandilt linna, riigi ja riikidevahelisele tasandile. Nö koroona perioodil lisandusid ka virtuaalsed keskkonnad. Koostöö teiste riikide õpetajatega on rikastanud meie õpetajate arusaamu õpetamisest ja õppimisest. 

Nii on näiteks koostöös Islandi, Soome ja Fääri saarte koolidega olnud olnud olulisel kohal avatud õpimaastiku kohta tõenduspõhise teabe ja praktilise kogemuse hankimine. Samuti on prioriteetsed olnud õppimist toetava hindamise, aktiivõppemeetodite, teemapõhise õppe, üld- ja digipädevuste, hariduslike erivajaduste, õuesõppe, juhtimise ja mentorlusega seotud teemad.

Õpilastele suunatud projektides leiame läbi aastate fookuses olnud teemade hulgast STEAM-õppe, draamaõpetuse, mängulise õppe, funktsionaalse lugemisoskuse, digipädevused, kreatiivsuse, ettevõtlikkuse, loodushoiu, kunsti, ajaloo, kultuuri, koostöise õppe jne. Seejuures enamasti on ühes projektis lõimitud päris mitu eelmainitut. 

Rahvusvahelistesse projektidesse kaasatud õpetajatel on olnud võimalik tutvuda teise riikide koolieluga, osaleda tunnivaatlustes, seminarides, anda ise tunde, valmistada ette seminare, õpi- ja töötube, õppematerjale jne. Õpetajatele mõeldud õpirännetesse kaasatud õpetajate koosseis on alati juhtide poolt eelnevalt põhjalikult läbi analüüsitud, saavutamaks maksimaalne mõju kogu koolile ja õppeprotsessile tervikuna. 

Mitte vähese tähtsusega ei ole olnud meie jaoks ka missioon tutvustada Eesti hariduse edulugu erinevates riikides ja ka pidev "benchmarking". Samuti lugematul hulgal väliskülaliste võõrustamine meie koolis, Tartus ja Eestis laiemalt. Lisaks meie positiivse kuvandi levitamisele, väärtuslikule vastastikusele õpikogemusele ja suurele hulgale isiklike kontaktide tekkimisele on kõik need inimesed jätnud Eesti majandusse nende aastate jooksul ka märkimisväärse hulga raha. 

Projektides osalenud õpilaste õpimotivatsioon on oluliselt muutunud, eriti on arenenud nende sotsiaalsed oskused, iseseisvus, otsustusjulgus ning enesekindlus, samuti julgus ennast võõrkeeles väljendada. Võrdlus teistes riikides tehtavaga annab nii õpilastele kui õpetajatele enesekindlust ja väärtustab meie haridussüsteemi kvaliteetsust. Oma riigi, linna, kooli esindamine annab osalejatele sisemise väärikuse. Vastutustundlikkus on kasvanud kordades, sest sageli peab võõrkeelses meeskonnas, koos töötades, ise otsuseid vastu võtma ja selle eest ka vastutama. 

Rahvusvahelised projektid on õpilaste puhul seadnud keskmesse kõik need olulised kvaliteedid, mida tööandja täna tööturule sisenejatelt ootab - koostööoskused, avatus, kreatiivsus, iseseisvus, oskus keerulisi probleeme ise püstitada ja neid iseseisvalt lahendada, võõrkeelte oskus, avar silmaring, kriitiline mõtlemine, digipädevused. Tööandja ei oota täna masinaid, kellele peab ette ütlema või manuaali kätte andma, et ta oskaks midagi teha.  

Enesejuhtimise mehhanismid arenevad eriti jõudsalt. Projektides toimunud õpilasvahetuste kaudu teistes riikides käinud õpilased on tugevalt iseseisvunud ja ka siin meie poolt vastuvõetud külalisõpilaste osas on meie partnerite andmetel ilmnenud samad tendentsid.

Koostöövõrgustikud on kujunenud erinevate rahvusvaheliste partnerkoolidega, mõned pikema- ja mõned lühemaaegsed. Hea koostöö erinevate projektide rahastajatega (Euroopa Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu) on jätkuv. Riikide nimekiri, kellega me koostööd oleme teinud on väga pikk ja hõlmab enamust Euroopa riike. Eriti töised on suhted on olnud erinevate Islandi, Soome, Leedu, Taani, Itaalia, Portugali, Ungari, Hispaania, Poola, Kreeka ja Horvaatia kolleegidega. 

Päris mitmetes suuremates projektides oleme kandnud juhtpartneri ehk koordinaatorkooli rolli, mis näitab partnerite usaldust meie vastu.

Välisprojektide sisulisest poolest võib rääkida palju, kuid suurem osa sellest on suuresti kokku võetud meie kodulehe välisprojektide alamlehel, kus huviline juba edasi lugeda saab ja kuhu lähimate nädalate jooksul veel 42 lehekülge tekstimaterjali, mitutuhat fotot ja üle 12 tunni erinevat videomaterjali lisandub. 

Soovime Renele tarkust, õnne ja indu meie rahvusvahelistumist ka järgneval perioodil vedada ning uusi teetähiseid seada.

Hääd õpetajate päeva, veelkord aitäh kõikidele laureaatidele ja kõikidele meie armsa Raatuse kooli õpetajatele!

Vaata veel fotosid meie aasta õpetajatest ja Tartu aasta õpetaja vastuvõtult