9. detsembril toimusid Raatuse koolis kolm koodikirjutamise tundi, olles osaks sellel nädalal üle maailma toimuvast ligi 200 tuhandest sarnasest ettevõtmisest. Raatuse õpilastele viis need tunnid läbi Mari Rüütli, kes oma igapäevast leiba teenib tarkvara testijana ja kelle tööandjaks on Fujitsu Estonia AS.

Alusta varem, jõuad kaugemale 

Õnnelikeks koodimeistriteks osutusid seekord üks kolmas, viies ja kuues klass. Tunni alguses tutvustas Mari Rüütli ennast ja oma tegemisi, seejärel asuti aga juba spetsiaalses mängulises veebikeskkonnas (vt linki) esimesi programmeerimise samme astuma.  

Külalise sõnul olid kõik lapsed õhinaga asja kallal ning nii mõnigi lubas kodus tunnis proovitud põnevat keskkonda taas külastada. Rõõmustav oli ka see, et mõnede õpilaste jaoks ei olnud koodikirjutamine mitte enam päris võõras tegevus, vaid nad olid varem iseseisvalt üht-teist juba selles vallas teinud.  

„Kuna ma ise alustasin programmeerimisega võrdlemisi hilja, siis loodan anda oma panuse, et äkki teised alustavad sellega varem ja jõuavad kiiremini paremate tulemusteni,“ ütles Rüütli.  

Muidugi ei tule kõikidest lastest programmeerijaid, kuid kindlasti aitavad sellised tutvustavad tunnid tuua seda keerulist maailma lastele veidi lähemale. „Nägite, et see kõik ei olegi niiväga keeruline,“ ütles Rüütli tunni lõpetuseks ning kutsus kõiki üles ühinema koolis tegutseva robootika ringiga, kus samuti programmeerimisega kokku tuleb puutuda. 

Rohkem tüdrukuid! 

Eriti julgustas ta tüdrukuid, kes muidu ehk arvutimaailmast veidi kaugemal on. Tema enda kogemus ütleb, et naised võivad koodikirjutajatena olla meestest isegi paremad ja täpsemad. Ja ega seepärast muud huvid ja tegemised tegemata jää. Rüütli isegi tegeleb lisaks infotehnoloogiale võitluskunst jiu-jitsuga, tantsib ja õpetab rahvatantsu. 

Ka rahvusvaheliselt on sel aastal KoodiTunni fookus paljuski just tütarlastel. Terve nädala jooksul korraldatakse üle maailma spetsiaalseid üritusi tüdrukutele, et julgustada neid enam IT-valdkonnas kätt proovima ja murda stereotüüpi nagu oleks tegu vaid meeste erialaga. 

Rüütli sõnul on programmeerimise õppimine tõenäoliselt kergem neile, kes rohkem arvutimängudega tegelenud. Viimane õpetab üsna palju sammhaaval mõtlemist, kus üksikutest sammudest koosnev jada lõpuks tervikpildi kokku paneb. 

Arendab loogilist mõtlemist 

Ka Raatuse kooli haridustehnoloog Karit Kilgi jäi tundidega väga rahule. „Kuna meie arvutiõpetaja Lauri Kõlamets on kohe-kohe alustamas õpilastega ühe programmeerimiskeele õppimist, siis oli see kindlasti heaks sissejuhatuseks. Samuti tutvustasid need tunnid õpilastele algoritmilist mõtlemist ja pisut ka seda, kes see programmeerija on.“ 

KoodiTunnis osalenud 6.a klassi poisi Trevor Juurma sõnul, kes pole küll ise veel mõelnud oma tulevikku infotehnoloogiaga siduda, oli tund väga huvitav ja õpetlik. „Õppisin veidi programmeerimist ja loogilist mõtlemist.“  

100 miljonit õpilast

KoodiTund sai teoks rahvusvahelise programmeerimisnädala raames, millega innustatakse kõiki koodi kirjutamist proovima.

Koostöös Tagasi Kooli projektiga annavad vabatahtlikud koolides üle Eesti ligi 200 tundi, kus läbi arvutimängude antakse lastele esimene kokkupuude programmeerimisega. Samas on kogu nädala eesmärk ka näidata, et kunagi ei ole hilja koodikirjutamisega alustada.

Eelmisel aastal võttis KoodiTunnist osa 100 miljonit õpilast enam kui 180-st riigist. Tegu on maailma suurima õppimise sündmusega.

Vaata ka KoodiTunni rahvusvahelist veebilehte ja projekti Eesti Facebooki lehte.

Värvikas programmeerimise promovideo „Kõik koodi kirjutama!“ (feat Tanel Padar)