17. märtsil tuli Raatuse kooli 7.b klassis õppiv Varmo Pärnpuu U16 vanuseklassi Eesti meistriks kuulitõukes. Lisaks võitis Varmo kõrgushüppes kolmanda ja teisvashüppes kuuenda koha.
Väga põnev võistlus koos aasta vanemate poistega
Endast aasta vanemate poistega võistelnud ja igapäevaselt Toomas Klaupi käe all treenivale Varmole ei tulnud võit kindlasti mitte kergelt ning võistlus oli erakordselt põnev ja kaasahaarav.
Neljanda katse järel oli Varmo alles neljandal kohal. Kolmandat kohta hoidnud Hannes Remmelgasega oli ta saanud küll võrdse tulemuse 13 meetrit, kuid tänu konkurendi paremale paremuselt teisele katsele, oli Varmo sel hetkel, kui tõugata jäi veel vaid kaks katset, poodiumilt väljas.
Seda kõrgemalt tuleb hinnata veebruaris alles 14-aastaseks saanud noormehe saavutust, tõelise spordimehe närvikava ja oskust ennast õigel hetkel kokku võtta, mille kinnituseks on viiendas voorus tõugatud 13.57. See jäi ka kogu võistluse parimaks, edestades teiseks jäänud Rasmus Virksi üksnes napi seitsme sentimeetriga. Kolmanda koha sai Taniel Kurg tulemusega 13.38.
Ära tehnikale mõtle, pane lihtsalt täiega
Varmo ise võttis oma kuldse katse kokku järgmiselt: “Ma mõtlesin peale neljandat tõuget, et nüüd tuleb täie jõuga tõugata ja pärast ringi püsima jääda. Treener ütles mulle, et ära nüüd tehnikale mõtle, vaid pane lihtsalt täiega. Tegelikult oli kõige pikem hoopis mu kolmas katse, kus kuul lendas üle 14 meetri, aga siis ei suutnud ma ringi püsima jääda.”
Kõrgushüppes jäi Varmo laeks sel korral 1.73, mis on ühtlasi noormehe isikliku rekordi kordamine ja teivashüppes 3.20. Tasuks siis vastavalt kolmas ja kuues koht. Treener Toomas Klaup jäi eriti rahule kuulitõuke ja kõrgushüppega, olles väga õnnelik, et tema õpilane poodiumile pääses.
Kõrgushüppes kordas Varmo oma isiklikku rekordit 1.73.
Kõrgushüppajaks saad, kui hüppad üle oma pikkuse
Varmo hinnangul oli tema tulemus kõrgushüppes hea, kuigi siht oli hüpata 1.75. Tema eesmärgiks sellel alal on aga hüpata üle oma pikkuse, mis täna ulatub juba sinna 1.90 kanti. “Nagu mu treener ütleb, et kui hüppad üle iseenda pikkuse, oled päris kõrgushüppaja. Teivashüppes oleksin tahtnud saada paremat tulemust, sest väiksemal võistlusel olen ületanud ka 3.30.”
Endast aasta vanemate poistega võistlemine ei olnud Varmole esmakordne kogemus, kuid kõrgushüppes andis see tema sõnul kindlasti tunda. “Kõrgushüppes on võistlemine endast aasta vanematega raske, kuna seal on tase kõrgem kui nooremas vanuseklassis.”
Võistluste koondprotokolli saab lugeda siit.
Alustas kolmeselt koos isaga
Varmo alustas sportimisega juba kolme-aastaselt, kui läks esimest korda isa juhendatud akrobaatikatrenni. Kõige varajasem mälestus sporditegemisest, mis noorele spordimehele meenub, on sõpradega võistlemine, kes suudab harjutused kõige kiiremini ära teha.
Oma isa, rahvusvaheliselgi tasemel võistelnud maadleja, Vello Pärnpuu käe all proovis Varmo ka maadlust, aga see ei olnud päris tema ala ja nii tuligi tema ellu kergejõustik.
Nädalas koguneb ligi tosin trennitundi
“Kergejõustik on sellepärast südamelähedane, kuna see on mitmekülgne. Siin saab arendada jõudu, kiirust ja vastupidavust. Tulevikus näen ennast kaasa tegemas ennekõike mitmevõistluses ja heitealadel,” räägib Varmo.
Täna treenib meie spordi tulevikulootus koguni 6 korda nädalas ja ühe trenni pikkus jääb 1,5-2 tunni kanti. Varmo sõnul on tema trennid mitmekesised.
“Saab joosta, hüpata ja ka jõuharjutusi teha. Sügiseti treenime õues, kus jookseme palju ja mängime pallimänge. Talvel on trennid sisehallis. Kevadel ja suvel saab jälle värske õhu käes trenne teha. Iga päev jääb aega üle ka õppimisega tegeleda.”
Varmo teivashüppe stiilinäide Eesti meistrivõistlustelt.
Jõuab õppida ja arvutimänge mängida
Neile, kes kurdavad, et ei jõua trenni kõrvalt õppimisega tegeleda, on Varmo näide väga hea, sest tegelikult on asjad täpselt vastupidi – kes jõuab trenni teha või muul moel kehaliselt aktiivne olla, sellel sujub ka vaimne töö ehk õppimine paremini.
Vabal ajal meeldib Varmole sõpradega aega veeta ja arvutimänge mängida. Spordialadest jälgib ta mõistagi kõige enam oma lemmikala kergejõustikku.
Miks kuul ei lenda?
Et spordis juhtub alatihti ka naljakaid lugusid, siis on siinkohal sobilik meenutada üht Varmo trennis juhtunud seika. “Ükskord trennis tegin kuulitõuget ning treener ja mina mõtlesime miks, kuul ei lenda üldse. Ja siis avastasime, et olin kogemata viiekilose kuuli võtnud, mis oli sama suur kui neljakilone, aga lendas muidugi vähem.”
Võidud kümnes stardis
Sel kevadel saatis Varmot edu ka Tartus toimunud noorte kergejõustiku võistlussarja TV 10 Olümpiastarti 47. hooaja kolmandal etapil, kus ta sai esikohad nii kuulitõukes kui kõrgushüppes.
Kokkuvõtet Varmo esinemisest näeb ja kuuleb ERRi spordiportaalist vajutades siia lingile (algus 18:40, kus saab sõna ka Varmo isa ning 21:15 algab lõik kuulitõukest, kus näeme-kuuleme ka intervjuud Varmo endaga).
Ooperilaulja või kosmonaut?
Oma tulevikuplaane spordis Varmo, kes oma suurimateks eeskujudeks peab kahte vanemat õde ja isa, hetkel pikemalt ei ava, aga muus osas ütleb, et nii umbes viiesena tahtis ta saada kosmonaudiks ja ooperilauljaks.
Praegu mingit kindlat ametit, mida õppida tahaks, tal ei ole. Meie oleme kindlad, et misiganes see amet ka olema ei saa, on Varmol täna kõik eeldused selleks, et lüüa läbi nii elus kui spordis. Soovime talle sellel teel kannatlikku meelt ja jätkuvat tahtejõudu.
Maadlejad ruulivad kõikjal
Lõpetame selle loo aga läbi kerge huumoriprisma. Kui hiljuti kirjutasime kodulehel tublist viiuldajast Uku Tootsist, kelle vanaisa Heiki Toots on viiekordne Eesti meister Kreeka-Rooma maadluses ja täna Varmo Pärnpuust, kelle isa Vello samuti maadlejana tuntust kogunud, siis sobib siia väga hästi tsitaat mõlema poisi kehalise kasvatuse õpetajalt Margus Udeküllilt, kes isegi maadlejana magusaid võite ja kibedaid kaotusi kogenud: “Midagi pole teha, aga maadlejate järglased on oma ala Eesti parimad :).”
