2.-8. veebruarini kestnud Erasmuse õpiränne viis meie õpilased ja õpetajad Leetu, kus õpiti koos Kaunase Versvu Gümnaasiumi eakaaslastega. Metateemadeks ettevõtlus ja ettevõtlikkus. Järgnevalt võtame toimunu põhjalikumalt kokku ning lisame lingid galeriile ja kokkuvõtvale analüüsile.

 
Teadmisi ja uusi sõpru täis kogemus

Kooli arendusjuhi ja Erasmuse koordinaatori Rene Leineri sõnul on õpiränne alati midagi enamat kui lihtsalt reis või õpikogemus teises riigis ja keskkonnas.

„See on võimalus õppida, avardada maailmapilti, avastada ja kasvada nii akadeemilises kui ka isiklikus mõttes. Hiljutine õppereis Leetu pakkus osalejatele lisaks uutele teadmistele ettevõtlusest ja rahatarkusest ka väärtuslikke kogemusi kultuurilise mitmekesisuse, sotsiaalse vastutuse ja eneseavastuse vallas.“

Juba enne õpirännet osalesid õpilased nn põimitud tegevustes, kus nad pidid läbi mõtlema, mõtestama ja ette valmistama oma kogemust ning seda oma Leedu partneritega jagama. Nad analüüsisid oma esialgseid ootusi, mõistsid programmi eesmärke ning lõid sidemeid kaaslastega. Samuti arendasid nad oskust väljendada emotsioone ja sõnastasid oma õpirände eesmärgid.

Lisaks tutvustasid õpilased oma isiklikke huvisid, väärtusi ja soove maailma muutmiseks, mõtiskledes oma rolli üle positiivsete muutuste loomisel ning selle üle, kuidas nii suured kui ka väikesed teod võivad sellesse panustada. Seeläbi kaardistati juba ka õpilaste huvid konkreetsete ideedega, mille kallal õpirändes tegelema asuti.

Ettevõtlikkus ja loovus - ühe pere lapsed

Nädala jooksul osalesid õpilased mitmetes praktilistes ja loovates töötubades, kus nad arendasid oma koostöö-, ettevõtlus- ja kriitilise mõtlemise oskusi ning loovust. Erinevate meeskonnategevuste kaudu õpiti paremini suhtlema ja oma ideid väljendama. Loovuse ja ettevõtluse töötubades uuriti, kuidas innovatsioon ja ideede genereerimine mängivad olulist rolli ärimaailmas. 

Samuti saadi ülevaade ettevõtte loomisest Eestis ja Leedus, maksusüsteemidest ning ärikeskkondade erinevustest. Praktiliste ülesannete kaudu õpiti sihtgruppide analüüsimist, küsitluste koostamist ning turunduse ja visuaalse kommunikatsiooni põhimõtteid.

Keskkonnateadlikkust ja probleemilahendusoskusi arendati jalajälje arvutamise töötoas, mida viis läbi Kaunase Tehikaülikooli õppejõud Daina Kliaugaitė ning kus uuriti isikliku tarbimise mõju kliimamuutustele ja rohelise ettevõtluse võimalusi. Loovuse arendamise töötuba keskendus kujutlusvõime ja ideede genereerimise tehnikatele, aidates osalejatel mõista, kuidas loomingulisust saab teadlikult arendada. 

Puuetega inimestele oma kohvikus tööd pakkuv hollandlane Tim van Wijk rääkis õpilastele sotsiaalse ettevõtluse kontseptsioonist, jagas oma isiklikku ettevõtluskogemust ja väljakutseid. Samuti töötajate edulugusid ja kõneles kaasamise mõjust. See kõik koos imemaitsvate pannkookidega avaldas lastele väga suurt muljet, mida nad hiljem ka palju oma tagasisides reflekteerisid.

Nädal pakkus õpilastele inspireerivaid võimalusi õppida läbi praktilise tegevuse ning avardada oma teadmisi ettevõtlusest, innovatsioonist ja meeskonnatööst.

Osalejad jagasid oma mõtteid ja õppetunde, mis tõid esile nii praktilise õppimise väärtuse kui ka isikliku arengu.

Julged otsused ja uued teadmised

Mitmed osalejad tunnistasid, et õpirände jooksul jõudsid nad oma suhtlemisoskustes uuele tasemele. Paljud õpilased tõid välja, et reis aitas neil ületada hirme ja olla avatumad. Ursula sõnul andis kogemus talle enesekindluse suhelda inglise keeles ja avardas arusaama jätkusuutlikkusest. "Mul hakkas planeedist kahju, kui me oma ökoloogilist jalajälge arvutasime," tõdes ta.

Tema jaoks oli see kogemus oluline ka seetõttu, et näitas kui erinev võib olla igapäevaelu Leedu peres. „Ma arvan, et ma poleks kunagi sattunud nädalaks Leedu perre, aga nüüd sain näha, kuidas see pere toimib,” rääkis ta.

Arlene õppis, et pole põhjust karta võõrastega rääkimist ja sai uusi teadmisi ajaloost. „Mulle jäi kõige rohkem meelde illusioonide muuseum, aga sain ka teada, et vanasti ei tohtinud mees ja naine olla samal pildil, kui nad polnud abielus,” jagas ta üllatusmomenti.

Reimo sõnul oli reis tema jaoks suurepärane võimalus oma suhtlemisoskusi arendada. „Ma õppisin paremini suhtlema ja sain aru, et kui kunagi tahan oma ettevõtet luua, siis on oluline teada, kus ja kuidas seda teha,” tõdes ta. Lisaks meeldis talle kõige rohkem Leedu korvpallikultuur, sest tal õnnestus koos oma majutajaga Kaunase Žalgirise ja Berliini Alba Euroliiga mängu sisuliselt fännisektoris kohapeal jälgida.

Ramon tunnistas, et tema jaoks oli õpiränne oluline isiklikus mõttes. „Minu eripära tõttu on mul on raske uusi sõpru leida ja teistega rääkida. See reis andis mulle julgust suhelda ja avardas silmaringi,” rääkis ta.

Ettevõtlus ja rahatarkus – praktilised oskused ja õppetunnid eluks

Ettevõtlus ja rahatarkus olid programmi olulised teemad. Õpilased said teadmisi maksusüsteemidest ja ettevõtluse alustamisest. Mai-Liis õppis Eesti ja Leedu maksusüsteemide erinevusi ning mõistis, kui oluline on oskus kannatlik olla. „Sain teada, et Eestis on tulumaks 22% ja sotsiaalmaksu maksab tööandja, samas kui Leedu maksusüsteemi on veidi teistsugune,” jagas ta oma arusaamu.

Ramon sai teada, kui palju ta panustab kliimamuutustesse ja mõistis loovuse tähtsust ettevõtluses. "Kui tahad ettevõtet teha, on loomisvõime elus väga oluline," tõdes ta.

Adele jaoks oli õpiränne suurepärane võimalus mõista, kui keeruline on oma firma loomine. "See nõuab palju sihikindlust, aega, motivatsiooni ja julgust. Ilma ettevõtlikkuseta ei ole võimalik oma äri edukalt käivitada," nentis ta, lisades, et oluline on ka oskus eksida ja sellest õppida. Adele tõi ta välja, et alati tasub proovida uusi asju ning kaaluda erinevaid lahendusi, mitte jääda ühe kindla idee juurde.

Õpilased tegid grupitöid, kus nad pidid looma oma firma ning küsitlema tänaval inimesi oma äriidee kohta. Ursula tõdes, et kuigi see tundus esialgu raske, oli see samas ka huvitav ja arendav.

Kultuur, toit ja ühiskondlikud väärtused

Leedu kultuur pakkus osalejatele palju avastamisrõõmu. Britta avastas, et leedulaste tervitus sisaldab käepigistust, mis meenutab nõgese puudutust, ning et nende traditsiooniline kook on väga maitsev. Mai-Liis õppis valmistama leedulaste populaarset magustoitu, mis meenutab Eesti kirju koera. Lisaks said õpilased teada, et Leedus süüakse palju kartulitoite, näiteks tsepeliine ja „puukooki” (šakotis).

Vilniuse külastamine jättis paljudele sügava mulje. Roberti jaoks oli see reis oluline eneseületus, sest ta oli alguses mures oma keeleoskuse pärast, kuid lõpuks mõistis, et saab võõras keeles edukalt hakkama. 

Angeliina leidis, et õpiränne avardas tema maailmapilti ja andis väärtuslikke teadmisi globaalsest ühiskonnast. „Leedus käimine oli mulle suur kogemus. Sain teada palju maailma probleemidest ja sellest, kuidas neid saaks lahendada,” rääkis ta.

Sotsiaalse ettevõtluse teemaga tutvumine puudutas paljusid. "Mulle jäi väga sügavalt meelde kohvik, kus töötasid puuetega inimesed – kõik väärivad võimalust," ütles Jete.

Õpetajate vaade: õppimine ei lõpe klassiruumis

Õpiränne oli silmiavav kogemus ka õpetajatele. Marvi Remmik tõi välja, et reis pakkus õpilastele suurepäraseid väljakutseid, kuid samas ka tuge ja õppimisvõimalusi. "Suurim arengukoht tulevikuks on see, et refleksiooni võiks olla rohkem ja sügavamalt," tõdes ta. 

Õpirände tööde väliselt jäi talle silma Kaunase linnapilt. “Olin oma täiskasvanuelu jooksul seal esimest korda ja Kaunas jättis endast väga kauni ning heal järjel linna mulje. Meil eestlastena meeldib arvata, et oleme Baltikumis kõige arenenumad, aga Kaunases ja Vilniuses sain aru, et leedukad on samuti väga tublid ja edukad."

Jane Kruusmaa leidis, et programm kinnitas, kui oluline on aktiivne tegevus enne teoreetilist õppetundi ning andis võimaluse näha, kuidas ettevõtlusõpe noorematele õpilastele sobib. "Mul on hea meel, et ka teise kooliastme õpilasi huvitavad need teemad ja nad on valmis aktiivselt osa võtma," sõnas ta.

Mõju tulevikule – rohkem julgust ja avatud maailmapilt

Osalejad said reisilt kaasa eneseusku, rahatarkust ja praktilisi oskusi, mis aitavad neil tulevikus paremaid otsuseid langetada. "See kogemus andis mulle julguse rääkida ja teha vigu võõras keeles – see on ainus viis õppida," võttis Adele õpirände kokku.

Leedu õppereis ei olnud pelgalt koolitus, vaid kogemus, mis jääb osalejatega kauaks ning mõjutab nende maailmapilti, suhtlemisoskust ja tulevikuvalikuid.

Märtsikuu esimesel nädalal on külalised Leedust juba Tartus ning ühine õppetöö ettevõtlikkuse ja ettevõtluse teemadel jätkub täie hooga.

“Kuna oleme oma õpirännete puhul seadnud eesmärgiks ennekõike väga konkreetse mõju meie õpilastele, õpetajatele ja õppeprotsessile, siis püüame koostöös partneritega korraldada õpirändeid nii, et need toimuksid mõlemas riigis – nii meil kui mujal. Eelistatult lähtume samast metateemast, millest valmivad ka praktilises õppetöös või teemanädalatel kasutatavad teemapõhise õppe moodulid,“ sõnas arendusjuht Rene lõpetuseks.

Õpiränne on rahastatud Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammist Erasmus+. 

------------------------------------------------------------------------------

Tsitaate õpilaste tagasisidest:

"Tulevikku võtaksin kaasa, et oleksin säästlikum, sest mul hakkas planeedist kahju, kui me enda jalajälge arvutasime."

"Ma sain õpirändest teada, kuidas maksud täpsemalt töötavad, sest iga kord unustan ära, millised need on ja mille jaoks neid kogutakse."

"Õppisin, et ei tasu karta võõraste inimestega rääkida."

"Mulle pakkus huvi restoran, mis oli loodud selleks, et puudega inimesed saaksid endale korraliku töökoha ja tunda end nagu 'tavaline' inimene."

"Projektist õppisin palju. Tulevikku tahan kindlasti kaasa võtta selle, et kõik on võimalik, kui sellesse piisavalt usud ja tööd panustad."

"Alati tasub proovida erinevaid asju – sööke, kohti, lahenduskäike. Ei tohi kinni jääda ühe asja juurde, vaid tuleb kaaluda erinevaid lahendusi ja ideid."

"Õpiränne andis juurde rahatarkust – kus ja kui palju kulutada, et jääda eelarvesse ja isegi midagi säästa."

"Kindlasti andis õpiränne juurde ka julgust – arvamust avaldada, eksida, sõna võtta jne."

"Mulle meeldis nn kirikukohvik, kus töötasid puuetega inimesed. Toit oli seal väga maitsev ja teenindus sõbralik. Tore, et selline kohvik loodi ja neile inimestele võimalus anti. Kahjuks on eelarvamusi teistsuguste inimeste suhtes veel palju. Tartus võiks ka selline kohvik olla."

"See kogemus andis mulle võimaluse harjutada inglise keeles suhtlemist võõraste inimestega teises riigis."

"Sain teada, et kui kustutan oma toast tule, siis see ei tee suurt vahet, aga tähtis on see, mida ma poest ostan – sellest sõltub, kui palju ja kuidas toodet töödeldakse."

"See õpiränne andis mulle oskuse olla iseseisvam, rääkida võõraste inimestega ja mõista, kui erinevad on kõik inimesed."

"Sain teada, kui lihtne on inimese aju segadusse ajada ja milline on minu jälg maailmas."

"Õpirändega sain rohkem julgust rääkida teistega, nii sõprade kui võõrastega."

"Meelde jäi ka bussisõit – see oli esimene kord, kui ma välismaale läksin, ja see oli tegelikult väga lõbus."

"See kogemus andis mulle julguse rääkida ja teha vigu võõras keeles ning läbi selle õppida paremini inglise keelt."

"Pani mind teisiti mõtlema puuetega inimeste peale – nendele tuleb anda võimalus ja ühiskonnas tuleks rohkem sallivust erinevuste suhtes."

"Mulle eriti meeldis see, kui pidime küsitlema tänavatel inimesi oma äriideest – see oli julgustav ja kasulik kogemus."

"Leedus on korvpall väga populaarne ja nad on selles väga heal tasemel."

"Õpiränne õpetas mulle, et oma firmat on väga raske alustada – see nõuab sihikindlust, aega, motivatsiooni ja julgust."

“End kohta sain teada seda, et mulle ei meeldi juttu alustada, aga kui teema kätte saan võin palju rääkida. Ma arvan, et see õpiränne arendas kõige rohkem minus tunnet , et sa saad hakkama nagu alati (see oli minu ergutuslause esimeste päevade ajal).”

“Teadusmuuseum oli tore, kuna seal sai ise asju teha ning selle kaudu ka uusi teadmisi saada.” 

“Minu arvates tegi selle reisi eriti toredaks see, et mul olid minu ühed mu parimad sõbrad kaasas ja mul oli nii tore uusi sõpru saada. Oma vahetusperega olles meeldis kõige enam, kui sain tema ja ta perega lauamänge mängida.” 

“Vilniuse vanalinnas on torn kus lehvib Leedu lipp ja seal lõppes või algas ka Balti kett (oleneb kummalt poolt vaadata).” 

“Arvan, et see õpiränne oma läbi minu mõju ka minu väiksemale vennale, et kui tal tuleb ka soovi midagi sellist teha. Seda seetõttu, et mina sain selle soovi, siis kui minu vanem õde osales Erasmuse projektis. Veel võib, et sellest saadud kogemus mulle palju elus kasu tulla kui ma kavatsen veel üksi reisida ja pean inglise keeles rääkima.”

“Ilma selle õpirändeta ei oleks ma ei oleks saanud endale sõpru teisest riigist ja kuidas äriga tegeleda. Ma õppisin selles projektist väga palju, näiteks koostööd, kuidas äriga alustada ja tegeleda. Sain julgemaks, sest pidime ühes tegevuses rääkima täiesti võõraste inimestega.” 

“Ma sain enda kohta päris palju teada - ma polegi nii loll kui arvasin, minu aju ikka töötas ilusti, olen väga uhke, teiseks mu inglise keel on ka väga hea ja sain inimestega väga hästi läbi.”

“See kogemus andis mulle julguse rääkida ja teha vigu võõras keeles ja läbi selle õppida paremini inglise keelt. Samuti andis kogemuse teha koostööd põhimõtteliselt võõraste inimestega. Mõelda kastist välja. Küsitleda tänaval võõraid inimesi.”

“Oma firmat on väga raske alustada. See nõuab palju sihikindlust, aega, motivatsiooni, julgust. Ilma ettevõtlikkuseta ei saa ka oma ettevõtet, tahe on oluline. Ettevõtlus pole kindlasti kõigi jaoks ja see on täiesti okei.”

“Eestlased ja leedulased on üsna sarnased, leedulased on usklikumad ja võibolla natuke temperamentsemad, aga mitte kõik.” 

“Aeg kulgeb kiiremini kui oma tavarutiinist välja astuda. Saan uute inimestega kiirelt jutu peale kui jagub jututeemasid. Ma suudan ennast kokku võtta, teha ja märgata asju, mis kodus kipuvad ununema. Suudan päris edukalt kaaluda ostud läbi ja läbi selle säästa.” 

"Meelde jäi üks lugu. Oli juba õhtu ja sättisin end magama – ainult laualamp põles veel. Järsku kustus see ära. Tõusin ja süütasin uuesti, aga umbes viis minutit hiljem oli tuba taas pime. Panin lambi uuesti põlema, kuid mõne minuti pärast hakkas see vilkuma ja kustus jälle. Ehmunult helistasin emale. Rääkisime pikalt – ema arvas, et asi võib olla kas ühenduse veas või läbi põlenud lambipirnis. Lõpuks läksin magama.

Hommikul jutustasin pererahvale, kuidas lamp mind õhtul hirmutas. Nad naersid ja ütlesid, et see juhtubki siis, kui aku hakkab tühjaks saama. Hea oli teada, et põhjus oli tühjas akus, mitte kurja vanaonu kummitavas vaimus."

“Leedus on mitmeid ilusaid kirikuid. Kombed on meile üsna sarnased, Jumalat usutakse küll rohkem kui Eestis. Leedu on lühikest aega kunagi ammu olnud kuningriik.”

“Toiduks kasutatakse palju kartulit. Isegi nende rahvustoit on täidisega kartuliklimbid. Seeni süüakse ka rohkem, nad teevad seentest isegi sülti. On komme jätta söögikohtades jootraha.”

"Õpirände jooksul õppisin paremini planeerima oma aega ja sain teadlikumaks sellest, kuidas erinevates olukordades hakkama saada."

Vaata ka õpirände galeriid ning loe õpilaste ja õpetajate reflektsioonide põhjal valminud analüüsi.

Loe pikemalt meie Erasmuse akrediteeringust siit.