17.-20. veebruaril külastasid kuus lapsevanemat 2.a ja 3.a klasside tunde ja rääkisid lastega erinevatel teemadel. Tegevusi raamis Vabariigi Presidendi algatatud „Tagasi kooli“ nädal.
Käerauad, püstol ja gaas
2.a klassis käis tunde andmas kolm aktiivset ja väga värvika ametiga lapsevanemat. Esimesena käis külas Keiro isa, komissar-väärteomenetleja Vallo Tõnuvere. Lapsevanem tutvustas politseile olulisi töövahendeid, milleta kuidagi hakkama ei saa. Kaasas olid raadiojaam, nui, käerauad, gaas, kindad, püstol ja kuulivest. Samuti abivahendid kilp ja siil.
Lapsed said esemeid ka lähemalt vaadata. Klassijuhataja Tiiu Putrolaineni sõnul rääkis Tõnuvere sellest, kuidas kutsuda abi ja ka seda, et politseid ei tohi karta. Veel vesteldi teemal, kuidas ohutult üle tee minna ja kuidas sõpradega turvaliselt kooliteel liigelda. Lapsed said õpetliku töölehe, helkuri, märgi ja kleepsu 112 kirjaga. „Väga vajalik ja kasulik kohtumine,“ leidis õpetaja Tiiu.
Targalt internetis
Järgmisel päeval oli külaliseks Meribeli ema Sirli Vahtre, kes töötab lastekodus. Tunni teemaks oli kuidas internetis targalt käituda. Lapsed teavad, et internet on tore asi. Ta aitab infot otsida, uusi asju teada saada, mängida, õppida jne. Samas rääkis külaline, et igasuguste tasuta pakkumiste puhul peab olema väga tähelepanelik, sest need sisaldavad enamasti ohte.
„Alati peab kõike väga tähelepanelikult lugema,“ ütles Vahtre.
Näiteks: VÕTA TASUTA KOMMIpaber, komm maksab 10€. Oluline sõnum oli see, et arvutit peab kaitsma, sest muidu võib keegi seda kurjalt ära kasutada. Infot enda kohta ei tohi mingil juhul jagada. Parool peab olema pikk vähemalt 8 tähemärki, mis sisaldab suuri ja väikseid tähti ning kindlasti ka numbreid. Räägiti ka sellest, mida kunagi ei tohiks parooliks kasutada. Näiteks oma nime, sünniaastat, lemmiklooma nime vms.
Lapsed said teada põneva nipi, kuidas keerulisi paroole meelde jätta. Näiteks saab seda teha ideaalselt oma lemmiklaulu abil, kasutades tähtedeks refrääni esitähti jne. Saadi teada, et alati saab arvutialast abi veebikonstaablilt ja ka lasteabitelefonil 116 111. Õpetaja sõnul oli lastel sellest tunnist palju õppida. Tunni lõpus said aga kõik osalejad suu kommiga magusaks teha.
Kõik algab õigest toitumisest
Neljapäeval oli 2.a klassil külas aga Daniali ema, Kristi Praakle, meie kooli vilistlane aastast 1992. Kristi töötab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis lektorina. Lapsevanem rääkis väga olulistel teemadel, nagu tervislik toitumine ja toidupüramiid. Veel räägiti taldrikureeglist, rämpstoidust, energiajoogi kahjulikkusest ja bakteritest.
Lapsed said teada, mida ja millises koguses süüa. Kõige olulisemal kohal laste toitumise puhul on see, et laps sööks mitmekülgselt. On hea kui igapäevane toidusedel sisaldab leiba, puu- ja köögivilju, piimatooteid ja liha. Lihtne reegel ütleb, et kui igas päevas on viite erinevat värvi toitu, siis on asi korras. Piirata tuleb kindlasti maiustuste osakaalu.
Hambaarstide sõnul on pidev magusasöömine kahjulik ennekõike hammaste tervisele ning nende soovituse järgi võiks lapsel olla üks magusapäev nädalas. Taldrikureegli puhul oli oluline meelde jätta, et pool taldrikust on köögiviljade päralt ja veerand liha või kala ja veerand kartuli, makaroni, tatra või riisi päralt.
Rämpstoit on igasugune valmistoit, mis annab sulle liiga palju energiat, kuid mis ei anna sulle piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks pihvid, viinerid, saiakesed jms, aga ka kõrge suhkrusisaldusega karastusjoogid ja mahlad. Viimaste puhul võib välja arvata naturaalsed mahlad, kuhu pole lisatud täiendavalt suhkrut. on juba poeletil seisnud. Veel said lapsed teada, et mõned bakterid on kasulikud ja mõned kahjulikud. Käsi tuleb pesta korralikult sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit. Lapsed said kingiks ka põneva raamatu „Minu vanaema Kirjak”, kus on sees tarkuseteri Eesti Maaülikoolist ja hariliku pliiatsi. Loomulikult ei puudunud ka EMÜ-le omane lehmakese koorekomm.
Lohesurf, purjetamine ja loovkirjutamine
3.a klassis käis tunde andmas samuti kolm lapsevanemat. Kaks ema rääkisid spordiklassile igati asjakohastest teemadest. Nimelt lohesurfamise ja purjetamisega seotud spordialadest. Markkuse ema Kerli Otti tutvustas lohesurfi varustust, õpilastega koos pumbati ka lohe täis. Lisaks vaadati lohesurfi tutvustavaid videoid.
Madise ema Kaidi Randpõld tutvustas Peipsi Purjeklubi tegemisi. Lähemalt saadi tuttavaks Optimist purjepaadiga sõitmisega, mis on just algajatele mõeldud. Vaadati videoid purjepaatidega sõitmisest ja treeningutest, ning saime purje ka klassis püsti panna. Saime teada, et purjetamine ja lohesurf sobivad hästi lastele, kellele meeldib kiirus ja vesi.
Aleksanderi kasuema Leila Tael-Mikešin käis meile õpetamas loovkirjutamise nippe. Koos mõtlesime, millised võivad olla erinevad tegelased, kus nad võivad elada ja mis nendega võib juhtuda. Tunni lõpus lugesime mõned jutud ette. Leila kiitis õpilaste loovust ning tõi esile juttude tugevused.
Õpetajad Helina Mugra ja Tiiu Putrolainen ning lapsed tänavad südamest kõiki lapsevanemaid, kes pühendasid kooli heaks oma kallist aega!
Fotogalerii toimunud tundidest avaneb siin.
