Raatuse kooli algklasside õpilastele mõeldud lugemisõhtu külaliseks oli sel korral kirjanik ja tõlkija Anti Saar. Kogu lugemisõhtu temaatika oli inspireeritud tema lasteraamatust „Kuidas meil asjad käivad“.
105 õpilast joonistasid maskotte
Juba jaanuari kahel viimasel nädalal tekkis algklasside laste hulgas veidike rohkem elevust kui tavaliselt, sest lugemisõhtu eel oli kuulutatud välja maskoti- ideede joonistamise võistlus. Žürii, kuhu kuulusid Kadri Kosk, Raimond Lepiste ja Mare Kiisk valis välja üheksa sisuka ideega joonistust, mille autorid said lugemisõhtul tunnustuseks auhinnaraamatu.
Sel korral olid nendeks tublideks lasteks Sander Palk, Marian Siimus (mõlemad 1.b), Richard Jakob, Uku Toots, Meribel Vahtre, Lisandra Villak (2.a), Mihkel Kaseorg, Heliise Doris Teekivi (3.a) ja Konrad Kaasik (4.b)
Kokku kogunes tervelt 105 õpilase tööd, mis kõik ka aulasse näitusele üles pandi. Seejuures nii mõnigi oli joonistanud suisa mitu maskotti.
Lugemisõhtu ise algas aga kohtumisest külalisega. Sissejuhatuses rääkis Anti Saar endast ja oma raamatust. Hinge kinni hoides kuulasid lapsed kirjaniku esituses peatükki, kus oli juttu sellest, kuidas meil õudusjutte räägitakse. Mõnus huumor ja vestlus igapäevastest asjadest saatis terve kohtumise õhkkonda. Palju uudistamist pakkus Anti Saare kaasavõetud kuulimäng, mille töötamise võtted laste poolt kohe järele proovitud said.
Igasuguste asjade kastist tõmmatud loosi järgi jagunesid õpilased rühmadesse ja õpetajate järel suunduti töötubadesse erinevate tegevuste juurde. Tuli ära arvata, sõnu sobitada, teksti lugeda ja aru saada, kuulamise või kirjaliku juhendi järgi tegutseda ja mida kõike veel. Iga töötuba valmistas üha uusi üllatusi, pakkudes võimalusi avastamiseks ja enese proovilepanekuks.
Kuus põnevat töötuba
„Kuidas meil joonistatakse“ töötoas osalejad said joonistada pilte just nii, nagu see toimus Anti Saare raamatus „Kuidas meil asjad käivad“. Õpetajate Pille Küti ja Jane Kuke esituses kuulsid lapsed katkendit raamatust, kus raamatupere lapsed ja ka täiskasvanud joonistamisega tegelesid. Väljalõigatud ajalehepildid said sootuks teise väljanägemise – kindlasti oluliselt lõbusama, kui enne. Lastel oli palju mõtteid ja valmisid vahvad tööd, mis rõõmustasid vaatajaid 1. korruse koridoris.
Töötoas „Kuidas meil kuulimängu mängitakse“ oli võimalus lugeda Anti Saare raamatu katkendeid ja lugemispauside ajal käia mängimas saalihokikeppidega kuulimängu. Kõige täpsem kuulimängus oli 3. c klassi õpilane Karl-Markus Meumers. Mänguks valiti väga huvitavaid ja erinevaid strateegiaid, jõulöökidest kuni majakesest käpuli kuuli vahemaad hinnates. Väga head meelt tegi õpilastele see, et kuulimängu vaheaegadel sai padjanurgas vaikselt lugeda. See omakorda rõõmustas õpetajaid, töötuba valmistasid ette ja viisid läbi Helina Mugra ja Kristiina Pavlenko.
Põnevat mängu, kus vihjete abil tuli koolimajast üles leida 6 kontrollpunkti, said lapsed mängida töötoas „Kuidas meil vihjemängu mängitakse“.Ülesanded, mida seal lahendama pidi, olid kõik Eesti kirjanike kohta, kes on osalenud ka meie varasematel lugemisõhtutel. Igas punktis oli järgmine vihje, kuhu lapsed edasi pidid liikuma. Vihjed peitsid enne lugemisõhtut koolimajja töötoa juhendajad Mare Leivo ja Tiiu Putrolainen.
Oli rühmi, kes jõudsid etteantud ajaga läbida kõik kontrollpunktid ja ära arvata enamus kirjanikke. Kõige raskemaks pähkliks osutus Tormi Kevvai ja ei teatud ka Contra kirjanikunime Margus Konnula. Kõige lihtsam küsimus laste jaoks oli õhtu külalise äratundmine. Klassis tehti kokkuvõte rühmade tulemustest ja lapsed said ülevaate õigetest vastustest slaidiesitluse teel. Mängu lõpetas magus üllatus, milleks oli komm.
„Kuidas meil kamakaid tehakse“ töötoa alustuseks oli lastel tarvis ära arvata toiduained, millest kamakaid tegema hakatakse: puharook, ruhkus, amak, akado ja rikids. Lisaks tuli lugedes selgeks saada ka valmistamise õpetus. Töötuba juhendasid Luule Vaht ja Mare Kiisk.
Tegevus algas kätepesu ja käte kinnastamisega. Kõige raskemaks osutus paraja tihedusega massi segamine. Sellest tuli peopessa saada lusika abil väike „linnupesa“, millesse pista kirss. Seejärel tuli teha „pesa“ pallikeseks ja kakao-suhkru puistesse veerema. Ja siis tekkis küsimus - mida sellega teha? Oi, kas tõesti võib kohe ära süüa! Ja nii oligi. Seejärel kostus ruumist vaikset mõminat ja rahulolevat matsutamist. Kõlama jäid kommentaarid: „Lõpp head, täitsa nagu trühvlid, oi kui mõnsad, kuidas retsept on, teeks kodus ka?“
Viiendas töötoas, pealkirjaga „Kuidas meil pilt jutu sisse saab… ja enam koju ära ei mahu“ pidid lapsed etteloetud juttu kuulama ja ära arvama õige sõna. See sõna pidi sobima tekstiga ja nõudis kaasamõtlemist. Seejärel kujutasid õpilased igaüks omal moel seda äraarvatud asja oma pildikesel. Juhendaja Kadri Kosk, keda abistas Kai Tammaru, kogus kõik tööd kokku ja valmistas ühise väljapaneku.
Viimase kirjeldatava töötoa pealkiri „Kuidas meil taburetti tehakse“ viib mõtted puutööpingi taha ja höövlilaastude lendamisele, kuid võta näpust – taburetti saab teha ka oma kehaga. Siin olid juhendajateks Tiina Vink ja Kirsti Allik. Neile oli oma lahkel ja abivalmil moel appi tulnud Rütmika klubi treener Vello Pärnpuu, kelle endagi lapsed meie koolis õpivad. Nii said enne tabureti tegemist soojaks jala- ja käelihased ning kõhu- ja kaelalihased. Sai õppida noogutamist nii, et nina puudutab maad ning käte peal käia nii, et sõrmed kandsid kogu keha raskust. Elevust oli küllaga ning rõõmu õnnestunud taburetist jätkus ka järgmistesse päevadesse!
Õhtu lõppedes kogunesid kõik osavõtjad taas korraks aulasse, et saadud elamusi jagada. Maskotijoonistuste väljapaistvate tööde joonistajad said kingiks raamatu. Anti Saare raamatu sai loosi tahtel 1.c klassi õpilane Ly-Sarliin Nääme.
Kooli raamatukogu sai täienduseks mitu uut raamatut „Kuidas meil asjad käivad“, kuhu autor kirjutas sisse ka pühenduse. Lugemisõhtu korraldamises osalesid kõik ülalmainitud õpetajad. Peakorraldaja oli selgi korral väsimatu Mare Kiisk. Lugemisõhtut toetasid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond ja Tartu Raatuse Kool.
Kuulimäng pakkus lastele palju põnevust.
