Veebruari koolivaheajale eelnenud nädal möödus koolis taaskord teemapõhise õppe tähe all, kus kõigi üheksa klassiastme õpilaste õppetöö fookus koondus ühe metateema alla.
Tõenduspõhiselt teame, et kuigi koolis õpitu eesmärgiks on õpilaste parem toimetulek väljaspool kooli, siis probleem seisneb selles, et ühte või teist oskust õpitakse kindlas koolikontekstis, mitte elulises situatsioonis, aga õpitud teadmised ja oskused kanduvad hõlpsamini üle, kui õppimisel on neid rakendatud tegelike (eluliste) ülesannete lahendamiseks. Samuti teame, et traditsioonilise õppe ja suunatud avastusõppe võrdluses annab paremaid tulemusi õppetöös just suunatud avastusõpe.
Teemanädalad on hiilgavaks võimalus kasutada ära seniõpitu ning rakendada teadmisi ja oskusi uutes elulistes kontekstides ning luua sügavam arusaam eluks vajalikest teadmistest ja oskustest. Vaatame allpool veidi lähemalt, mis erinevates klassiastmetes seekordsel teemanädalal fookuses oli. Teemanädala läbiviimist toetas Tartu Linnavalitsuse haridusosakond.
Kodumaa ja kodulinn
Esimeste klasside nädala teemaks oli "Minu kodumaa ja kodulinn". Keskenduti nii üld- kui valdkonnapädevustele, keskkonna ja jätkusuutliku arengu ning kultuurilise identiteediga seotud teemadele. Lisaks eesmärgistati tutvumine Eesti ja kodulinna ajalooga ning Eesti Vabariigi aastapäeva traditsioonide ja sümboolikaga.
Nädala jooksul külastasiti muuseumeid, osaleti õpitubades, meisterdati, esitati isamaalisi luuletusi, vaatati filmi. Lapsed said omandatud teadmisi proovile panna viktoriinis. Teemanädal võimaldas õppesisu kaudu siduda üldõpetust, loovainet, muusikat ja liikumisõpetust. Õpetaja Kaisa Penijäineni sõnul suhus õpetajate koostöö väga hästi ja õpilaste tagasiside oli samuti positiivne. Tegevusi nimetati huvitavateks ja vaheajale mindi juba uute teadmistega oma kodumaa ja kodulinna kohta.
Maismaaloomad
Teised klassid keskendusid aga maismaaloomade teemale. See võimaldas õppesisu kaudu seostada loodusõpetust, eesti keelt, matemaatikat, inimeseõpetust, kunstiõpetust, võõrkeelt ja muusikat. Liikumisõpetuses osalesid õpilased ujumistundides ning draamaõppe osa täitis lühiuurimuste ettekanded kaaslastele. Eesmärgid olid siingi selgelt seotud õppekavas loetletud pädevustega ja sarnaselt esimestele klassidele oli eraldi fookuses meie planeedi suurimaid väljakutseid - keskkond ja jätkusuutlik areng.
Teiste klasside teemanädalal koordinaatorõpetaja rolli täitnud Kristiina Pavlenko sõnul õnnestus nädal plaanipäraselt: “Kõik kaasatud õpetajad panustasid ning koostöö sujus. Õpetajate ettevalmistused olid tehtud nii, et tegevuste läbiviimisel sai asendajaks olla iga teine õpetaja. Nii aktiivõppeprogramm kui tegevused toetasid eesmärkide täitmist. Tagasisidestati õppeprogrammil ning õpitubades osalemist, aktiivsust ja panust rühmatööde ja teiste tegevuste täitmisel, vastavalt hindamismudelile hinnati imetaja kohta koostatud lühiuurimust ning kirjutatud loomamuinasjuttu. Õpilastelt saadud tagasiside teemanädala kohta oli positiivne. Sealt tuli välja, et erineva raskusega ülesanded ning ühel õpitubade päeval olnud vaba osalemise järjekord ning aeg tagasid eduelamuse.”
Elekter
Kolmandate klasside teemanädal keerles sellise põneva metateema ümber nagu elekter. Tutvuti elektri olemuse- ja tootmisega, vooluringi- ja vooluallikatega, elektri ohutusega, erinevate elektrijuhtidega. Seda läbi ühiste videote vaatamise ja selle üle arutlemise, õpipesades ja õppekäikudel osalemise ja mängude mängimise läbi. Õpipesades tegid õpilased tutvust ka kooli labori ja arvutiklassi vahenditega.
Koordinaatorõpetaja Maia-Eliisi Tagamaa rääkis, et sel aastal sooviti keskenduda mitmekülgsetele praktilistele tegevustele. Õpiti avatud õpiruumi alal ja klassiruumis, üksinda, paaris ja suures rühmas. Töötati asju praktiliselt läbi tehes, aga ka kuulates, lugedes ja uurides teadmisi saades.
“Planeerisime teemanädala nii, et oleksid esindatud kõik tunnid, mis õpilastel sellel nädalal olema peaksid. Meie teemanädalal oli eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust ja inimeseõpetust, muusikat, draamat, loovainet, võõrkeeli ja liikumisõpetust,” sõnas Maia-Eliisi.
Teemanädalal sai käidud õppimas ka väljaspool koolimaja, aktiivõppe programmidel Tartu loodusmajas ja AHHAA keskuses. Mõlemad programmid olid osalejate sõnul fantastilised ja õpe erines üksteisest. Elektri teemale läheneti erinevalt. Loodusmajas said õpilased teadmisi vooluringist ja elektri ohutusest. Said mängida elektrikuid. Proovida elektrijuhtidena erinevaid materjale. AHHAAs prooviti puuviljade ja juurviljade elektrijuhtivust ning täideti rühmades saali peal erinevaid elektriteemalisi ülesandeid.
Õpitubades, kooli avatud alal ja programmidel õppimine täitis lastele püstitatud eesmärgid nii kinnistamise kui uue omandamise osas. Seda nägis ja kogesid õpetajad lapi programmidel vaadeldes, töölehti kontrollides ja õpitu üle arutledes.
Teemanädal lõpetati välgu ja kõue muinasjutu kuulamise- ning meisterdamisega, põhjaliku nädala analüüsiga klasside vestlusringides. Ühise mõttevahetuse käigus ja teemanädala tegevusi meenutades täitis iga õpilane oma analüüsi tabeli. Sealt tulid välja kõige huvitavamad, raskusi valmistanud, aga ka uusi teadmisi pakkunud tegevused, mis said nädala jooksul läbitud. Sealhulgas uued põnevamad ja meeldejäävamad teadmised. Kõik teemanädala kestel valminud tööd köitis igaüks ise kokku, et viia see vaheajaks ka kodustele vaatamiseks.
“Kolmandike teemanädal oli lastele ja õpetajatele eduelamuse koht. Hea oli, et planeerisime oma teemanädalasse erinevaid praktilisi ja mängulisi tegevusi, et ka Ukraina õpilased saaksid teema läbitud ning positiivse kogemuse. Õpilastele teemanädal meeldis. Nende arvates läks see korda,” ütles õpetaja Maia-Eliisi kokkuvõtteks.
Terves kehas terve vaim
Just sellise pealkirja all kulgesid neljandike teemanädala tegevused. Õpieesmärgiks oli läbi praktiliste tegevuste mõista inimest kui holistilist tervikut, kus vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks on vaja tasakaalu töö/õppimise, füüsilise liikumise, toitumise ja puhkamise vahel. Fookuses olid nii ainealased kui üldpädevused - ettevõtlikkus, digipädevus, matemaatika, keeled, loovus, liikumine, enesemääratlus, väärtuspädevus, sotsiaalsed oskused.
Tegevustena läbiti minimaraton, osaleti muusikateraapias, keeletundides, vaadati sporditeemalist filmi, tegeti tabelarvutuse, hinnavaatluse, kokkamise, etiketi kujundamise, plakati valmistamise, puutöö ja klaasimaalimise kunstiga. Teemanädal võimaldas õppesisu kaudu lõimida erinevaid õppeaineid. Pooled läbiviidud tegevustest oli planeeritud ühe terviku ehk siis nn. tootearendusena. Lapsed kujundasid Canva programmis ise etiketi purkidele, leidsid toiduainete hinnad ja arvutasid omahinna, valmistasid tooted köögis kokates, tegid puutööna valmis tammepuidust serveerimisaluse ning lõpuks pakkisid tooted kojuviimiseks.
Neljandike tegevusi koordineerinud õpetaja Evelin Jõgeda sõnul toimus õppimine 12-15 liikmelistes rühmades ehk tegutseti terve nädala jooksul kaaslastega, kellega nad tavaliselt koos ei õpi. Samuti jälgiti planeerimisel, et kõik tavanädalalgi kavas olevad õppeained oleksid teemanädala tegevustes lõimitult esindatud.
“Teemanädala võib lugeda kordaläinuks, püstitatud eesmärgid said täidetud ja kõik tegevused planeeritud mahus läbi viidud. Õpetajad aitasid õppimise tähenduslikkusele ja mõtestamisele igati kaasa. Laste endi tagasiside põhjal oli teemanädal nende jaoks huvitav ja tavapärasele koolinädalale vaheldust pakkuv. Kõik õpilased läksid vaheajale omatehtud kingitusega - serveerimisalus, määrded, karask ja oma maalitud purk erinevate asjade hoidmiseks,” tundsid õpetajad Evelin ja Tuuliki tehtu üle rõõmu.
Hoia ja säästa
Viiendate klasside teemanädal toimus pealkirja all “Hoia ja säästa”. Keskenduti nii enese- kui ka keskkonnahoiule. Enesehoiu teemad nagu liikumine, uni, suhted, veebikäitumine ja toitumine olid käsitletud põhjalikumalt. Õppeainetest olid kaasatud võõrkeeled, matemaatika, infotehnoloogia. Veebipolitseinik rääkis, kuidas vältida ohtlikke olukordi veebis, turvaliste paroolide loomisest ning kahtlaste veebilehtede ja kontaktide vältimisest. Õpilastele selgitati, kuidas tuvastada võimalikke ohtusid ja kuidas nendega toime tulla ning julgustati neid alati abi otsima täiskasvanutelt, kui nad peaksid internetis midagi ebasobivat kogema või kahtlustama.
Õpilased said kinnistada oma teadmisi une olulisusest ning võtteid parema ja sügavama une saavutamiseks. Toimusid ka erinevad kehalise aktiivsuse töötoad. Osaleti mitmesugustes liikumisega seotud tegevustes ja töötubades, mis rõhutasid kehalise aktiivsuse olulisust enesehoiu seisukohast. Teadmisi saadi kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust vaimsele ja füüsilisele tervisele. Lisaks õpiti erinevaid viise, kuidas igapäevaselt rohkem liikuda ja end liikumisega aktiivsena hoida. Töötubades keskenduti mitmekesistele liikumisharjutustele ja mängulistele tegevustele, mis kõik innustasid õpilasi regulaarselt liikuma ning tugevdasid nende teadlikkust kehalise aktiivsuse olulisusest enesehoiu aspektist.
Käsitleti ka tervisliku ja säästliku toitumise teemasid. Kuidas teha süüa nii, et see oleks maitsev, tervislik, aga samas säästlik. Kuidas muuta lihtsaid toite põnevamaks ja vähendada toidu äraviskamist.
Õpilastele rõhutati keskkonnahoiu olulisust ning prügi sorteerimise rolli selles protsessis - kuidas nende igapäevased tegevused, sealhulgas tarbimine ja jäätmete käitlemine, mõjutavad keskkonda. Aga ka seda, kuidas nad saavad oma käitumist muuta, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Prügi sorteerimise tähtsust selgitati läbi selle, kuidas see võimaldab materjale taaskasutada ja vähendab prügilatesse sattuvate jäätmete hulka, mis omakorda vähendab keskkonnakahju ja loodusvarade raiskamist. Õpilasi julgustati aktiivselt osalema prügi sorteerimisel ja õpetati neile erinevate materjalide õiget sorteerimist ning selle mõju keskkonnale.
Enamiku õpilaste tagasisidest selgus, et saadud teadmised ja oskused on neile elus vajalikud. Kõige rohkem meeldis õpilastele räätsamatk, veebipolitseiniku töötuba ja kohtumine pimedaga. Aga meeldejäävaks või mõtlemapanevaks nimetati kõiki töötube. Koostöö viiendike klassijuhatajate vahel oli hea. Väljapakutud ideedega tuldi kaasa ja pakuti ka omapoolseid ettepanekuid ja lahendusi. Ka kaasatud õpetajatega sujus koostöö hästi, kõik plaanitud ideed said ellu viidud,” rääkis viiendike teemanädalat õpetajate poolt juhtinud klassijuhataja ja bibliograaf Malle Pabstel.
Elumatemaatika
Kuuendike teemanädala metateemast lähtuvalt oli võimalik läheneda huvipõhiselt, et päriselt ühte teemasse süveneda. Seetõttu toimusid kahel päeval valiktöötoad, kuhu õpilased registreerusid vastavalt oma huvile. Kolmapäev oli üles ehitatud nii, et kogu päeva töötati ühes töötoas ehk tõesti süveneti teemasse.
Tagasisidestamist oli sel korral väga palju: esmaspäevane matk Elva Väerajal andis võimaluse anda tagasisidet eesti keelde, matemaatikasse ja loodusõpetusse. Kolmapäevased töötoad võimaldasid tagasisidestada ühiskonnaõpetust, liikumisõpetust, matemaatikat ja muusikat. Neljapäev oli üles ehitatud nõnda, et ka kirjandusse saaks õpilastele anda tagasisidet. Kogu nädala tegevustest valmis kolmes töötoas ka osa vabariigi aastapäeva aktusele. Sinna jõudsid animatsioonid, muusikaline etteaste ning koreograafia töötoas õpitu.
“Õpilaste tagasiside põhjal selgus, et õpiülesanded, nende tagasisidestamine olid enamikule õpilastest arusaadavad. Akadeemiliselt nõrgemad õpilased aga sageli ülesannete ja teemanädala teema vahel seost ei näinud. Samuti ei saanud enamik õpilasi aru sellest, milline seos on matemaatikal ja analüüsioskusel. See on oluline teave, siit saab minna edasi ja seda seose nägemist õpetada.
Oluliseks peeti seda, et ülesannetel oli mingi väljund ning seos tulevikuga. Leiame kaasklassijuhatajatega, et õpilase huvidest lähtumine ja teemanädalal hea viis teemanädala ülesehitamiseks. Samuti peeti kasulikuks seda, et terve üks päev oli pühendatud ühele teemale ehk tõesti sai minna teemaga süvitsi ja päeva lõpuks jäi sellest töötoast ka kõige enam meelde,” rääkis kuuendike nädalat koordineerinud kooli noorsoo- ja kultuuritegevuse juht, õpetaja Marju Lille.
Keskaeg
Seitsmendate klasside teemanädala fookuses oli keskaeg. Eesmärkideks varasemalt õpitu seostamine ja kinnistamine läbi käelise tegevuse, tutvumine keskaegse Tartu linnaplaani ja arhitektuuriga.
Õpilased planeerisid ja ehitasid loovalt ühe keskaegse ehitise maketi ning taaselustasid koostöiselt keskaegse linna. Muuhulgas lõimiti näiteks inglise keele õpet, kus teemaks olid vastava ajastu ühiskonnakihtide seisuste nimetused.
Arusaadavalt on keskaja teemat seni kõige enam käsitletud ajaloo tundides. Teemanädalal vaadeldi seda ajastut erinevatest nurkadest ja eelkõige keskenduti praktilisele tegevusele. Suur rõhk oli ka õpilaste omavahelise koostöö toetamisel. Õpilased tegid esitlust rühmades ja keskaegse linna tegemine toimus ühiselt, kus iga klass vastutas ise oma töö eest.
Seitsmendike tegevusi koordineerinud õpetaja Kadri Kosk ütles, et läbi tegutsemise seostasid õpilased oma tegevust teemaga paremini kui nad oleks seda teinud vaid läbi teoreetilise materjaliga tutvumise.
“Õpilastele pakutud linnatuur oli teadmiste saamise eesmärgil, kuigi lisaväärtuseks oli alati populaarne koolimajast välja saamine. Nagu eelnevate aastate kogemus on näidanud, on õpilaste jaoks teemanädala lisaväärtuseks tegevused koolimajast väljas ja väljastpoolt kooli tulnud külalised,” ütles Kadri.
Üheks külaliseks oli kirjanik Indrek Hargla, kellega vesteldi keskaja teemadel. Kirjaniku jutt oli elulisem kui ajalooõpikust lugemine. Õpilased said kirjanikule esitada asjakohaseid küsimusi ja arutleda. Külas käisid ka muinasaja keskuse vabatahtlikud ja tutvustasid ajastut läbi mõõgavõitluse ja käsitöö. Õpilastele sobis väga mõte, et nad saavad valminud käepaela endale päriseks. Ülejäänud tegevused olid suunatud pigem iseseisvale tegutsemisele ja praktilistele ülesannetele, mille täitmisel tuli rakendada iseseisvat mõtlemist ja valikute tegemist.
Õpilaste tegevusi hinnati kunstiõpetuses (Gooti kiri) ja ajaloos (keskaegse inimese profiili loomine grupis). Kuigi kõik tegevused toimusid plaanipäraselt ja nädala saab lugeda kordaläinuks, siis takkajärele tarkusena leidsid klassijuhatajad, kellel oli tegevuste läbiviimisel peamine koormus, et oleks võinud rohkem õpetajaid kaasata. Analüüsis leiti, et edaspidi samal teemal teemanädalat läbi viies on kindlasti potentsiaali nt näiteks matemaatika (mõõtkava keskaegse linna ehitamisel), käsitöö (nahast käepaelte valmistamine) ja füüsika lõimimisel (hammasratasülekande tegemises).
Õpilaste käest saadud tagasiside kinnitas teemanädala tegevustega rahulolu ja eelnevalt püstitatud eesmärkide täitmist.
Liikumine
8. klasside teemanädal keskendus liikumisele ning seda kõige laiemas tähenduses. Teemaga seoti matemaatikat, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu, bioloogia, inimeseõpetus, keemia, füüsika ning liikumisõpetus.
Eesmärgiks seati õpilane, kes mõistab, kuidas erinevad teadmised ja oskused on omavahel seotud, arendab igapäevaelus kasulikke oskusi. Nädala jooksul tutvuti muuhulgas treeningvõimalustega spordiklubis, osaleb treeningtundides, läbiti esmaabi kursus ning osaleti salesid Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi õppeprogrammis “Terves kehas terve vaib”. Kahel esimesel päeval olid õpilased jaotatud kolme rühma. Ülejäänud päevadel toimusid tegevused klassipõhiselt.
Kaheksandike teemanädala koordinaatorõpetaja ja 8.a klassijuhataja Mari Kipri jäi teemanädalaga üldjoontes rahule ning kõik planeeritud tegevused said tehtud. Samas leidis ta kvaliteedi osas ka puudujääke, mis nõuab täiendavat analüüsi, kuid edaspidi on kindlasti oluline tegevusi veelgi põhjalikumalt planeerida ja suuremat rõhku riskianalüüsile panna. Seda nii õpetajate haigestumiste kui muude ootamatuste korvamiseks.
Õpilaste tagasisidest tuli välja, et kõige õpetlikumad olid esmaabi, spordimuuseumi õppeprogramm ja spordiklubis läbiviidud treening. Õppepäevade korraldust ja kommunikatsiooni hinnati samuti keskmisest kõrgemalt. Asjaolu, et tagasisidest tuli kõige enam välja just liikumise ja tervislike eluviisidega (uni, toit, vähem ekraaniaega) seotud märksõnu, viitab sellele, et algne eesmärk jõudis vähemalt teoorias pärale ning jääb loota, et see kõik rakendub ka praktikasse. Sellele kõigele annab lisahoogu ka teadmine, et õpilased soovisid edaspidigi teemanädalatel näha rohkem liikuma kutsuvaid tegevusi ja õppimisviise. Samuti rohkem praktilisi tunde, õppekäike ja väljasõite.
Mis peitub maski taga?
Sellise intrigeeriva pealkirja all tegutsesid teemanädalal meie üheksandikud, kellel juba õige pea seisavad ees sisseastumiskatsed gümnaasiumidesse ja lõpueksamid. Seetõttu ei unustatud teemanädala jooksul ka neid teetähiseid ning saadi täiendavat õpituge nii eesti keeles, matemaatikas kui inglise keeles.
Eesmärgina nähti õpilast, kes analüüsib endast lähtuvalt, kui lihtne või keeruline on tal endal leida rõõmu väikestest asjadest - mis/kes teda sel teekonnal toetab, õpilast kes väärtustab und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat.
Eesmärgiks seati ka õpilane, kes teadvustab eneserefleksiooni käigus enese tugevusi, enda rolli sotsiaalses keskkonnas - kes ma tahan olla enda, lähedaste, ühiskonna jaoks, kes kinnistab oma teadmisi seksuaalsusest, rasestumisvastastest meetoditest, seksuaalsel teel levivatest haigustest ning oma seksuaalõigustest.
Karjäärispetsialistilt saadi juhiseid, kuidas ennast esitleda, kirjeldada vestlusel oma tugevusi ja isikuomadusi, põhjendada oma valikuid ja lühidalt rääkida oma tulevikuplaanidest.
Tagsisidet andes väärtustasid õpilased kõige rohkem inglise keele tunde, kus toimusid inglise keele suulise eksami simulatsioonitunnid. Isegi kui õpilane polnud lõpueksami valikainena inglise keelt valinud, peeti oluliseks inglise keeles täidetud harjutusi ja ülesandeid gümnaasiumi katseteks ettevalmistumisel. Ka matemaatikas ja eesti keeles peeti oluliseks täiendavate tundide toimumist.
Ka töötukassa karjääriinfo spetsialisti poolt läbiviidud kandideerimisvestluseks ettevalmistav töötuba oli meil teemanädalasse valitud eesmärgiga, et kooli lõpetav noor saaks täiendavaid näpunäiteid ja sooritab juhendatult praktilisi ülesandeid, et vestlusel end oskuslikumalt väljendada. Läbiviidud 90-minutiline töötuba oli n-ö sissejuhatuseks märtsis toimuvatele sisseastumisvestluse paarissimulatsioonidele. Osalenud õpilased pidasid antud töötoas saadud juhiseid enda jaoks oluliseks.
Raatuse koolis õena töötava Ele Külma poolt läbi viidud seksuaaltervise õpitoa tagasisides tunnustati seda, et õpituba oli planeeritud tüdrukutele ja poistele eraldi, mis võimaldas käsitletud teemadel isiklikumalt vestelda. Kuigi enamus käsitletud teemadest olid inimeseõpetusest tuttavad ning ka eelmise aasta teemanädala raames osaleti Seksuaaltervise keskuse loengus, siis kiideti sellist väiksemas grupis arutelu ja praktilist tundi toetava ja julgustava Elega väga.
Tallinna õppeekskursiooni korralduslikule poolele ning planeeritud tegevustele, nagu ka teatrietendusele “Kõik ägedad asjad” andis 71% õpilastest maksimumpunktid.
“Nii mõnigi õpilane andis tagasisidet, et see oli tema esimene teatrikülastus elus, millega ta jäi 100% rahule. Temaatika kõnetas, aga kõige rohkem meeldis etenduse ülesehitus, milles ka publik oli etendusse kaasatud. Suisa nii palju, et 9.a kassi Paul sai Eesti Noorsooteatri laval spontaanselt kõnet pidada,” rääkis üheksandike teemanädala koordinaator ja 9.a klassijuhataja Elina Tsäko.
Teine planeeritud ühistegevus Tallinnas oli Eesti Tervisemuuseumi külastus ning osalemine muuseumitunnis "Restart!" Kuna enamike õpilaste jaoks oli see külastus esmakordne, siis oli muuseumi väljapanek neile huvipakkuv. Kuigi une olulisusest on räägitud nii koolitundides - inimeseõpetuses, bioloogias ja klassijuhataja tunnis - siis ka muuseumitunnis said mõned õpilased ikkagi uusi teadmisi. Näiteks märgiti ära teadmised, kuidas lihtsamalt magama jääda.
Tallinnas käigu osas oldi rahulolematu sellega, et päev oli väga pikk. Alates rongisõidu algusest kell 7:46 Tartust kuni kell 19:47 naasmiseni kulus tervelt 12 tundi. Teatrietenduse ja muuseumitunnis kuuldu, nähtu refleksiooni viisid 9. klassi klassijuhatajad läbi klassijuhataja tunnis.
Kuigi enamik õpilasi jäid tagasisides kõigega rahule, siis olid ka mõned konkreetsed soovitused tulevasteks üheksandike teemanädalateks. Näiteks sooviti lisada mõned keemia/füüsika/bioloogia tunnid katsete jaoks valmistumiseks ning matemaatikas kõikide eksamiülesannete vaatamise ja sellel teemal rääkimise, mis tulevad kindlasti eksamisse ja kuidas see kõik täpselt töötab.
“Analüüsides õpilaste tagasisidet ja suheldes teemanädalal 9. klassi õpilasi juhendanud õpetajatega, võin teemanädala eesmärgid valdavalt täidetuks pidada. Vajalikud parenduskohad edaspidiseks organiseerimiseks olen enda jaoks kirja pannud, nt n-ö asendusliikmete värbamine. Koordinaatorina ja koostööpartnerina kolleegidega jäi vajaka ajast, et tegevusi veel mõtestatumalt läbi arutada. Tänan südamest kõiki koostööpartnereid ja kiirreageerijaid/asendajaid, kes 9. klassi teemanädala õnnestumisse panustasid ja appi tulid,” võttis õpetaja Elina teemanädala kokku.
2013. aastal teemanädala eelkäjale ehk Raatuse projektipäevadele ühe alusepanija, kooli arendusjuhi Rene Leineri sõnul areneb teemapõhine õpe koos aja ja inimestega. “Loodetavasti kandub meie õpetajate senine positiivne kogemus üle käesoleval õppeaastal fookuses olevasse õppekava arendamise protsessi. Juba kümme aastat tagasi fookusesse seatud eesmärk, rakendada lõimitud projekti- ja teemapõhist õpet aina enam ka tavapärases õppeprotsessis, on jätkuvalt aktuaalne ning jõudnud väga selge sihiseadena ka riiklikesse õppekavadesse.”
Vaata ka teemanädala suurt fotogaleriid!
