Maikuu jooksul käisid Raatuse koolis töövarjudeks viis Tartu Puškini Kooli õpetajat, kellest neljaga saime ka veidi juttu ajada. Raatuse arendusjuhi Rene Leineri vestluspartneriteks olid klassiõpetajad Jekaterina Luptova ja Olga Lanevskaja, matemaatikaõpetaja Niina Gontšarova ning vene keele ja kirjanduse õpetaja Marika Rääbis. 

Kogu see projekt sai alguse Puškini kooli direktori Alina Braziulene pöördumisest Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna poole palvega aidata leida mõni eestikeelne kool, kes oleks valmis nende õpetajaid vastu võtma.

Eesmärgiks mõistagi sügisene eestikeelsele õppele üleminek ja õpetajate valmidus sellega seoses. 

Üleminek eestikeelsele haridusele hoogustab koostööd eestikeelse kooliga

Peamiselt osaleti tunnis töövarjudena ning keelepraktikat rakendati läbi suhtlemise õpilaste ja õpetajatega. Tõele au andes oli kõikide õpetajate eesti keele oskuse tase tegelikult väga hea, mistõttu saadigi kohe asuda juba kõrgemate eesmärkide püüdmise kallale.

Linna haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on eestikeelsele õppele ülemineku ja  Tartu linna eestikeelse hariduse tegevuskava valguses väga oluline edendada linna eesti ja vene õppekeelega haridusasutuste vahelist koostööd.

Sarnaseid soovitusi jagab ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring "Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas. Mitte-eesti kodukeelega lastevanemate keelehoiakute uuring ja tegevussoovitused", mille koostasid Birute Klaas-Land, Kristiina Praakli ja Diana Vender.

Seal räägitakse küll pikema, 2-3 kuud kestva keeleõppepraktika võimaluste loomisest, kuid kuna kusagilt tuleb alustada, siis on ka need iga õpetaja jaoks mõeldud 15 kontakttundi päris heaks vundamendiks. Olulised just ennekõike Puškini kooli õpetajate enesekindluse tõstmiseks, eestikeelse koolikultuuri ja siinse õppeprotsessiga tutvumiseks jne.


C1 keeleeksam on väljakutseks ka hea keeleoskusega inimesele

Küsitletud õpetajad tõid sarnaselt nimetatud uuringule välja, et venekeelsetel õpetajatel napib suhtlemisjulgust eesti keeles, nagu ka selle, et pikem praktika eestikeelses keskkonnas aitab lihvida oma aineterminoloogia kasutamist eesti keeles õpetades. 

Marika Rääbise sõnul valis Raatuse kooli tulevad õpetajad välja Puškini kooli direktor Alina Braziulene. “Ma arvan, et ta tegi valiku selle põhjal, et need õpetajad oleksid kindlasti valmis järgmisel õppeaastal eesti keeles tunde andma. Üks asi on sooritatud keeleeksamid, teine asi ikkagi tundide läbiviimine. Praegu on C1 keeletaseme eksam tehtud ainult minul ja veel ühel õpetajal.”

Jekaterina Luptova lisab, et midagi meie elus ei juhtu midagi niisama. “Olin juba pikka aega soovinud näha, kuidas just siin koolis õpetajad töötavad ja õppetöö käib. Lisaks muidugi keelepraktika. Kuigi ma tundi otseselt ei andnud, siis tunnis õpilasi aidates ja õpetajatega eesti keeles suhtlemine oli ka suur võimalus.”

Kuigi Jekaterina eesti keel tundub kõnes täiesti laitmatu, siis C1 taseme eksamit tal ometi sooritada ei õnnestunud. Samas on ta selleski osas jätkuvalt positiivne ja räägib kõigest sellest naeratus näol.

“Olen veidi aeglane ning jäin hätta kuulamisülesannetega. Ma saan küll väga hästi aru, aga kolme asja korraga teha - kuulata, küsimustest aru saada ning valida sobiv vastusevariant - on ikkagi keeruline. Eriti kui vastused on omavahel päris sarnased. Eks tuleb endal lihtsalt rohkem lugeda, õppida ja harjutada. Eesti keele õppisin ma ära juba lapsena. Elasime eramajas ning kõik naabrid olid eestlased ja nii see keel tuli.”

Jekaterina Luptova (vasakul) ja Marika Rääbis.

Eesti keel tuli koduhoovist ja ülikoolist

Vestluses õpetajatega selgus, et kõik nad on pärit Tartust ja õppinud keele ära enamasti juba lapsena, kes lasteaias, kes koolis, kes koduhoovis.

“Minu kodukeel lapsena oli ikka vene keel, aga mu isa on eestlane ja hoovis oli üks eestlasest tüdruk mulle sõbrannaks, kellega siis eesti keeles rääkisime. Hiljem õppisin keelt koolis ja ülikoolis, aga õpetajakutse omandasin vene keele ja kirjanduse õpetajana. Töötasin 37 aastat venekeelses koolis, mistõttu minu jaoks on see praktika väga oluline ja kuskilt seest tuleb see keel taas välja. Hakkasin lugema ka eestikeelset ilukirjandust, mis samuti kindlasti kaasa aitab,” räägib õpetaja Marika.

“Õppisin eesti keelt ülikooliõpingute ajal, kuna ilma selleta ei oleks saanud kõrghariduse diplomit. Keeleeksamit tegin kolm korda ja alles kolmandal korral, 2012. aastal, sain C1-kategooria. Aga ma ei kasutanud eesti keelt oma töös kuigi palju, mis muidugi aeglustas keeleoskuse arengut. Viimased kolm aastat olen püüdnud käia kõikidel kursustel, mida kool pakub, eriti kui need on eesti keeles. Püüan osaleda erinevatel üritustel, käin teatris ja vaatan eestikeelsete subtiitritega filme, et oma keeleoskust pidevalt parandada. Lisaks suhtlen eesti keelt emakeelena rääkivate kolleegidega nii palju kui võimalik, et praktiseerida kõnekeelt ja õppida uusi väljendeid,” lisab Olga Lanevskaja. 

Eesmärkidest rääkides ütleb Niina Gontšarova, et soovis näha kuidas tavalises Eesti koolis tunnid toimuvad, millised on tavapärased rutiinid, kuidas tundi alustatakse, kuidas lõpetatakse, millised on suhted õpilastega.

“Seda, kuidas lastele asju tunnis selgitada, võib õppida ka raamatust, aga just see suhtlemise pool, lihtne õpilase ja õpetaja vaheline suhtlus klassiruumis huvitas mind väga.”

Olga eesmärk oli tõsta oma eesti keele taset. Tal on küll C1 keeletaseme tunnistus, kuid ta pole kunagi eesti keeles õpetanud.

“Tahtsin olla eestikeelses keskkonnas, et arendada oma keeleoskust loomulikus kontekstis ja saada kogemust, kuidas õpetada eesti keeles. See õnnestus ja olen selle kogemusega väga rahul. Lisaks sellele õppisin uusi õpetamismeetodeid ja sain inspiratsiooni, kuidas oma tundides eesti keelt integreerida.”

Eestikeelse õppe testgrupiks olid ukrainlased

Niina on oma matemaatika tundides juba eestikeelset õpet ka katsetanud.

“Proovisin teha sel aastal oma tunnid eesti keeles, kuid see võtab tõesti väga palju aega. Seda just ettevalmistamise mõttes. Testklassiks valisin klassi, kus on ainult ukrainlased, kelle eesti keele oskuse tase on väga madal. Rohkem kui kümne tunni jooksul, kus ma eestikeelset õpet kasutasin, vaatasime alguses koos õppevideosid, millest nad üldse aru ei saanud. Seejärel õppisime sõnavara ning kahe nädala möödudes oli neil eduelamus ja õppevideod muutusid arusaadavaks. Muidugi oli see kokkuvõttes ikkagi väga raske töö tulemus. Nii õpetaja kui õpilaste vaatest. Mõistagi tuleb sellisel puhul kusagilt ka lõivu maksta ning õppeaine seisukohast õnnestub läbida vaid peamine, kuid detailseks süvenemiseks aega ei jää. Samas minu kui õpetaja jaoks oli see ettevalmistustöö just keeleõppe seisukohast väga arendav,” arutleb õpetaja Gontšarova ja lisab, et matemaatikas on kõige keerulisemad just tekstülesanded, millest lastel ka emakeeles keeruline aru saada.

Teisalt just selline läbi raskuste tähtede poole liikuv tegutsemisviis viib lõpuks tulemini, kus keelt omandatakse aina paremini ning sellega seoses õpitakse ka ainet tõhusamalt.

Marika lisab, et kirjanduse tundides on sama probleem. “Kui võtame teksti, siis võib eestikeelses ilukirjanduses juhtuda, et mõni laps võib lauses ainult ühest või kahest sõnast aru saada. Paljud lapsed tahavad aga väga täpselt tekstist aru saada, mistõttu luban neil telefonis keeleveebist sõnade täpseid tähendusi vaadata.”

Avastatud põnevad veebikeskkonnad

Raatuse koolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maila Jürgensoni töövarjuks olnud Marikat huvitas ennekõike võrdlusmoment. “Tahtsin näha,  kuidas toimuvad kirjanduse tunnid Puškini koolis ja kuidas siin. Väga suurt vahet ma ei näinud. Meie koolis toimub ehk rohkem lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK), siin nägin rohkem klassikalist õpet.”

Siit kaasa võtab ta kindlasti rea veebipõhiseid õppekeskkondi, mida ta varem ei teadnud - nt ERRi portaali videoarhiivist leitava saatesarja "Eestimaa kuulsad inimesed" ja seal sisalduvad põnevad kirjanike elulood, Jupiteri portaalis vaadatava “Tähelaeva” sarja, Opiqu veebikeskkonnas oleva "Tähtteoste kiirkursuse", Youtube’ist leitava ja kunagi Tallinna Televisioonis eetris olnud saatesarja "Inimese mõõde", kust leiab põnevaid saateid praegu elavatest kirjanikest ja nende eludest jne. 

Kui Puškini koolis on kirjanduse kontrolltööde puhul kasutusel rohkelt kuulamisülesandeid ja selle põhjal valikvastustega testi täitmist, siis siin on tööd peamiselt lahtiste küsimustega, milleks vene kodukeelega õpilased eesti keeles õppides kindlasti veel valmis pole.

Rahulik õhkkond ja motiveeritud õpilased vs itaalia temperament

Meie matemaatikaõpetaja Marvi Remmiku tundides külaliseks olnud Niina sõnul olid need tunnid väga meeldivad.

“Meil on väga sarnased eesmärgid ning kõik tema poolt kasutatud meetodid väga meeldisid mulle ja sarnanesid neile, mida ma isegi kasutan. Lisaks meeldis mulle väga, kuidas tema tund on organiseeritud. Õhkkond klassis oli väga hea ja rahulik. Lapsed, keda nägin, olid väga motiveeritud ja näis, et neil on matemaatika õppimise vastu väga suur huvi. Selles on kindlasti oluline roll õpetajal. Marvi ülesannete valik oli väga huvitav. Mulle väga meeldis, kuidas ta küsis lastelt väga häid abistavaid ja suunavaid küsimusi, mis aitavad lastel iseseisvalt lahenduseni jõuda ja uusi teadmisi saada.”

Suurimate erinevustena nägid külas käinud õpetajad erinevusi õpilaste temperamendis ja distsipliinis, mis Raatuse koolis kindlasti rahulikum ja parem. Silma jäi ka meie koolimaja värske ja uus interjöör.

Ukrainlaste temperament on õpetaja Niina sõnul nagu itaallastel. Kuigi ka venelasi peetakse eestlastega võrreldes temperamentseteks, on üle 200 Ukraina lapse ikka hoopis teisest puust. See on ka kindlasti kooli üldist õhkkonda omajagu emotsionaalsemaks ning mürataset valjemaks muutnud. 

Õpetaja teeb märkusi vaid silmadega

Marika sõnul on meie õpilased väga viisakad lapsed ja käituvad tunnis väga hästi.

“Õpetaja teeb märkusi ainult silmadega. Silma jäi ka see, et teie koolis on igal pool väga puhas. Erinevalt meie koolist on teie õpetajatel õpilastega ühine riietehoid. Meil on nad eraldi. Mulle meeldis, et teie õpetajad on väga lahked, teretavad ja tunnevad huvi, kuidas meil siin läheb.”

Klassiõpetaja Jekaterina lisab, et erinev on algõpetuse tunniplaan. “Meil on kõik tunnid, nagu keel ja matemaatika, tunniplaanis eraldi, siin aga üldõpetuse nime all koos. Samuti on meil eraldi nt tööõpetus ja kunst, mis siin koondunud ühise nimetaja alla loovaine tunniks. See tuleneb meil juba sellestki, et sageli annavad meil loovaineid erinevad õpetajad. Seda ka seetõttu, et need tunnid on juba täna eesti keeles ja neil õpetajatel on ka vastava keelekategooria taseme eksam sooritatud.”

Õppimisprotsessis Jekaterina suuri erinevusi ei näinud, kuigi kiitis väga klassiõpetaja Kristiina Pavlenkot, kelle tundides ta viibida sai. “Ta on väga hea õpetaja ja õpilased käituvad tema tundides väga hästi. Just võrdluses oma klassiga, kus mul on praegu väga palju õpilasi, kellest enamik on poisid ja neil on alati veidi keevalisem temperament.”

Aprillis oli Puškini koolis eesti keele kuu, mille käigus Jekaterina tunde eesti keeles läbi viis. “Minu jaoks ei olnud näiteks matemaatika ja loodusõpetus üldse rasked, aga loodusõpetusega oli juba veidi keerulisem. Olime jõudnud elektri teemani ja seal on keerulisem terminoloogia ja sõnavara.”

Puškini ja Raatuse erinevad koolipäevad

Alles oma viimasel töövarjupäeval jõudis õpetaja Marikale üllatusena teadmine, et Raatuse koolis ei panda hindeid. Seda küll teatud õppeainetes, millest üheks ongi kirjandus. Õpetaja Maila tutvustas talle seejärel ka hinnangute kirjutamise võlukunsti. 

Tunniplaani erinevusena toodi välja ka hilisem koolipäeva algus ning vahetunnid. Kui Raatuses on enamik vahetunde lühemad ja 1.-6. klassidele üks pikem liikumisvahetund, mis ühendatud söömisega, siis Puškini koolis on kõik vahetunnid 20-minutit pikad. Mõte on selles, et kuna ollakse sarnaselt meile liitunud Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikuga, siis on soov läbi pikemate vahetundide soodustada õpilaste liikumisaktiivsust õues. Nagu Raatuseski, toimib see paremini nooremate õpilaste puhul. Samas teevad pikad vahetunnid pikaks ka kõik koolipäevad.

Kristiina tundidest sai Jekaterina kaasa ühe väga põneva õppetöös rakendatava veebikeskkonna, mis meie õpetajatele juba teada-tuntud - 99math - mille ta kindlasti oma töös õpilastega juba koheselt kasutusse võtab. “Seni olen veebis õpilastega rohkem opiq.ee keskkonda kasutanud, aga nägin, et 99math meeldis lastele väga ja nad töötasid seal õhinaga.”

Tunderingid ning õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet arendav õpetaja

Marikale meeldisid aga õpetaja Maila poolt tundides läbiviidavad nn tunderingid, kus õpetaja laseb lastele muusikat või loeb luuletuse ning palub õpilastel paari lausega kirjeldada, kuidas neil eilne päev läks ja kuidas nad ennast täna tunnevad, milline on nende tuju jne. 

“Seda saan kindlasti ka oma õppetöös kasutada ning see arendab minu hinnangul väga hästi just suhtluskeelt,” ütles Marika.

Klassiõpetaja Olga partnerõpetajaks Raatuses oli Tiina Vink, kelle tunnid talle väga meeldisid. 

“Kõik õppetunnid on hästi läbimõeldud ja struktureeritud. Ta kasutab aktiivseid meetodeid ja lapsed saavad iseseisvalt töötada, mis aitab neil arendada enesekindlust ja vastutustunnet. Õpetaja kasutab väga huvitavaid meetodeid, et motiveerida lapsi tundide ajal liikuma ja kaasa mõtlema. Olen juba mõnda neist oma tundides proovinud, näiteks interaktiivseid mänge ja grupitöid, mis aitavad õpilastel aktiivselt õppida. Samuti plaanin kasutada rohkem liikumist ja praktilisi ülesandeid, et hoida üleval õpilaste huvi ja kaasatust.”

Sügisel saab kõige suurem väljakutse olema erivajadustega õpilane

Eestikeelsele õppele ülemineku väljakutsete kohta mõtiskleb Jekaterina nii: “Täiskasvanu, kui ta tahab tööd saada, õpib keele ära. Lapsed seda sellisena veel ei taju, mistõttu on neil kindlasti raskem. Kõige suurem murekoht on kindlasti erivajadustega lapsed, kellest mõned alles enne kooli õppisid rääkima. Kuidas nad septembrist eesti keeles õppima hakkavad, see on keeruline. Samas usun, et enamik lapsi saavad siiski tasapisi, kuid kindlapeale hakkama.”

Olga leiab, et kõige suuremad väljakutsed eestikeelsele õppele üleminekul on sobivate õppematerjalide puudumine ja õpilaste piiratud sõnavara. 

“Praegused eestikeelsetele koolidele loodud õpikud on tihti liiga keerulised nendele õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Lisaks on raske leida piisavalt lihtsaid ja selgeid materjale, mis aitaksid õpilastel eesti keelt paremini omandada. Õpetajana pean tihti ise materjale kohandama ja looma, et need vastaksid õpilaste tasemele ja aitaksid neil keelt omandada. Samuti on oluline leida viise, kuidas suurendada õpilaste keelelist enesekindlust ja huvi eesti keele õppimise vastu.”

Ei lähe nii, et ülejärgmisel aastal räägivad kõik vabalt eesti keelt

Marika arvates on eestikeelsele õppele üleminekul väga suur roll õpetajal. 

“Kui ta oskab suunata nende õppe fookuse õigesse kohta, läheb kõik hästi. Aga aega muidugi läheb. See ei lähe nii, et ülejärgmisel aastal räägivad kõik vabalt eesti keelt ja saavad kõigest aru. Nagu siingi koolis kuulsin, et Ukraina õpilased suhtlevad tunnivälisel ajal ikkagi peamiselt omavahel ja siis muidugi mitte eesti keeles.”

Põneva faktina tuli välja, et meie kooli vilistlane Anastasiia Perško, kes sellel kevadel juba Treffneri gümnaasiumi lõpetab, oli Puškini koolis õpetaja Marika õpilane. Anastasiia on hea näide sellest, kuidas keelt kõige paremini õpib. Kui ta täiesti venekeelsest keskkonnast meile tuli, rääkis ta eesti keelt kehvemini kui tema ema. Siin õppis ta keele aga selgeks üllatavalt kiiresti ning üheks oluliseks põhjuseks oli kindlasti see, et tal ei olnud isegi vahetundides kellegagi vene keeles rääkida. See, et paljud teisest keeleruumist tulijad jäävad paljuski ainult omavahel suhtlema, on saanud suuresti komistuskiviks, miks näiteks mitte kõik Ukraina lapsed nii hästi ja kiiresti eesti keelt ei ole omandanud.

Kas oleks saanud ka teisiti ja mida järgmiseks?

Õpetaja Niina toob kõrvalt kohe positiivse näite oma tütre kohta, kellega nad kodus räägivad nii vene kui ukraina keeles, aga kes käis eestikeelses lasteaias, nüüd eestikeelses koolis ning suhtleb vabalt eesti ja vene keeles.

Arutasime ka selle üle, mida oleks saanud teisiti teha ning üheks võimaluseks oleks kindlasti olnud nende õpilastele, kelle keeletase ei võimalda koheselt ja täielikult eestikeelsele õppele üleminekut, teha vaheaasta, mille jooksul ainealast õpet toimub minimaalselt, kuid keeleõpet palju ja süvendatult. See jätaks need õpilased küll ühe aasta kauemaks kooli, aga tulemus võib olla lõpuks parem. Mõistagi nõuaks selline lahendus raha ja aega, mida jällegi napib.

Kõik neli vestluses osalenud õpetajat avaldasid lõpuks väga suurt tänu meie koolile ja ennekõike neile õpetajatele, kelle tundides neil õnnestus kaasa teha. Kui praegu saadi kogemus vaid ühe konkreetse õpetaja tundidest, siis avaldati lootust, et linn rahastab sedasorti projekte tulevikuski ning neil on võimalik eestikeelse kooliga veelgi põhjalikumalt tutvust teha. Õpetaja Niina sõnul oli Tallinnas sarnase projekti kestuseks kuus nädalat igapäevast tööd. See vajab muidugi ka suuremat rahalist mahtu, sest eeldab sel perioodil muuhulgas asendusõpetajate rahastamist.

Õpetajad on inimesed ja inimesed on sarnased

Kokkuvõttes võib öelda, et eestikeelne Eesti kool polnud meie külalistele mingi imeasi. Tõdeti, et siin tehakse sarnast tööd, on sarnased eesmärgid ja inimesed. See kõik andis Puškini kooli õpetajatele ennekõike hulga vajalikku enesekindlust, et ollakse õigel teel ning saadakse hakkama. See annab kahtlemata hea lähtekoha sügisel ka Puškini koolis eestikeelsele õppele ülemineku osas.

Soovime oma külalistele kõike paremat sellel keerulisel eestikeelsele õppele ülemineku teel ning ootame neid muidugi endale külla. Järgmised koostöömõtted on juba realiseerumas üheks ühisprojektiks, mille rahastamise taotluse juunis ära esitame.